Liigikaitse

Liigikaitse eesmärk on kindlustada, et kõigi meil elavate tavapäraste ja iseloomulike liikide asurkonnad on elujõulised.
Kaunis ja haruldane tõmmu käpp (Neotinea ustulata) kasvab tihti loopealsetel ja vajab püsimajäämiseks valgusküllaseid kasvutingimusi. Foto: Marii Leinberg

Liigikaitse on looduskaitse oluline osa

Liigikaitse põhineb peamiselt looduskaitseseadusel. Haruldased ja ohustatud liigid, kelle säilimine ei ole vajaliku kaitseta kindel, on võetud riikliku kaitse alla. Kokku on Eestis kaitse all 570 taime-, seene- ja loomaliiki. Nad jagunevad kolme kaitsekategooriasse, millest kõige rangem on I ja leebeim III kaitsekategooria. 

Looduskaitse planeerimine

Kaitsealuste liikide elupaiku ja kasvukohti kaitstakse kaitsealadel, hoiualadel või püsielupaikades. Nende kaitse korraldamiseks koostatakse liigi kaitse tegevuskavad, mis omakorda on aluseks vajalikele liigikaitselistele töödele.

Loe veel 

Liigikaitse kategooriad

  • I kaitsekategooriasse kuuluvad liigid, kes on haruldased ja inimtegevuse tõttu hävimisohus ning esinevad vähestes tihti üksteisest isoleeritud elupaikades.

  • Kokku kuulub I kategooriasse 64 liiki, nendest sõnajalgtaimi 10, katteseemnetaimi 19, sammaltaimi 4, seeni 9, samblikke 1, selgrootuid loomi 1 ja selgroogseid 20 liiki.

  • I kaitsekategooria liikide kõik teadaolevad elupaigad või kasvukohad võetakse kaitse alla (kaitseala, hoiuala või püsielupaigana).

  • I kaitsekategooria liigid on näiteks meie suurim röövlind merikotkas (Haliaeetus albicilla), üks meie metsade kummalisimaid seeni limatünnik (Sarcosoma globosum) ning Euroopa Liidus vaid väga piiratud alal Eestis ja Soomes elav lendorav (Pteromys volans).

Vaadikujulise viljakehaga limatünnik kasvab kuusikutes ja kuuse-segametsades. Foto: Tarmo Niitla
  • II kategooriasse kuuluvad väga piiratud alal või vähestes elupaikades esinevad liigid, kes ohutegurite jätkumisel võivad sattuda hävimisohtu.
  • II kategooriasse on arvatud 267 liiki, nendest sõnajalgtaimi 6, paljasseemnetaimi 1, katteseemnetaimi 119, sammaltaimi 25, seeni 27, samblikke 32, selgrootuid loomi 6 ja selgroogseid loomi 51 liiki.
  • II kaitsekategooria liikide vähemalt 50% teadaolevatest ja keskkonnaregistrisse kantud elupaikadest või kasvukohtadest võetakse kaitse alla.
  • II kaitsekategooriasse kuuluvad näiteks kahaneva asurkonnaga Euroopa suurim kanaline metsis (Tetrao urogallus), omapärase välimusega ja peamiselt Lääne-Eestis leviv kärbesõis (Ophrys insectifera) ning valdavalt Läänemere põhjaosa asustav arktilise päritoluga viigerhüljes (Phoca hispida).
Kärbesõis meelitab kergeusklikke tolmendajaid oma emast kärbest või väikest mesilast imiteeriva õiekujuga.
Foto: Tairi Tappo
  • III kaitsekategooriasse kuuluvad liigid, mis on praegu veel tavalised, kuid ohutegurite jätkumisel võib nende arvukus kriitiliselt langeda.

  • III kategooria kaitsealuste liikide hulka kuulub 237 liiki, neist 5 sõnajalgtaime, 53 katteseemnetaime ja 16 sammaltaime, 10 seent ja 18 samblikuliiki. Loomaliikidest kuulub III kaitsekategooriasse 45 selgrootut ja 90 selgroogset loomaliiki.

  • III kaitsekategooria liikide teadaolevatest ja keskkonnaregistris registreeritud elupaikadest või kasvukohtadest võetakse kaitse alla vähemalt 10%.

  • III kaitsekategooriasse kuuluvad näiteks peaaegu eranditult vaid rabades pesitsev rüüt (Pluvalis apricaria), imepärase vitamiiniallikana tuntud karulauk (Allium ursinum) ning eelkõige vanemates metsades, aga ka puisniitudel ja vanades parkides kasvav harilik kopsusamblik (Lobaria pulmonaria).

