Kalastuskaart tuleb taotleda, kui püügivahendiks on
- nakkevõrk või õngejada
- kadiska või liiv
- vähimõrd või vähinatt
- kuurits või harpuun (Saadjärv, Kuremaa),
- õngpüünis (Endla või Silma looduskaitsealal, Matsalu rahvuspargis)
- spinning ja lendõng (mõned lõheliste jõed)
Eestis looduslikult esineva kala veekogusse asustamisel tuleb taotleda asustamisluba
- Asustamisloa taotluse saab esitada elektroonselt asustamisloa taotlus elektroonselt kalaluba.ee.
- Süsteemi sisenemiseks on vajalik ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID olemasolu.
- Taotlust esitades peavad olema täidetud nõuded, mis tulenevad keskkonnaministri määrusest nr 39, 19.06.2015 "Eestis looduslikult esineva kala või viljastatud marja veekogusse asustamine taotluse kohta esitatavad nõuded, asustamisloa andmise ja asustamis".
- Asustamisluba tuleb vormistada aegsasti ja asustamine on ettenähtud üksnes liikide osas, kes kuuluvad riiklikku taastootmisprogrammi.
Kalastuskaarti saab taotleda
Internetis saab kalastuskaarti taotleda veebilehel kalaluba.ee. Taotlemisel on vaja sisse logida ID-kaardi, mobiil ID või smart-ID vahendusel. Loa eest saab maksta kohe pärast taotlemist internetipangas või krediitkaardiga. Lisandunud on ApplePay ja GooglePay maksevõimalused.
- Igale taotlejale väljastatakse sama püügivahendiga püüdmiseks samale veekogule samaks perioodiks üks luba. Nii ei saa juba internetist ostetud loale osta lisaks luba Keskkonnaametist kohapealt ning vastupidi.
Kalastuskaardi taotlusi võetakse vastu püügiaastale eelneva aasta detsembrikuu esimese tööpäeva hommikust kella 9.00-st, välja arvatud vähimõrra ja vähinataga püügiõiguse taotlused, mis võetakse vastu alates püügiaasta juulikuu esimese tööpäeva hommikust kella 9.00-st. Alates 2.detsembrist 2024 saab kalastuskaarte taotleda Keskkonnaameti Tallinna, Jõgeva, Haapsalu, Pärnu, Tartu ja Viljandi kontorites. Taotlusi saab ka jätta kontori postkasti või saata posti või e-postiga info@keskkonnaamet.ee.
Kalastuskaardi taotluse vormi (pdf ja docx kujul) saab alla laadida siit:
- Igale taotlejale väljastatakse sama püügivahendiga püüdmiseks samale veekogule samaks perioodiks üks luba. Nii ei saa juba internetist ostetud loale osta lisaks luba Keskkonnaametist kohapealt ning vastupidi.
Kalastuskaardi omaniku meelespea
Väljastatud kalastuskaardi kehtivust saab kontrollida kalaluba.ee keskkonnas. Samuti saab kalastuskaardi kehtivuse kohta küsida infot Keskkonnaametist.
Püügiõigust tõendavaks dokumendiks on isikut tõendav dokument (pass, ID-kaart, juhiluba, pensionitunnistus jne.).
Kalastuskaardi omaniku haigestumise korral võib püügivahendi veekogust eemaldada ka loa omaniku poolt volitatud isik. Kirjalikus volikirjas peab olema märgitud volitaja ja volitatava ees- ja perekonnanimi, isikukood, posti- ja e-posti aadress, telefoninumber, kalapüügivahendi märgistus, asukoht, püügilt eemaldamise kuupäev ning volitaja allkiri.
Volituse alusel püügivahendi eemaldamisest teavitatakse üks tund enne veekogule minekut riigiinfo telefonile 1247. Lisaks volikirjas olevatele andmetele tuleb teatada ka lähtekoht, kust suundutakse veekogule.
Keskkonnaametis kohapeal ja internetis jagatavatelele võrgulubadele ja vähipüügilubadele on kehtestatud eraldi limiidid. 2026. aastaks jagatakse Keskkonnaametis ligikaudu 1% kõigist kalastuskaartidest. Ülejäänud 99% jagatakse kalaluba.ee vahendusel.
Nõuded kalastuskaardi omanikule
- Seisevpüünised (võrgud, õngejadad) peavad olema tähistatud avaveepoolses otsas kahe ühele vardale ülestikku kinnitatud lipuga, teises otsas ühe vardale kinnitatud lipuga ning jäävabas vees muudes väljaulatuvates tippudes punaste või oranžide poidega läbimõõduga vähemalt 15 cm.
