Kalapüük ja kalade asustamine

Erivahenditega või -paigus tuleb kala- ja vähipüügiks taotleda kalastuskaart. See on dokument, mis annab eraldi püügiõiguse ning selle ostmiseks ei pea olema tasutud harrastuspüügiõiguse tasu. Kalade asustamiseks aga, on vajalik Keskkonnaameti luba.

Kalastuskaart tuleb taotleda, kui püügivahendiks on

  • nakkevõrk või õngejada
  • kadiska või liiv
  • vähimõrd või vähinatt
  • kuuritsa või harpuun (Saadjärv, Kuremaa), 
  • õngpüünis (Endla või Silma looduskaitsealal, Matsalu rahvuspargis) 
  • spinning ja lendõng (mõned lõheliste jõed)

Kalade asustamiseks tuleb Keskkonnaametile esitada asustamisloa taotlus ja sellel peab olema märgitud:

  • veterinaarkorralduse seadusest ja loomatauditõrje seadusest tulenevalt veterinaartõend(id) asustamise lubatavuse kohta seoses asustatava kala ja asustamisveekoguga;
  • asustatava kala päritolu (riik, halduspiirkond, veekogu/kasvandus); asustatava kala liik, asurkond, vanus, isendite kogus ning isendi keskmine kaal;
  • asustamise eesmärk; väljavõte majandamiskavast, tegevuskavast või võimaluse korral asustamise teadussoovitusest;
  • asustamisveekogu, selle asukoht (küla, vald) ja asustamiseaeg; veekogu omaniku nõusolek, kui asustamine toimub eraomandis olevasse veekogusse, mis ei ole määratud avalikult kasutatavaks.

Kalastuskaarti saab taotleda

Internetis saab kalastuskaarti taotleda www.pilet.ee  kodulehel. Taotlemisel on vaja end autentida ID-kaardi, mobiil ID või internetipanga vahendusel. Loa eest tuleb maksta kohe pärast taotlemist internetipangas või krediitkaardiga.

  • Igale taotlejale väljastatakse sama püügivahendiga püüdmiseks samale veekogule samaks perioodiks üks luba. Nii ei saa juba internetist ostetud loale osta lisaks luba Keskkonnaametist kohapealt ning vastupidi.

Mobiiliga on võimalik kalastuskaarti osta vaid nendesse piirkondadesse, kus välja antavate lubade arv ei ole piiratud (forellijõed, lõhejõed, Endla ja Silma LKA jne).

Mobiilimaksel tuleb sisestada telefoni vastav numbrikombinatsioon (1322*püügipiirkonna kood*isikukood) ning helistada (mitte saata sõnumina). Vaata koode siit

Piirarvuta kalastuskaarte saab osta ka mitmetest Omniva postkontoritest (PDF).

SIIA PDF

Keskkonnaameti kontorid on klienditeeninduseks suletud ja kohapeal paberkandjal kalastuskaardi taotlusi hetkel vastu ei võeta. Taotluse võib aga jätta kontori postkasti või saata posti või e-postiga info@keskkonnaamet.ee.

Kalastuskaardi taotluse vormi (pdf ja docx kujul) saab alla laadida siit:

  • Igale taotlejale väljastatakse sama püügivahendiga püüdmiseks samale veekogule samaks perioodiks üks luba. Nii ei saa juba internetist ostetud loale osta lisaks luba Keskkonnaametist kohapealt ning vastupidi.

Kalastuskaardi omaniku meelespea

Väljastatud kalastuskaardi kehtivust saab kontrollida www.pilet.ee keskkonnas. Samuti saab kalastuskaardi kehtivuse kohta küsida infot Keskkonnaametist.

Püügiõigust tõendavaks dokumendiks on isikut tõendav dokument (pass, ID-kaart, juhiluba, pensionitunnistus jne.).

Kalastuskaardi omaniku haigestumise korral võib püügivahendi veekogust eemaldada ka loa omaniku poolt volitatud isik. Kirjalikus volikirjas peab olema märgitud volitaja ja volitatava ees- ja perekonnanimi, isikukood, posti- ja e-posti aadress, telefoninumber, kalapüügivahendi märgistus, asukoht, püügilt eemaldamise kuupäev ning volitaja allkiri.

