Liigikaitse on looduskaitse oluline osa
Liigikaitse põhineb peamiselt looduskaitseseadusel. Haruldased ja ohustatud liigid, kelle säilimine ei ole vajaliku kaitseta kindel, on võetud riikliku kaitse alla. Kokku on Eestis kaitse all 570 taime-, seene- ja loomaliiki. Nad jagunevad kolme kaitsekategooriasse, millest kõige rangem on I ja leebeim III kaitsekategooria.
Looduskaitse planeerimine
Kaitsealuste liikide elupaiku ja kasvukohti kaitstakse kaitsealadel, hoiualadel või püsielupaikades. Nende kaitse korraldamiseks koostatakse liigi kaitse tegevuskavad, mis omakorda on aluseks vajalikele liigikaitselistele töödele. Metsade väärtuspõhise kaitse korraldamise ja majandamise juhis annab üldised suunised kaitsealuste liikide elupaikades metsade majandamiseks.
Liigikaitse kategooriad
-
I kaitsekategooriasse kuuluvad liigid, kes on haruldased ja inimtegevuse tõttu hävimisohus ning esinevad vähestes tihti üksteisest isoleeritud elupaikades.
-
Kokku kuulub I kategooriasse 66 liiki, nendest sõnajalgtaimi 10, katteseemnetaimi 21, sammaltaimi 4, seeni 9, samblikke 1, selgrootuid loomi 1 ja selgroogseid 20 liiki.
-
I kaitsekategooria liikide kõik teadaolevad elupaigad või kasvukohad võetakse kaitse alla (kaitseala, hoiuala või püsielupaigana).
-
I kaitsekategooria liigid on näiteks meie suurim röövlind merikotkas (Haliaeetus albicilla), üks meie metsade kummalisimaid seeni limatünnik (Sarcosoma globosum) ning Euroopa Liidus vaid väga piiratud alal Eestis ja Soomes elav lendorav (Pteromys volans).
- II kategooriasse kuuluvad väga piiratud alal või vähestes elupaikades esinevad liigid, kes ohutegurite jätkumisel võivad sattuda hävimisohtu.
- II kategooriasse on arvatud 267 liiki, nendest sõnajalgtaimi 6, paljasseemnetaimi 1, katteseemnetaimi 119, sammaltaimi 25, seeni 27, samblikke 32, selgrootuid loomi 6 ja selgroogseid loomi 51 liiki.
- II kaitsekategooria liikide vähemalt 50% teadaolevatest ja keskkonnaregistrisse kantud elupaikadest või kasvukohtadest võetakse kaitse alla.
- II kaitsekategooriasse kuuluvad näiteks kahaneva asurkonnaga Euroopa suurim kanaline metsis (Tetrao urogallus), omapärase välimusega ja peamiselt Lääne-Eestis leviv kärbesõis (Ophrys insectifera) ning valdavalt Läänemere põhjaosa asustav arktilise päritoluga viigerhüljes (Phoca hispida).
Foto: Tairi Tappo
-
III kaitsekategooriasse kuuluvad liigid, mis on praegu veel tavalised, kuid ohutegurite jätkumisel võib nende arvukus kriitiliselt langeda.
-
III kategooria kaitsealuste liikide hulka kuulub 237 liiki, neist 5 sõnajalgtaime, 53 katteseemnetaime ja 16 sammaltaime, 10 seent ja 18 samblikuliiki. Loomaliikidest kuulub III kaitsekategooriasse 45 selgrootut ja 90 selgroogset loomaliiki.
-
III kaitsekategooria liikide teadaolevatest ja keskkonnaregistris registreeritud elupaikadest või kasvukohtadest võetakse kaitse alla vähemalt 10%.
-
III kaitsekategooriasse kuuluvad näiteks peaaegu eranditult vaid rabades pesitsev rüüt (Pluvalis apricaria), imepärase vitamiiniallikana tuntud karulauk (Allium ursinum) ning eelkõige vanemates metsades, aga ka puisniitudel ja vanades parkides kasvav harilik kopsusamblik (Lobaria pulmonaria).
Foto: Tiit Maran
Liikide punane nimestik
Liikide punane nimestik (punane raamat) on raamistik liikide klassifitseerimiseks nende ohustatuse alusel.
Selle eesmärk on anda ülevaade erinevate liikide väljasuremise riskidest piirkonnas ja seda põhjustavatest ohtudest.
Nimestik on aluseks liikide kaitse korraldamisel ja kaitsemeetmete kavandamisel ning on mõeldud töövahendiks eelkõige teadlastele ja looduskaitsjatele.