Mõlemad Eestis elavad maoliste alamseltsi liigid, harilik nastik (Natrix natrix) (pildil) ja harilik rästik (Vipera berus), kuuluvad III kaitsekategooriasse. Foto: Tarvo Roose
Euroopa naarits (Mustela lutreola) on 2019. aasta ohustatuse hindamise kohaselt väga väikese asurkonna, toidubaasi vähenemise ja elupaikade hävinemise ning mingiga konkureerimise tõttu kriitilises seisundis ning võib seetõttu vajalike kaitsemeetmeteta Eestis välja surra.
Foto: Tiit Maran

Liikide punane nimestik

Liikide punane nimestik (punane raamat) on raamistik liikide klassifitseerimiseks nende ohustatuse alusel.

Selle eesmärk on anda ülevaade erinevate liikide väljasuremise riskidest piirkonnas ja seda põhjustavatest ohtudest.

Nimestik on aluseks liikide kaitse korraldamisel ja kaitsemeetmete kavandamisel ning on mõeldud töövahendiks eelkõige teadlastele ja looduskaitsjatele. 

Praegu kehtiva punase nimestiku kategooriate ja kriteeriumite süsteemi kinnitas Maailma Looduskaitse Liit (IUCN) 1994. aastal.

Kaitsealuste liikide andmete haldamine ja keskkonnaregistrisse esitamine

Kaitsealuste liikide andmed on koos kogu muu keskkonnaandmestikuga koondatud riiklikku keskkonnaregistrisse, mida haldab Keskkonnaagentuur. Registri eesmärk on koguda kõik keskkonnaga seotud andmed ühte andmebaasi, seostada need ajas ja ruumis ning anda neile õiguslik tähendus.

Keskkonnaregistri andmebaasi hallatakse Eesti Looduse Infosüsteemis (EELIS).

Kaitsealuste liikide inventuuride puhul peavad liikide leiukohtade andmed laekuma Keskkonnaametile kindlas formaadis, mis lihtsustab oluliselt andmete ülekandmist EELIS-andmebaasi.

Keskkonnaametile laekunud aruanded koos liikide leiukohtadega vaadatakse Keskkonnaametis üle ning saadetakse peale töö vastuvõtmist Keskkonnaagentuurile.

Mis on püsielupaik?

Püsielupaik on kaitstav ala, mis moodustatakse kaitsealuste liikide elupaikade ja kasvukohtade kaitseks. Seetõttu rakendatakse püsielupaikades optimaalse suurusega alal just konkreetse liigi kaitseks vajalikke piiranguid. 

Ka kaitsealadel ja hoiualadel kaitstakse ohustatud liike, kuid seal on lisaks liigikaitselistele eesmärkidele ka laiemad eesmärgid - kaitstakse ohustatud kooslusi, säilitatakse, kaitstakse, taastatakse, uuritakse või tutvustatakse loodust. Kaitsealade ja hoiualade pindala on reeglina suurem kui püsielupaikadel.

Enamasti vanadel tammedel või nende kännujuurtel kasvava I kaitsekategooriasse kuuluva leht-kobartoriku (Grifola frondosa) kaitseks on moodustatud neli püsielupaika, kus liiki kahjustav majandustegevus on keelatud. Foto: Anni Kurisman

Kellele püsielupaiku moodustatakse?

Meil on moodustatud püsielupaigad eelkõige I ja II kaitsekategooria liikide elupaikade ja kasvukohtade säilitamiseks. 

Kotkaste, lendorava ja must-toonekure pesapaikade kaitseks moodustuvad püsielupaigad automaatselt peale pesapuu leidmist looduskaitseseaduses sätestatud ulatuses ja kaitsekorraga. Muud püsielupaigad moodustatakse ja nende kaitsekord kinnitatakse keskkonnaministri määrusega .

Millised on püsielupaikadega kaasnevad kompensatsioonid maaomanikele?

  • Püsielupaigas kehtib maamaksusoodustus: püsielupaiga sihtkaitsevööndi maalt maamaksu ei maksta, piiranguvööndis on maks 50% maamaksumäärast.

Maamaksusoodustuste kohta loe lähemalt kehtivast maamaksuseadusest.


Loe veel 

  • Püsielupaiga sihtkaitsevööndis asuval erametsamaal hüvitatakse looduskaitseliste piirangute järgimist toetusega 110 eurot hektari kohta aastas. 

Hüvitis piirangute järgimise eest

Rohkem infot hüvitise ja selle taotlemise kohta saab Erametsakeskuse kodulehelt.

