Jahipidamine

Jahinduse eesmärk on hoida ulukite arvukust mõistlikes piirides.

Eestis on jahiulukeid kokku 51 liiki (20 imetajat, 31 lindu). Ulukid jaotatakse jahiseaduse alusel suur- ja väikeulukiteks. Suurulukid on põder, punahirv, metskits, metssiga, pruunkaru, hunt, ilves ja hallhüljes. Väikeulukite loetelu leiab jahieeskirjast. Suuruluki jahipidamise õigus on vaid jahipiirkonna kasutajal.

Keskkonnaamet korraldab looduses vabalt elavate jahiloomade ja –lindude küttimist ja jahinduslikku tegevust jahipiirkondades ning annab oma valdkonna sisendit asjakohastesse dokumentidesse. Lisaks lubade ja kooskõlastuste andmisele koordineeritakse jahindusnõukogude tööd, hinnatakse kiskjakahjusid ning nõustatakse maaomanikke ja jahimehi. Valdkonnaga tegelevad Keskkonnaametis jahinduse ja vee-elustiku büroo jahinduse spetsialistid.

Järelevalve osakond kontrollib jahipidamise seaduslikkust (aluseks jahiseadus ja jahieeskiri). Jälgitakse jahiaegadest kinnipidamist, lubade olemasolu, dokumentide korrasolekut ning jahiohutust.

Õigusrikkumiste korral viib Keskkonnaamet läbi väärteo- või kriminaalmenetluse, sõltuvalt tekitatud keskkonnakahju suurusest. Jahirikkumiste ja -õnnetuste vältimiseks on oluline ennetustegevus ja koostöö jahipiirkondadega.

Naiskütt metsseajahil. Foto: Aimar Rakko

Kontaktid

Nimi Ametinimetus Üksus Telefon E-posti aadress
Margo Tannik jahinduse peaspetsialist Jahinduse ja vee-elustiku büroo

516 0148

[email protected]
Mihkel Pastik jahinduse vanemspetsialist Jahinduse ja vee-elustiku büroo

5304 4134

[email protected]
Astrid Levkoi-Epner jahinduse spetsialist Jahinduse ja vee-elustiku büroo

5695 1405

[email protected]

Jahipiirkondade kasutusõiguste lubade kehtivuse pikendamise teated

Viidatud veebilehel avaldab Keskkonnaamet teadaandeid jahiseaduse (JahiS) § 18 lg 5 alusel. 

vaata teadaandeid

Jahinduslikud uuringud

Lisainfo

Õigusaktid

Viimati uuendatud 17.04.2024