- Seisevpüünistel, mis paiknevad ranna või kaldaga paralleelselt, tähistatakse ühe lipuga jada parempoolne ots (veekogult kalda suunas vaadatuna) ning kahe lipuga jada vasakpoolne ots.
- Püügivahendi otsi tähistavad lipud, mõõtudega vähemalt 20×30 cm, peavad olema punased või oranžid, välja arvatud kahe lipuga tähise alumine lipp. Lipu alumise serva kõrgus vee- või jääpinnast peab olema vähemalt 1 meeter. Erandina võib kalapüügil kuni 1 meetri sügavusel jäävabas vees olla lipu alumise serva kõrgus veepinnast vähemalt 0,5 m.
- Vastavalt lippude arvule vardal tuleb varda külge lippude kohale kolmesentimeetrise vahega kinnitada vähemalt kahe sentimeetri laiused helkurribad. Juhul kui ohutuse tagamiseks kasutatakse vahelippe, peab nende värv erinema otsalippude värvist.
- Vähimõrrad peavad olema tähistatud vähemalt 10 cm läbimõõduga ujuva poiga.
- Püügivahendi märgistuseks on kalastuskaardi omaniku isikukood.
- Keelatud on nakkevõrguga sulgeda üle 1/3 veekogust, väina, lahe või vooluveekogul olevate saarte (madalike) vahelise vooluosa laiusest, jättes vabaks ristlõike sügavaima osa, välja arvatud Võrtsjärvel.
- Kalastuskaardi alusel toimunud püügi kohta tuleb esitada püügiaruanne. Loe täpsemalt siit.
- Täpsemad nõuded püügivahenditele ning nende püügile paigutamisele on kehtestatud kalapüügieeskirjas.
- Kaitsealadel liikumisel tuleb lähtuda konkreetsel kaitsealal kehtestatud korrast. Kaitsealade kaardirakenduse leiab siit. Konkreetsel kaitsealal kehtiva kaitsekorra kohta saab lugeda kaitse-eeskirjast, mille leiab Riigi Teataja kodulehelt.
Kalastuskaardi alusel toimunud püügi kohta tuleb esitada püügiaruanne kui:
-
Kui tegemist on kuni üks kuu kehtiva kalastuskaardiga, esitatakse püügiandmed viie päeva jooksul pärast kalastuskaardi kehtivuse lõppu.
- Pikemal perioodil kui üks kuu kehtiva kalastuskaardi püügiaruanne esitatakse viie päeva jooksul iga kalendrikuu lõppemisest arvates.
Aruande esitamiseks tuleb valida allolevatest üks:
Elektrooniliselt saab püügiandmeid esitada lehel kalaluba.ee
-
Püügiaruande saab esitada ka Keskkonnaametis kohapeal või saata tähtkirjana posti teel ühel järgmistest aadressidest:
püük siseveekogudest: Aleksandri 14, 51004 Tartu;
püük merest: Kõrgessaare mnt 18, 92412 Kärdla.
Püügiaruanne tuleb esitada ka siis, kui püügil ei käidud või püügil käies saaki ei saadud. Sellisel juhul märgitakse aruandelehele püügikoguseks null.
Alates 1.03.2025 algab Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kauaoodatud särjepüük nakkevõrkudega. Kalastuskaart kaldavõrguga püügiks ei anna üksnes õigusi vaid sellega võetakse ka kohustus täita kalapüügile asudes kõiki kehtestatud nõudeid. Seega palub Keskkonnaamet enne püügile asumist tutvuda või tuletada meelde millised piirangud on kalastuskaartite alusel kaldavõrkudele kehtestatud.
- Nakkevõrke tohib harrastuspüügil kasutada üksnes kehtiva kalastuskaardi alusel, kalastuskaartite kehtivus kaldavõrkudega püügiks on 7 päeva. Pärast kalastuskaardi kehtivuse lõppu tuleb 5 päeva jooksul minna lehele kalaluba.ee ja esitada püügiaruanne.
- Harrastuspüügil on lubatud kasutada üksnes nakkevõrku. Abarad ja raamvõrgud ei ole harrastuspüügiks lubatud.
- Kaldavõrgu püügile asetamisel tuleb veenduda, et võrgu pikkus ei ületaks lubatud 70 meetrit ja võrgusilma suurus jääks kindlasti 60-80 mm piiresse. Võrgu silmasuuruse puhul tuleb tähele panna, et tegemist on kalapüügieeskirjas kehtestatud võrgusilma sisemõõduga, mida ei tohi segamini ajada võrgu tehasemõõdu ehk võrgusilma küljepikkusega. Poest odava hiina võrgu ostmisel ei pruugi pakendile märgitud võrgupikkus või silmasuurus alati olla tõesed ning on tulnud ette juhtumeid, kus ostetud nakkevõrk on mõned meetrid lubatust pikem või võrgusilma suurus ei vasta pakendile märgitud silmasuurusele. Seega tuleb olla tähelepanelik, et mitte eksida kehtestatud nõuete vastu. Üle 70 meetrise kaldavõrgu või vale silmasuurusega kaldavõrgu kasutamine ei ole lubatud.