Volituse alusel püügivahendi eemaldamisest teavitatakse üks tund enne veekogule minekut riigiinfo telefonile 1247. Lisaks volikirjas olevatele andmetele tuleb teatada ka lähtekoht, kust suundutakse veekogule.

Keskkonnaametis kohapeal ja internetis jagatavatelele võrgulubadele ja vähipüügilubadele on kehtestatud eraldi limiidid. 2021. aastaks jagatakse Keskkonnaametis ligikaudu 3% kõigist kalastuskaartidest. Ülejäänud 97% jagatakse pilet.ee vahendusel. Väikesaare püsielanikule annab kalastuskaardi kalapüügiks kohalik omavalitsus.

Nõuded kalastuskaardi omanikule

  • Seisevpüünised (võrgud, õngejadad) peavad olema tähistatud avaveepoolses otsas kahe ühele vardale ülestikku kinnitatud lipuga, teises otsas ühe vardale kinnitatud lipuga ning jäävabas vees muudes väljaulatuvates tippudes punaste või oranžide poidega läbimõõduga vähemalt 15 cm.
  • Seisevpüünistel, mis paiknevad ranna või kaldaga paralleelselt, tähistatakse ühe lipuga jada parempoolne ots (veekogult kalda suunas vaadatuna) ning kahe lipuga jada vasakpoolne ots.
  • Püügivahendi otsi tähistavad lipud, mõõtudega vähemalt 20×30 cm, peavad olema punased või oranžid, välja arvatud kahe lipuga tähise alumine lipp. Lipu alumise serva kõrgus vee- või jääpinnast peab olema vähemalt 1 meeter. Erandina võib kalapüügil kuni 1 meetri sügavusel jäävabas vees olla lipu alumise serva kõrgus veepinnast vähemalt 0,5 m.
  • Vastavalt lippude arvule vardal tuleb varda külge lippude kohale kolmesentimeetrise vahega kinnitada vähemalt kahe sentimeetri laiused helkurribad. Juhul kui ohutuse tagamiseks kasutatakse vahelippe, peab nende värv erinema otsalippude värvist.
  • Vähimõrrad peavad olema tähistatud vähemalt 10 cm läbimõõduga ujuva poiga.
  • Püügivahendi märgistuseks on kalastuskaardi omaniku isikukood.
  • Keelatud on nakkevõrguga sulgeda üle 1/3 veekogust, väina, lahe või vooluveekogul olevate saarte (madalike) vahelise vooluosa laiusest, jättes vabaks ristlõike sügavaima osa, välja arvatud Võrtsjärvel.
  • Kalastuskaardi alusel toimunud püügi kohta tuleb esitada püügiaruanne. Loe täpsemalt siit.
  • Täpsemad nõuded püügivahenditele ning nende püügile paigutamisele on kehtestatud kalapüügieeskirjas.
  • Kaitsealadel liikumisel tuleb lähtuda konkreetsel kaitsealal kehtestatud korrast. Kaitsealade kaardirakenduse leiab Maaameti kodulehelt. Konkreetsel kaitsealal kehtiva kaitsekorra kohta saab lugeda kaitse-eeskirjast, mille leiab Riigi Teataja kodulehelt.

Kalastuskaardi alusel toimunud püügi kohta tuleb esitada püügiaruanne kui:
 

  • Kui tegemist on kuni üks kuu kehtiva kalastuskaardiga, esitatakse püügiandmed viie päeva jooksul pärast kalastuskaardi kehtivuse lõppu.

  • Pikemal perioodil kui üks kuu kehtiva kalastuskaardi püügiaruanne esitatakse viie päeva jooksul iga kalendrikuu lõppemisest arvates.

Aruande esitamiseks tuleb valida allolevatest üks:

Elektrooniliselt saab püügiandmeid esitada www.pilet.ee lehel (Minu andmed/Piletid alt valida Kehtivad piletid või Ostude ajalugu (kui kalastuskaardi kehtivus on lõppenud). Avage pilet ning Märkused lahtris leiate lingi aruande esitamiseks.

