Pärandniitude hooldamine

Pärandniidud, ka poollooduslikud kooslused või pärandkooslused, on rohumaad, mida on traditsiooniliselt kasutatud karja- või heinamaadena. Pärandniitudel on oluline roll avatud maastikus elurikkuse hoidjatena, kuna need pakuvad elu- ja toitumispaika paljudele haruldastele seene-, looma- ja taimeliikidele ning aitavad säilitada põllumajandusmaa elurikkust ja maastiku mitmekesisust.

Eestis peamiselt levinud pärandniidud on loopealsed, aruniidud, lamminiidud, soostunud niidud, puisniidud, puiskarjamaad ja rannaniidud.

Keskkonnaametis tegeleb pärandniitudega Maahoolduse büroo. 

Maahoolduse büroo ülesandeks on:

  • poollooduslike koosluste taastamise korraldamine
  • poollooduslike koosluste hooldamise korraldamine 
  • maahooldajate nõustamine
  • toetusalade kontroll
  • infopäevade ja koolituste korraldamine
Harilikud käoraamatud hooldataval niidul. Foto: Maris Sepp

Iga maaomanik saab Maa-ameti teenusest kontrollida, kas tema maal asub väärtuslik pärandniit ehk poollooduslik kooslus.

Et suurendada pärandniitude pindala ning säilitada Eestile omast liigilist mitmekesisust ja traditsioonilist maastikku, toetab riik poollooduslike koosluste taastamist ning hooldamist.

Hobused rannakarjamaal. Foto: Karl Adami
Laelatu puisniit Pärnumaal. Foto: Karl Adami

Loe, kuidas saab igaüks kaasa aidata elurikkuse säilimisele meie maastikes Aveliina Helmi 2019. aastal kirjutatud artiklist „Sinu tegu loeb“.

Pärandniitude taastamine ja hooldamine

Pärandniitude taastamine

Hooldusest väljas olevad poollooduslikud kooslused vajavad enamasti esmalt taastamist, kuna alad on kinni kasvanud võsaga, pillirooga, mätastunud. Taastamise käigus luuakse tingimused niidutaimestiku tekkimiseks. Taastamistegevustena toetatakse

  • pilliroo eemaldamist
  • võsa eemaldamist
  • puurinde liituvuse vähendamist
  • mätaste purustamist

Taastatud ja hoolduses olev luht Matsalus. Autor Kaidi Silm

Keskkonnaamet toetab poolloodusliku koosluse taastamist loodushoiutoetuse abil. Lisaks korraldab Keskkonnaamet niitude taastamist erinevate projektide abil.

Samuti on võimalik taastamistoetust taotleda Keskkonnainvesteeringute Keskuselt.

Sõltuvalt poolloodusliku koosluse seisundist võib taastamine kesta 1-4 aastat. Taastamisele peab järgnema poolloodusliku koosluse hooldamine vähemalt viis aastat.

Pärandniitude hooldamine

Kaitstavatel aladel on esmatähtis juba hoolduses olevate alade hoolduse jätkamine, kuna need alad on liigirikkuse ja genofondi kandjad, kus pärandkooslustele omased liigid saavad säilida ja levida.


Pärandniitude hooldamist toetatakse poollooduslike koosluste hooldustoetuse abil, mis arvestab spetsiifilisemaid nõudeid niitudele ning mille eesmärk on parandada pärandniitudega seotud liikide seisundit ning säilitada ja suurendada elurikkust ja maastikulist mitmekesisust. 


Poollooduslike koosluste hooldamist toetatakse Maaelu arengukava raames ning hooldustoetuse raames on toetatavad tegevused:

  • Karjatamine
  • Niitmine ja niite koristamine


 

Mulgi heinamaa Soomaal. Foto: Karl Adami

Toetuse taotlemine toimub vastavalt maaeluministri määrusele elektroonilise kliendiportaali e-PRIA vahendusel 2. maist kuni 21.maini. Hilinenud taotlusi on võimalik esitada 22. maist kuni 15. juunini.

Toetust menetleb Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet. Keskkonnaamet kooskõlastab taotluse ning seab hooldatavatele aladele tingimused.

Koolitused ja infopäevad

Keskkonnaameti korraldatatavad poollooduslike koosluste hooldamise toetuse koolitused 2021. aastal:


Pärnu koolitus – 23.septembril
Asukoht: Keskkonnaameti Pärnu kontori saal (Roheline 64)
Algus: 11.00
Registreerimine ja lisainfo maahoolduse büroo maahoolduse spetsialistilt:
Cätrin Martinson (telefon 5854 4722)


Tartu koolitus – 27. septembril
Asukoht: Keskkonnaameti Tartu kontori saal (Veski 32)
Algus: 11.00
Registreerimine ja lisainfo maahoolduse büroo maahoolduse spetsialistilt:
Ragnar Kapaun (telefon 566 85898)

Koolitusel antakse ülevaade pärandniitude väärtustest ja seadusandlusest. Koolitusele on eelkõige oodatud osalema uue kohustuse võtnud PRIA poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse taotlejad. Koolitusel saab osaleda ka videosilla vahendusel (lisainfo maahoolduse spetsialistidelt). 
 

Pärandniitude tegevus- ja hoolduskavad

Pärandniitude hoolduskavad

Keskkonnaameti, ekspertide ja teadlaste koostöös on välja töötatud poollooduslike koosluste hoolduskavad. Need sisaldavad olulist informatsiooni erinevate elupaigatüüpide kaitseväärtuste ning hooldamis- ja taastamisvõtete kohta.

Niidu-kuremõõk Häädemeeste rannaniidul. Foto: Karl Adami

Pärandniitude tegevuskava

Niitude kaitsemeetmete planeerimiseks aastateks 2021–2027 on koostatud pärandniitude tegevuskava.

Tegevuskava annab ülevaate pärandniitude levikust, elupaikade ja liikide seisundist, ohuteguritest, toetusmeetmetest. Samuti on kirjeldatud tegevuskavaga seatud eesmärgid ja tegevused eesmärkide saavutamiseks aastani 2027.

Lambad Saaremaa rannakarjamaal. Foto: Maris Sepp
Liigirikas loopealne. Autor Kaidi Silm
Laelatu puisniit. Autor Kaidi Silm
Karjatatud madalmurune rannaniit. Autor Kaidi Silm

Viimati uuendatud 27.09.2021