Praegu kehtiva punase nimestiku kategooriate ja kriteeriumite süsteemi kinnitas Maailma Looduskaitse Liit (IUCN) 1994. aastal.
Kaitsealuste liikide andmete haldamine ja Eesti looduse infosüsteemi esitamine
Kaitsealuste liikide andmed on koos kogu muu keskkonnaandmestikuga koondatud Eesti looduse infosüsteemi (EELIS), mida haldab Keskkonnaagentuur. EELISe eesmärk on koguda kõik keskkonnaga seotud andmed ühte andmebaasi, seostada need ajas ja ruumis ning anda neile õiguslik tähendus.
Andmebaasi hallatakse Eesti Looduse Infosüsteemis (EELIS).
Kaitsealuste liikide inventuuride puhul peavad liikide leiukohtade andmed laekuma Keskkonnaametile kindlas formaadis, mis lihtsustab oluliselt andmete ülekandmist EELIS-andmebaasi.
Keskkonnaametile laekunud aruanded koos liikide leiukohtadega vaadatakse Keskkonnaametis üle ning saadetakse peale töö vastuvõtmist Keskkonnaagentuurile.
Mis on püsielupaik?
Püsielupaik on kaitstav ala, mis moodustatakse kaitsealuste liikide elupaikade ja kasvukohtade kaitseks. Seetõttu rakendatakse püsielupaikades optimaalse suurusega alal just konkreetse liigi kaitseks vajalikke piiranguid.
Ka kaitsealadel ja hoiualadel kaitstakse ohustatud liike, kuid seal on lisaks liigikaitselistele eesmärkidele ka laiemad eesmärgid - kaitstakse ohustatud kooslusi, säilitatakse, kaitstakse, taastatakse, uuritakse või tutvustatakse loodust. Kaitsealade ja hoiualade pindala on reeglina suurem kui püsielupaikadel.
Kellele püsielupaiku moodustatakse?
Meil on moodustatud püsielupaigad eelkõige I ja II kaitsekategooria liikide elupaikade ja kasvukohtade säilitamiseks.
Kotkaste, lendorava ja must-toonekure pesapaikade kaitseks moodustuvad püsielupaigad automaatselt peale pesapuu leidmist looduskaitseseaduses sätestatud ulatuses ja kaitsekorraga. Muud püsielupaigad moodustatakse ja nende kaitsekord kinnitatakse kliimaministri määrusega .
Millised on püsielupaikadega kaasnevad kompensatsioonid maaomanikele?
Püsielupaigas kehtib maamaksusoodustus
Püsielupaiga sihtkaitsevööndi maalt maamaksu ei maksta, piiranguvööndis on maks 50% maamaksumäärast. Maamaksusoodustuste kohta loe lähemalt kehtivast maamaksuseadusest.
Hüvitis piirangute järgimise eest
Püsielupaiga sihtkaitsevööndis asuval erametsamaal hüvitatakse looduskaitseliste piirangute järgimist toetusega 160 eurot hektari kohta aastas. Rohkem infot hüvitise ja selle taotlemise kohta saab Erametsakeskuse kodulehelt.
Loe veel
Kaitsealuse maa riigile müük
Riik võib kokkuleppel maaomanikuga omandada kinnisasja, mille sihtotstarbelist kasutamist ala kaitsekord oluliselt piirab. Rohkem infot kaitsealuse maa riigile müümise kohta leiad allolevalt lehelt.
Loe veelLiigi kaitse tegevuskavade eesmärk on kavandada ja prioritiseerida kaitsealuste liikide säilimiseks vajalikud tegevused.
Liigi kaitse tegevuskavasid koostatakse:
- I kaitsekategooria liikidele;
- liikidele, kelle kaitseks seni rakendatud tegevused ei ole soodsa seisundi saavutamiseks piisavad;
- liikidele, kelle kaitset nõuavad rahvusvahelised lepped.
Kaitse-eesmärkide saavutamiseks vajalikud tegevused kavandatakse 15 ning eelarve järgnevaks 5 aastaks.
Tegevuskavad kiidab pärast valmimist heaks liikide kaitse ja ohjamise korraldamise komisjon, mis koosneb Keskkonnaameti ja Kliimaministeeriumi spetsialistidest ning liigiekspertidest. Liigi kaitse tegevuskava kinnitab Keskkonnaameti peadirektori eluslooduse valdkonna asetäitja.