  • ID- kaardi abil saab andmeid esitada Kalanduse Infosüsteemis ;
  • Püügiaruande saab esitada ka Keskkonnaametis kohapeal või saata tähtkirjana posti teel ühel järgmistest aadressidest:

    püük siseveekogudest: Aleksandri 14, 51004 Tartu;
    püük merest: Kõrgessaare mnt 18, 92412 Kärdla.

Püügiaruanne tuleb esitada ka siis, kui püügil ei käidud või püügil käies saaki ei saadud. Sellisel juhul märgitakse aruandelehele püügikoguseks null. 

Kalastuskaarte väljastavad

Kerli Pettai

Vee-elustiku spetsialist
(Peipsi, Võrtsjärv, Jõgeva-, Tartu-, Põlva-, Valga-, Viljandi-, Võru-, Harju-, Rapla-, Järva-, Lääne-Viru- ja Ida-Virumaa)

Märt Kesküla

Vee-elustiku vanemspetsialist

(Hiiu-, Lääne-, Saare- ja Pärnumaa)

haugi asustamine

Kalapüük Matsalu rahvuspargis

Lubatud kalapüügiajad ja -viisid Matsalu rahvuspargis

Matsalu rahvuspargis toimub harrastuspüük harrastuspüügiõiguse ja/või kalastuskaardi alusel.

Harrastuspüügiõiguse alusel toimub püük rahvuspargi territooriumile jäävates sadamates ja Penijõe vasakul kaldal rahvuspargi piirist kuni Bogeri auguni. Muudel juhtudel on vajalik kalastuskaart.

Kalastuskaarti saab Matsalu rahvuspargis osta 10 erinevaks perioodiks

  1. Püük piirkonnas M1, kuhu kuulvad Matsalu lahe vabavee sihtkaitsevöönd, Kalatee sihtkaitsevöönd ja Väinamere vabavee sihtkaitsevöönd. Püügilubadele on kehtestatud piirarv.
  • periood 01.07-31.07
  • periood 01.08-31.08
  • periood 01.09-30.09
  • periood 01.10-31.10
  • periood 01.11-15.11
  1. Püük 01.07-15.11 piirkonnas M2, kuhu kuulub Väinamere vabavee sihtkaitsevöönd. Püügilubadel ei ole piirarvu.
  2. Püük kaldalt ja paadist 01.01-15.02 piirkonnas J ehk Matsalu rahvuspargi jõgedel. Püügilubadel ei ole piirarvu.
  3. Püük kaldalt ja paadist 16.11-31.12 piirkonnas J ehk Matsalu rahvuspargi jõgedel. Püügilubadel ei ole piirarvu.
  4. Püük 15.03-10.05 piirkondades A, B, C, D, E, K ja J2. Püügilubadel ei ole piirarvu:
  • kaldalt Raana jõel, Liivi jõel ning Kasari jõel Säina sonnist kuni Liivi jõe suudmeni, Kasari jõel Rõude jõe lähtest ülesvoolu kuni Sitsi peakraavini, Kloostri sadamas, Kasari jõe vasakul kaldal Kloostri silla juures tähistatud alal ja Rõude jõel Rõude silla juures 50 m üles- ja allavoolu.
  1. Püük 01.07-15.11. Püügilubadel ei ole piiravu:
  • kaldalt ja paadist Penijõel, Suitsu jõel, Kasari jõel Kasari sillast kuni Suitsu jõe suudmeni ja Rõude jõel Kasari jõest kuni Rõude sillani.
  • kaldalt Raana jõel, Liivi jõel, Kasari jõel Kasari sillast kuni Rõude jõeni ja Kasari jõe lõunakaldal Rõude jõest kuni Kloostri sadamani, Rõude jõe põhjakaldal Kasari jõest kuni Rõude sillani.
  • M1 piirkonnas on iga perioodi maksumus 5 €v.a periood 01.11-15.11, mille maksumus on 3€.
  • Ühe püügiperioodi hind on punktide 2-6 osas on 7 € ja kui soovitakse püügile minna erinevateks perioodideks, siis tuleb soetada luba kõikidele perioodidele eraldi.