- Mõlemad võrguotsad tuleb tähistada kalapüügieeskirjas kirjeldatud viisil lippudega ning märkida mõlemale lipule või lipuvardale nakkevõrgu püügile asetanud isiku isikukood. Kuigi erinevate kalapüügilubade alusel ei tohi püügivahendeid jadasse ühendada, siis alates 2021. aastast on kaldavõrkudele kehtestatud erand, mis lubab kahe erineva kalastuskaardi omanikul seada oma võrgud püügile ühe jadana. Sel juhul peab püügivahendi märgistuse järgi olema tuvastatav, et tegemist on kahe kalastuskaardi alusel püügile asetatud võrkudega. Kolme või enama püüdja poolt võrke ühte jadasse asetada ei ole lubatud. Kahe kalastuskaardi alusel püügile asetatud kaldavõrgujada tohib püügile viia ja püügiga tegeleda mõlema omaniku juuresolekul ning see erand ei ole kehtestatud selleks, et üks isik võiks üksi kasutada teise isiku kalastuskaardiga omandatud kalapüügiõigust. Teise inimese võrke kontrollida ega sellest kalu välja võtta ei tohi.
- Kui juhtub, et kalastuskaardi omanik ei saa mõjuvatel põhjustel, näiteks haigestumise tõttu, ise kaldavõrku püügilt eemaldada, saab ta teha volituse teisele isikule. Volituse saanud isikul on kohustus enne püügivahendi eemaldamist teatada sellest infotelefonile 1247, mille kaudu jõuab teave järelevalvet tegevate inspektoriteni. Tuleb arvestada, et volituse alusel saab püügil oleva kaldavõrgu püügilt eemaldada, aga volitus ei anna õigust kaldavõrku uuesti püügile asetada. Kehtib põhimõte, et kui kalastuskaardi omanik ei ole enam kaldavõrguga püügist huvitatud või ei saa ta ise mingil põhjusel püügiga tegeleda, puudub tal võimalus oma kalastuskaardi õigust anda edasi teistele isikutele.
- Kaldavõrgu püügile asetamisel Peipsil 1 km laiusel veealal ning Lämmi- ja Pihkva järvel 500 m veealal tuleb veenduda, et vähemalt 100 meetri raadiuses ei ole püügil teisi seisevpüüniseid (kaldavõrke või mõrdu). Peipsi järvel Nina külast lõuna pool on lubatud kaldavõrke kasutada kaldast kuni 3 km laiusel veealal ning seal peab seisevpüüniste vahekaugus olema vähemalt 500 meetrit.
- Kaldavõrkude püügiaeg kattub alates 1. aprillist haugipüügi keeluajaga. Seega võib ette tulla olukordi, kus kaldavõrguga särjepüügil on võrku takerdunud ka haug, kelle püük on keelatud. Kindlasti tuleks kalavarudesse suhtuda heaperemehelikult ning püüda kohe keelatud liik võrgust vabastada ning lasta tagasi veekogusse. Kui mingil väga mõjuval põhjusel ei ole see võimalik, siis ei loeta rikkumiseks, kui kaldavõrkudega lubatud liikide saagis esineb kaaluliselt kuni 10% haugi kaaspüügina. Teiste keelu all olevate liikide, nagu näiteks peipsi siig, lubatud kaaspüük kaaluliselt on vaid 1%. Kui lubatud kaaspüügi protsent on suurem ning kala elusana tagasi veekogusse ei ole võimalik lasta, tuleb kohe pärast püügivahendi nõudmist ning enne kalda poole teele asumist anda sellisest olukorrast teada riigiinfo telefonile 1247.
Kalapüügile Matsalu rahvuspargis ja Silma looduskaitsealal on kehtestatud eritingimused
Uus, 1.04.2023 kehtima hakanud Matsalu rahvuspargi kaitse-eeskiri tõi kaasa muudatused ka kalapüügile rahvuspargi veekogudel.
Küsimuste tekkimisel tasub ühendust võtta Keskkonnaameti klienditeenindusega aadressil: info@keskkonnaamet.ee.
Harrastuspüük Matsalu rahvuspargis toimub kalastuskaardi alusel ja õngpüünistega. Kalapüügil on lubatud kasutada spinningut, põhjaõnge, lihtkäsiõnge, käsiõnge, lendõnge või sikutit. Kalastuskaarti saab vormistada https://kalaluba.ee lehel. Peale püüki tuleb esitada ka kalastuskaardi aruanne.