Loe veel
  • Riik võib kokkuleppel maaomanikuga omandada kinnisasja, mille sihtotstarbelist kasutamist ala kaitsekord oluliselt piirab.

Kaitsealuse maa riigile müük

Rohkem infot kaitsealuse maa riigile müümise kohta leiad allolevalt lehelt. 

Loe veel

Liigi kaitse tegevuskavade eesmärk on kavandada ja prioritiseerida kaitsealuste liikide säilimiseks vajalikud tegevused.

Liigi kaitse tegevuskavasid koostatakse:

  • I kaitsekategooria liikidele;
  • liikidele, kelle kaitseks seni rakendatud tegevused ei ole soodsa seisundi saavutamiseks piisavad;
  • liikidele, kelle kaitset nõuavad rahvusvahelised lepped.

Kaitse-eesmärkide saavutamiseks vajalikud tegevused kavandatakse 15 ning eelarve järgnevaks 5 aastaks.

Tegevuskavad kiidab pärast valmimist heaks liikide kaitse ja ohjamise korraldamise komisjon, mis koosneb Keskkonnaameti ja Keskkonnaministeeriumi spetsialistidest ning liigiekspertidest. Liigi kaitse tegevuskava kinnitab Keskkonnaameti peadirektori eluslooduse valdkonna asetäitja.

Keskkonnaamet kinnitab kavasid alates 2017. aastast, varasemad tegevuskavad on kättesaadavad Keskkonnaministeeriumi kodulehel.

I kaitsekategooriasse kuuluva must-toonekure tegevuskava üks olulistest tegevustest on selle väga haruldaseks jäänud linnu kõigi elupaikade leidmine. Pildil must-toonekurg Eedi oma poegadega. Foto: Urmas Sellis

Keskkonnaametis kinnitatud liigi kaitse tegevuskavad

* on tähistatud redigeeritud tegevuskavad, kust on eemaldatud I ja II kaitsekategooria liigi isendite täpsed elupaiga asukohad (LKS § 53 lg 1 alusel)

** on tähistatud tegevuskavad, mida ei või I kaitsekategooria liigi täpse elupaiga asukoha tõttu avalikustada (LKS § 53 lg 1 alusel)

Tegevuskavade täisversioonidega tutvumiseks tuleb võtta ühendust Keskkonnaameti liigikaitse bürooga kontaktaadressil Marju.Erit@keskkonnaamet.ee

2020. aasta lõpus valmis viigerhülge elupaiga kasutuse uuring, mille käigus hinnati viigerhülge puhkealade kasutusintensiivsust erinevatel aladel Väinamere idaosas ja Liivi lahe lõunaosas ning anti soovitusi puhkealade kaitse korraldamiseks. Foto: Roland Müür

Keskkonnaameti liigikaitse büroo üks ülesannetest on erinevate liigikaitseliste tööde korraldamine. Enamasti on vajalike tööde planeerimise aluseks konkreetse liigi kaitse tegevuskava. 

Keskkonnaameti tellitud liigikaitselised tööd on näiteks:

  • erinevad uuringud,
  • inventuurid,
  • liigi kaitse tegevuskavade eelnõude koostamine.

Liigikaitse büroos vastu võetud tööd alates 2016. aastast

2021

  • Niidu-kuremõõga ja emaputke inventuur Luitemaa looduskaitsealal koos majandamissoovituste andmisega
  • Soomuraka kaitse tegevuskava koostamine. Kava kinnitatakse eeldatavasti 2021. aasta III kvartalis
  • I kaitsekategooria sõnajalgtaimede kaitse tegevuskava koostamine. Kava kinnitatakse eeldatavasti 2021. aasta IV kvartalis
  • Villtulika inventuur valitud leiukohtades koos kaitsekorralduslike soovituste andmisega
  • Saaremaa sõrmkäpa ja tõmmu käpa inventuur valitud leiukohtades koos kaitsekorralduslike soovituste andmisega

2020

  • Mägi-kadakkaera kaitse tegevuskava koostamine
  • Püstkiviriku kaitse tegevuskava koostamine
  • Jumalakäpa valikuliste leiukohtade inventuur koos kaitsekorralduslike soovituste andmisega

2019

  • Kauni kuldkinga püsielupaikades kaitsealuste taimeliikide inventuur ja vajalike hooldustööde kaardistamine
  • Ahtalehise kareputke ja mägi-piimputke kaitse tegevuskava koostamine koos liikide leviku ja seisundi analüüsiga ning kasvukohtade seisundit parandavate vajalike hooldustööde kaardistamisega planeeritavates püsielupaikades
  • Ida-võsalille leviku inventuu koos kaitsekorralduslike soovituste andmisega
  • Nõmmnelgi alamliikide leviku täpsustamine