Kalastuskaarte on võimalik vormistada läbi internetikeskkonna www.pilet.ee või Keskkonnaameti kontorites.

Püügivahenditena on Matsalu Rahvuspargis harrastuspüüdjatele lubatud

  • lihtkäsiõng,
  • käsiõng,
  • põhjaõng,
  • spinning,
  • lendõng ja
  • sikuti.

Muud püügivahendid on keelatud!

Kalastuskaardi soetanud isikud ei pea täiendavalt omama liikumisluba (kui soovitakse liikuda läbi alade, mis ei ole püügiks avatud, siis tuleb liikumisluba hankida ka kalastuskaardi omanikel), kuid kõikidel teistel kaitsealal viibida soovivatel isikutel on liikumisloa omamine kohustuslik. Liikumisloa saamiseks tuleb esitada avaldus Keskkonnaametile.

Kaitsealal on keelatud mootorsõidukitega liiklemine ja nende parkimine väljaspool selleks ettenähtud teid ja parklaid.

Kaitseala vööndite piire saab vaadata Maa-ameti geoportaalist.

Kutseline kalapüük on Matsalu rahvuspargis lubatud üksnes  merealal ja vajalik on kaitseala valitseja kooskõlastus. Kooskõlastuse saavad soovi korral kõik kutselised kalurid, kooskõlastuse saamiseks tuleb esitada taotlus Keskkonnaametile.

Lubatud püügivahendid ja -ajad sihtkaitsevööndite järgi on:

  • Matsalu siselahe ja roostike skv – Kirikuküla ja Raana küla elanikud, kasutades lamedapõhjalist puupaati, 01.07-01.03 nakkevõrk ja 11.05-28 (29).02 lõkspüünis;
  • Haeska-Saardo rannikuvee skv – nakkevõrk 01.07-15.09 ja 15.10-01.03 ning lõkspüünis 16.05-15.09 ja 15.10-01.03;
  • Metsküla-Pagaranna rannikuvee skv – nakkevõrk 15.07-01.03 ning lõkspüünis aastaringselt v.a. ühes lõigus, kus tohib püüda ajavahemikul 15.07-01.03 (mille piirideks on orientiiri 16, sellest 240 m põhjas asuvat punkti, 240 m orientiirist 17 põhjas asuvat punkti ja orientiiri 17 ühendav joon ning rannajoon orientiiride 17 ja 16 vahelises lõigus);
  • Matsalu lahe vabavee skv – nakkevõrk 01.07-01.03 ning lõkspüünis aastaringselt v.a. ühes lõigus,  kus tohib püüda ajavahemikul 16.05-01.03 (mille piirideks on Puise kordoni lautri idaserva, sellest 400 m lõunas asuvat punkti, Puise metsa idapiirist rannajoonel 400 m lõunas asuvat punkti ja Puise metsa idapiiri rannajoonel ühendav joon ning rannajoon Puise kordoni lautri idaserva ja Puise metsa idapiiri vahelises lõigus);
  • Väinamere vabavee skv – kutseline püük aastaringselt;
  • Salmi sopi skv  - 16.11-01.03 nakkevõrk ja lõkspüünis;
  • Topi lahe skv – nakkevõrk 15.07-01.09 ja 15.10-01.03 ning lõkspüünis 15.07-01.09 ja 15.10-15.05;
  • Väinamere saarte skv - Tauksi, Näripea rahu ja Laekarahu vahel 15.08-01.03 nakkevõrgu ja lõkspüünisega. Mujal aastaringselt nakkevõrgu ja lõkspüünisega, kuid mitte lähemal saartele kui 200 m;
  • Kalatee skv – kutseline kalapüük ei ole lubatud;
  • Jõgede skv – kutseline kalapüük ei ole lubatud.

Kaitseala vööndite piire saab vaadata Maa-ameti geoportaalist, valides Looduskaitse ja Natura kaardirakenduse ning lülitades sisse vööndite kihi.

Viimati uuendatud 22.07.2021