Tegevused kaitstavatel aladel

Kaitstavatel aladel kehtivad loodusväärtuste kaitseks lisaks õigusaktidest tulenevatele tavapärastele tegutsemisreeglitele sageli mitmed täiendavad nõuded või kitsendused. Neid täpsustab enamasti ala kaitse-eeskiri, hoiualadel ja kaitsealuste liikide leiukohtades aga looduskaitseseadus ning hoiuala kaitsekorralduskava või liigi kaitse tegevuskava. Veekogude ranna ja kalda ehituskeeluvööndis kehtivad kõikjal, mitte vaid kaitsealustel loodusobjektidel, väga kindlad tegutsemisreeglid. Eeltoodu kohta leiab täpsemat infot käesoleva lehe alamjaotustest. 

Enamasti vajab kaitsealadel, hoiualadel ja liikide püsielupaikades kaitseala valitseja kooskõlastust planeerimine ja ehitamine, suuremad üritused ning mootor- ja maastikusõidukitega sõitmine, maakorraldustoimingudkõlvikute muutmine jms. tegevus, mis võib ohustada loodusväärtuste seisundit.

Vahel peavad eksperdid kavandatud tegevuse mõjusid ka eraldi hindama nn. keskkonnamõjude hindamise ja Natura hindamise raames.

Loodusväärtuste kaitseks seatud kitsenduste tõttu on riik võtnud kohustuse teatud tingimustel ka eramaid riigile osta

Veekogude ranna või kalda ehituskeeluvöönditesse ehitamine on reeglina keelatud; erandid sätestab looduskaitseseadus.  

Planeerimine ja ehitamine

Kaitstavatel aladel (kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas, kaitstava looduse üksikobjekti piiranguvööndis) ja kaitsealuste liikide leiukohtades võib maakasutust suunav ruumiline planeerimine ja ehitustegevus ohustada kaitstavaid loodusväärtusi: ohustatud liikide leiukohti, koosluseid ja elupaigatüüpe, ajaloolist maastikustruktuuri või -ilmet. Seetõttu vajab ruumiline planeerimine ja reeglina ka ehitustegevus kaitstavatel aladel Keskkonnaameti eelnevat nõusolekut.

Loe edasi

Ehituskeeluvööndid

Veekogude ranna ja kalda kaitseks on õigusaktidega kehtestatud inimtegevust suunavad vööndid : ranna või kalda piiranguvöönd, ehituskeeluvöönd ja veekaitsevöönd. Nende vööndite eesmärk on tagada rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilimine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning rannal ja kaldal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine.

Loe edasi

Külastuskorraldus

Valdav osa kaitsealadest on inimestele viibimiseks avatud päiksetõusust loojanguni, kuid kaitsealade tundlike osade puhul tuleb eriti hoolsalt piiranguid järgida, et mitte loodust kahjustada ja liikuda püsivaid jälgi jätmata. Kolmandik Eesti kaitsealadel asub eramaal, seetõttu palume arvestada maaomanikega ja nende privaatsussooviga. Nii kaitseala tutvustamine, loodushariduse edendamine kui ka taristu rajamine kaitseväärtuste säilimiseks ja kahjustuste vältimiseks on külastuskorralduse kanda.

Loe edasi

Kaitsealuse maa riigile müük

Kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas asuv või kaitstavat looduse üksikobjekti sisaldav maa on võimalik riigile müüa juhul, kui kaitsekord piirab maa sihtotstarbelist kasutamist olulisel määral. Isikutelt, kes on teadlikult omandanud looduskaitseliste piirangutega maa, riik reeglina maad ei osta.

Loe edasi

Natura hindamine

Natura hindamine on menetlus Natura 2000 võrgustiku ala mõjutada võiva arendustegevuse üle otsustamiseks. Natura hindamise eesmärk on hinnata kavandatava tegevuse mõju ala kaitse-eesmärkidele ja hindamise tulemusel peab olema võimalik järeldada, et tegevus ei ohusta ala terviklikkust ega kaitse-eesmärke.

Loe edasi

Muud luba vajavad tegevused

Kaitsealade kaitse eesmärkide säilitamiseks ning kõigile kaitsealade külastajatele looduselamuse tagamiseks võib kaitsealadel olla vajalik küsida Keskkonnaameti nõusolekut suuremate loodust muutvate tegevuste kõrval ka mitmete väiksemate tegevuste kavandamisel.

Loe edasi

Viimati uuendatud 21.01.2025

open graph imagesearch block image