Ilma kalastuskaardita on lubatud püük sadamate akvatooriumites käsiõngega, kusjuures sellisel juhul peab vormistatud olema harrastuspüügiõigus ning järgima peab ka sadamate eeskirju
Lisaks Matsalu rahvuspargi kaitse-eeskirjale reguleerib püüki keskkonnaministri ajutiste püügikitsenduste määrus, mis kehtestab iga-aastased püügitasud ning limiidid.
2026 a püügitasud ja hinnad
- jõgede sihtkaitsevööndis ja Matsalu piiranguvööndi jõelõikudel 48 tunniks – piirarvuta; kalastuskaardi hind 4 €
- Väinamere idapoolses ja Väinamere läänepoolses sihtkaitsevööndis 48 tunniks – piirarvuta; kalastuskaardi hind 4 €
- Välislahe ja Salmi sihtkaitsevööndis seitsmeks järjestikuseks päevaks – 240 kalastuskaarti ühe kalendrikuu kohta, kalastuskaardi hind 7 €
Kalastuskaardi ostmisel tuleb arvestada Matsalu rahvuspargis kehtivaid ajalisi liikumispiiranguid. Liikumispiirangud on leitavad Matsalu rahvuspargi liikumis- ja kalastuspiirangute veebirakendusest.
Juhime tähelepanu sellele, et kalastuskohtadesse liikumisel tohib sõidukiga sõita ainult teedel ja need parkida tee ääres või parklates. Enamik kalastuspiirkondi piirnevad poollooduslike kooslustega, kus on kevadised liikumispiirangud, kus ilma liikumisloata liikuda ei tohi. Kui liigutakse teed mööda nimetatud kalapüügikohtadesse (sh jalgsi), siis eraldi liikumisluba vaja ei ole.
Harrastuspüük Silma looduskaitsealal toimub harrastuspüügiõiguse ja/või kalastuskaardi alusel.
Üldjuhul on kalapüük kaitsealal lubatud ajavahemikul 01.07-28.02 v.a Haapsalu lahe piiranguvööndis, kus toimub kalapüük kalapüügieeskirja kohaselt.
Kalastuskaarti on vaja, kui soovite püügile minna Saunja lahele või Sutlepa merele (Tagalahe-Sutlepa sihtkaitsevöönd). Nimetatud veekogudel jagatakse kalastuskaarte 1-päevaste lubadena. Perioodil 01.07-31.10 on püügilubadele kehtestatud piirarv. Perioodil 01.11-28.02 piirarve ei ole.
Kutseline kalapüük on kaitseala merealal lubatud perioodil 01.07-28.02 v.a Haapsalu lahe piiranguvööndis, kus toimub kalapüük kalapüügieeskirja kohaselt.
Kalapüügiks Tagalahe-Sutlepa sihtkaitsevööndis perioodil 01.07-31.10 tuleb vastavalt kaitse-eeskirjale küsida Keskkonnaametist liikumisluba.
Liikumislubade arv on piiratud ning see kehtestatakse iga-aastaselt Keskkonnaameti korraldusega.
Lisainfot saab Keskkonnaameti klienditeenindusest: info@keskkonnaamet.ee
Ühe püügipäeva hind on 9 € ja kui soovitakse püügile minna mõlemale veekogule, tuleb soetada luba mõlemale veekogule eraldi.
Kalastuskaarte on võimalik vormistada läbi internetikeskkonna kalaluba.ee või Keskkonnaameti kontorites. Kalastuskaardi soetanud isikud ei pea täiendavalt omama liikumisluba, kuid kõikidel teistel veealal viibida soovivatel isikutel on liikumisloa omamine kohustuslik.
Püügivahenditena on Silma looduskaitsealal harrastuspüüdjatele lubatud: lihtkäsiõng, käsiõng, spinning, lendõng ja sikuti.
MUUD PÜÜGIVAHENDID ON KEELATUD.
Vastavalt kaitse-eeskirjale on kaitseala veealal perioodil 01.04-31.10 lubatud kasutada ainult mootorita ja elektrimootoriga ujuvvahendit. Perioodil 01.11-31.03 võib kastutada ka bensiinimootorit. Erandina on Haapsalu lahe piiranguvööndis aastaringselt lubatud igasuguse mootori kasutamine.
Vastavalt kaitse-eeskirjale on Silma looduskaitsealal keelatud mootorsõidukiga jääl liikumine.
Kaitseala vööndite piire saab vaadata Maa- ja Ruumiameti geoportaalist.
Seotud viited
Viimati uuendatud 29.04.2026