2018

  • Nõtke näkirohu leiukohtade inventuur koos kaitsekorralduslike soovituste andmisega
  • Muda- ja järv-lahnarohu leiukohtade inventuur koos kaitsekorralduslike soovituste saamisega
  • Valikuliste kuiva kasvukoha taimede inventuur koos kaitsekorralduslike soovituste andmisega
  • Koldja selaginelli valikuliste leiukohtade inventuur ja elupaikade seisundi eksperdihinnang
  • Kaitsealuste võtmeheinte valikuliste leiukohtade inventuur ja elupaikade seisundi eksperdihinnang
  • Saaremaa robirohu kasvukohtade hoolduse tulemuslikkuse hindamine (3. aasta pärast hooldust)

2017

  • Püramiid-koerakäpa inventuur ja elupaikade hooldamisvajaduse kaardistamine
  • Püsiksannika leviku, seisundi ja kaitstuse ekspertiis
  • Hariliku jugapuu elupaikade inventuur ja püsielupaikade ettepaneku ekspertiis

2018

  • Rohelise hiidkupra valikuliste leiukohtade inventuur ja elupaikade seisundi eksperdihinnang

2017

  • Kaitsealuste samblike inventuur koos kaitsekorralduslike soovituste andmisega üheksas püsielupaigas, ühes karvase kruupsambliku leiukohas ja Mustoja maastikukaitsealal ning eksperdihinnangu andmine Korela püsielupaiga põhjendatuse, selle kaitsekorra ja piiride otstarbekusele

2021

  • Lilla põdramoka, krookustoriku, leht-kobartoriku ja roosaka puunäätsu võimalike kasvukohtade inventuur 2019-2020

2018

  • Limatünniku kasvukohtade inventuur ja elupaikade seisundi eksperthinnang

2021

  • Väikeluige rändepeatuskohtade inventeerimine
  • Must-toonekure veterinaarne diagnostika ja terviseseisundi hinnang

2019

  • Kassikaku ja kanakulli surmapõhjuste uurimine
  • Kanakulli potentsiaalsete elupaikade kontrollimine elupaigamudeli alusel Ida- ja Lääne-Viru maakonnas
  • I kaitsekategooria linnuliikide leiukohaandmete korrastamine keskkonnaregistris
  • Poldrite säilitamise analüüs
  • Põldtsiitsitaja tegevuskava uuendamine
  • Suur-konnakotka tegevuskava uuendamine
  • Rohunepi kaitse tegevuskava koostamine
  • Kanakulli potentsiaalsete elupaikade kontrollimine elupaigamudeli alusel Ida- ja Lääne-Viru maakonnas
  • Mustsaba-vigle pesitsusaegse elupaigakasutuse ja kodupiirkonna suuruse uuring GPS-jälgimisseadmete abil

2018

  • Kassikaku tegevuskava uuendamine
  • Paisude mõju hindamine must-toonekure pesitsusedukusele ja levikule
  • Kaljukotka kaitse tegevuskava rakendamine: toitumisuuring
  • I kategooria kaitsealuste linnuliikide (kalju-ja merikotkad) hukkumispõhjuste uurimine
  • Metsise elupaikade sihttaastamise tulemuslikkuse seire Soomaa uurimisalal
  • Niidurüdi inventuur valitud elupaikades
  • Satelliit- ja GSM-põhiste saatjatega varustatud kotkaste ja must-toonekurgede info kogumine ning mittetöötavate saatjate eemaldamine lindudelt
  • Kabli linnustiku kevadrände loendus
  • Emajõe luhtade linnustiku inventuur Alam-Pedja looduskaitsealal
  • Kalakotka kaitse tegevuskava uuendamisele vajalik sisend
  • Väikeluige tegevuskava uuendamisele vajalik sisend
  • Kaljukotka kaitse tegevuskava uuendamisele vajalik sisend
  • Merikotka kaitse tegevuskava uuendamisele vajalik sisend
  • Satelliit- ja GSM-põhiste saatjatega varustatud kotkaste ja must-toonekurgede info soetamine ning mittetöötavate saatjate eemaldamine lindudelt
  • Looduskaitseliste piirangutega aladel toimuva linnujahi analüüs
  • Peatuvate veelindude lennuloendus
  • Soomaa metsise katsealadel muutuste dokumenteerimine fotokindelpunktides
  • Põldtsiitsitaja leviku täpsustamine 2017-2018
  • Mudanepi leviku täpsustamine 2017-2018