Keskkonnaamet kinnitab kavasid alates 2017. aastast, varasemad tegevuskavad on kättesaadavad riigipilves liigikaitse kaustas.
Keskkonnaametis kinnitatud liigi kaitse tegevuskavad
Liigi kaitse tegevuskavad
Liigi kaitse tegevuskavad
Tömbilehine tiivik**
Liigi kaitse tegevuskavad
Liigi kaitse tegevuskavad
Liigi kaitse tegevuskavad
Liigi kaitse tegevuskavad
Liigi kaitse tegevuskavad
Liigi kaitse tegevuskavad
* on tähistatud redigeeritud tegevuskavad, kust on eemaldatud I ja II kaitsekategooria liigi isendite täpsed elupaiga asukohad (LKS § 53 lg 1 alusel)
** on tähistatud tegevuskavad, mida ei või I kaitsekategooria liigi täpse elupaiga asukoha tõttu avalikustada (LKS § 53 lg 1 alusel)
Tegevuskavade täisversioonidega tutvumiseks tuleb võtta ühendust Keskkonnaameti liigikaitse bürooga kontaktaadressil info@keskkonnaamet.ee.
Suunised liikide elupaikades metsade majandamiseks
Arvestades liikide elupaiganõudlust, ohustatust ja kaitsekategooriaid, on Keskkonnaamet koostöös liigiekspertidega välja töötanud suunised metsade majandamiseks kaitsealuste liikide elupaikades ja kasvukohtades. Metsade väärtuspõhise kaitse korraldamise ja majandamise juhis annab üldised suunised kaitsealuste liikide elupaikades metsade majandamiseks. Juhise lisaks on majanduspiiranguid, -tingimusi ja -soovitusi sisaldav andmetabel, kus suunised on esitatud liikide kaupa. Juhis on oluliseks aluseks kaitsealuste liikide elupaikades ja kasvukohtades metsaraiele piirangute ja tingimuste seadmisel.
Andmetabelit täiendati märtsis 2026.
Kaitsealuse liigi ümberasustamine
Teatud juhtudel võib olla põhjendatud kaitsealuse liigi ümberasustamine olemasolevast kasvukohast. Selleks on vaja Keskkonnaameti luba. Kõige sagedasemad on olnud juhtumid end hoonete ääres sisse seadnud kuklaste (III kaitsekategooria) pesadega.
Keskkonnaametile saab esitada vabas vormis avalduse e-kirja (info@keskkonnaamet.ee) või posti teel lähimasse kontorisse.
Avalduses palume märkida:
- maaüksuse aadress (sh katastrinumber), kus kuklasepesa asub
- põhjendus, miks on vaja pesa teisaldada
- kui on vaja ümber asustada mitu pesa, siis nende arv
- ettepanek, kuhu pesa asustada
- taotleja kontaktandmed
Kui märkate, et kuklased ehitavad pesa soovimatusse asukohta, võib varakult jaole saades õnnestuda neid mujale suunata. Selleks saab:
- Peletada lõhnaga – raputada tekkiva pesa ümber kaneeli või piserdada eeterlike õlide lahjendatud lahust. Kuklastele ei meeldi tugevad lõhnad.
- Kohta pidevalt kasta või varjutada. Kuklased eelistavad pesa ehitamiseks kuiva, päikesele osaliselt avatud kohta.
- Luua lähedusse atraktiivsem koht, kuhu sipelgad saaksid kolida (kuiv, (pool)päikseline koht, näiteks mõne puu jalamil). Sinna võib viia ka osaliselt pehkinud kände ja oksapudi.
Kui pesa eemaldamine olemasolevast asukohast on põhjendatud, annab Keskkonnaamet 30 päeva jooksul loa pesa ümberasustamiseks.
Ümberasustamisel on vaja järgida ekspertide poolt koostatud juhist.
Keskkonnaamet ümberasustamise teenust ei paku. Kõige sobivam aeg kuklasepesa ümber asustamiseks on varakevad, kui sipelgad on kogunenud pesa pinnale ennast soojendama.
Kuklasepesa ümberasustamise kohta saab vaadata Osooni saatelõiku.
Keskkonnaameti liigikaitse büroo üks ülesannetest on erinevate liigikaitseliste tööde korraldamine. Enamasti on vajalike tööde planeerimise aluseks konkreetse liigi kaitse tegevuskava.
Keskkonnaameti tellitud liigikaitselised tööd on näiteks:
- erinevad uuringud,
- inventuurid,
- liigi kaitse tegevuskavade eelnõude koostamine.
Seotud viited
Viimati uuendatud 02.04.2026