2017

  • Mustsaba-vigle pesitsusaegse elupaigakasutuse ja kodupiirkonna suuruse uuring
  • Kassikaku elupaikade inventuur
  • Metsise elupaikade sihttaastamise eksperimentaalne uuring Soomaa uurimisalal, II etapp
  • Väikeluige rändepeatuskohtade inventeerimine ja toitumisalade uuring
  • Kotkaste ja must-toonekure uute pesitsusterritooriumite väljaselgitamine ning pesapaikade kaardistamine
  • Must-toonekure kui katusliigi mõju uurimine II etapp
  • Suur-konnakotka geneetilised uuringud
  • Kaljukotka ja väike-konnakotka populatsiooniuuring
  • Väike-konnakotka pesade kasutamise kestuse ja hülgamise ning uute pesade rajamise kauguse põhjuste uuring
  • Satelliitsaatjatega varustatud kotkaste ja must-toonekurgede info soetamine ning satelliitsaatjate eemaldamine lindudelt

2016

  • Talvituvate veelindude rahvusvaheline lennuloendus

2021

  • Viigerhülge elupaigakasutuse uuring
  • Nahkhiirtele oluliste merealade väljaselgitamine

2019

  • Euroopa naaritsa tegevuskava uuendamine

2018

  • Nahkhiirtele oluliste merealade väljaselgitamine, I etapp
  • Metsakujunduskava koostamine Pärnamäe lendorava püsielupaigale
  • Lendorava kaitse tegevuskava rakendamine 2018
  • Viigerhülge elupaigakasutuse GIS kaardikihtide koostamine
  • Nahkhiirte kaitse tegevuskava rakendamine: inventuur korrastatud parkides
  • Nahkhiirte talvitumise ja sügisparvlemise uuring Astangu talvitumiskoobastes ja lähiümbruses ning eksperdiarvamus ala kaitse alla võtmise kohta
  • Lendorava inventuuriandmete esitamine
  • Väikelendlaste leviku täpsustamine 2016-2017
  • Kasetriibiku leviku täpsustamine 2016-2017

2017

  • Euroopa naaritsa loodusliku asurkonna geneetilise mitmekesisuse parandamise vajaduse uuring ja metoodika koostamine

2016

  • Lendorava kaitse tegevuskava rakendamine 2016
  • Euroopa naaritsa kaitse tegevuskava rakendamine 2016

2021

  • Mudakonna kaitse tegevuskava uuendamine. Kava kinnitatakse eeldatavasti 2021. aasta IV kvartalis

2020

  • Kivisisaliku elupaikade inventuur
  • Kõre inventuur kavandatavas Saku-Männiku püsielupaigas
  • Kivisisaliku tegevuskava uuendamine

2018

  • Penijõe kasvatuskeskuse toel madala arvukusega kõre asurkondade sigimise toetamine ja taasasustamine 

2016

  • Madala arvukusega kõre asurkondade sigimise toetamine ja taasasustamine 2016

2019

  • Hingu, võldase ja vingerja leviku täpsustamine 2017-2018

2018

  • Ojasilmu ja jõesilmu leviku täpsustamine 2016-2017

2020

  • Eremiitpõrnika tulemus- ja potentsiaalsete elupaikade inventuur

2018

  • Kirjukaani elupaikade inventuur

  • Loodusdirektiivi metsamardikate leviku täpsustamine 2016-2017

  • Loodusdirektiivi siseveekogude suurselgrootute leviku täpsustamine 2016-2017

  • Lammiöölase leviku täpsustamine 2016-2017

2017

  • Eremiitpõrnika elupaikade inventuur

2020

  • Ebapärlikarbi tegevuskava uuendamine ning Pudisoo jõe veekvaliteedi andmebaasi loomine ja parameetrite analüüs

2018

  • Pisitigude leviku täpsustamine 2016-2017

Kuidas tutvuda aruannetega?

Tööde aruandeid ei ole I ja II kaitsekategooria liikide täpsete elupaiga andmete kaitseks avalikustatud.

Aruannetega tutvumiseks tuleb võtta ühendust Keskkonnaameti liigikaitse bürooga kontaktaadressil marju.erit@keskkonnaamet.ee. Kaitsealuste liikide inventuuride tulemused on edastatud keskkonnaregistrisse.

2019. aastal valminud Eesti Maaülikooli kassikakkude surmapõhjuseid käsitlevas uuringus leiti hukkunud kassikakkude organismis suur kogus elavhõbedat. Eelmisel aastal alanud uues uuringus jätkub töö kassikaku noorlindude suremuse täpsete põhjuste väljaselgitamiseks. Foto: Renno Nellis

Viimati uuendatud 20.10.2021