Avalikustamisel
Keskkonnaamet teavitab, et koostamisel on Tillniidu loodusala kaitsekorralduskava. Loodusala paikneb Rapla maakonnas Kehtna vallas Kastna ja Koogiste külas ning Järva maakonnas Türi vallas Jõeküla ja Kändliku külas. Loodusala eesmärgiks on metsaelupaigatüüpide kaitse.
Kaitsekorralduskavas kirjeldatakse ala kaitse-eesmärgiks olevaid loodusväärtusi, nende mõjutegureid ja kaitsemeetmeid ning koostatakse tegevustabel. Kaitsekorralduskava koostatakse tähtajatult. Kava vaadatakse üle ja uuendatakse põhjendatud juhtudel väärtuste kaitse tagamise eesmärgil lähtuvalt tulemuslikkuse hindamise või uue inventuuri andmetest.
Tillniidu loodusala kaitsekorralduskavaga planeeritavate tegevuste hulgas on loodusliku veerežiimi taastamine. Tegevus on planeeritud vastavalt Tallinna Ülikooli 2024. aastal koostatud loodusliku veerežiimi taastamise hinnangule. Taastamise hinnang on sisendiks edasistele taastamise projekteerimistöödele. Selle alusel on võimalik parandada eelkõige loodusalal paiknevate soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*) seisundit, kuid taastamine omab positiivset mõju ka elupaigatüübile vanad loodusmetsad (9010*). Hinnangus välja pakutud veerežiimi taastamisalad on planeeritud riigimaale.
Kaitsekorralduskava tööversiooniga saab tutvuda siinse teate allosas. Kirjalikud ettepanekud on oodatud e-postile info@keskkonnaamet.ee hiljemalt 01.06.2026. Kaitsekorralduskava avalikkuse kaasamise koosolekut ei ole planeeritud.
Lisainfo: Kristi Pai, 5695 8657, kristi.pai@keskkonnaamet.ee
Informeerime, et Keskkonnaamet on täiendanud kaljukotka (Aquila chrysaetos) kaitse tegevuskava eelnõud tuuleenergia arendamise suunistega ja koondanud need tegevuskava lisasse, millega saab tutvuda allpool. Keskkonnaameti poolt koostöös liigieksperdiga koostanud suunis põhineb parimal teadaoleval infol (sh kaljukotka vanalindude saatjaandmed aastatest 2023-2025).
Kui Teil on täiendavat teavet või asjaolusid, millega tuleks Lisa 1 koostamisel arvestada, palume esitada oma põhjendatud ettepanekud hiljemalt 17.04.2026 (k.a) e-posti aadressil info@keskkonnaamet.ee.
Keskkonnaamet avalikustas kaljukotka kaitse tegevuskava uue eelnõu esmakordselt 2025. a sügisel. Keskkonnaamet on kaasamise esimeses ringis laekunud ettepanekutele vastanud ja omapoolsed põhjendused muudatusettepanekute sisse viimise või mitte sisseviimise osas esitanud. Täname kõiki, kes oma ettepanekud esitasid.
Lisainfo: Reet Rannik, tel 5866 4527, e-post: reet.rannik@keskkonnaamet.ee.
Keskkonnaamet on ette valmistanud püstkiviriku (Saxifraga adscendens L.) kaitse tegevuskava eelnõu (vt allpool). Ootame Teie ettepanekuid eelnõu täiendamiseks. Tegemist on jätkukavaga, mille lühiajaliseks (aastani 2037) kaitse-eesmärgiks on säilitada liigi kasvukohtade pindala ja arvukus vähemalt stabiilsena (8,5 ha ja ligi 1900 isendit) ning pikaajaliseks (aastani 2050) eesmärgiks suurendada liigi arvukust vähemalt 20% võrra. Eesmärkide saavutamiseks on vajalik parandada kasvukohtade seisundit aktiivse hoolduse abil.
Ettepanekud palume saata hiljemalt 13. maiks 2026. a e-posti aadressile info@keskkonnaamet.ee. Ettepanekute alusel täiendatud eelnõu suunatakse heakskiitmiseks liikide kaitse ja võõrliikide ohjamise planeerimise komisjonile ning seejärel kinnitamisele.
Lisainfo: Egle Kons, tel 5193 4896, e-post: egle.kons@keskkonnaamet.ee.
Keskkonnaamet teavitab, et koostamisel on Küdema lahe loodusala kaitsekorralduskava.
Küdema lahe loodusala asub Saare maakonnas Saaremaa vallas Küdema, Kugalepa, Mustjala, Ninase, Paatsa, Panga, Tagaranna, Vanakubja ja Võhma külas.
Küdema lahe loodusala kattub Panga maastikukaitsealaga, Laidu saare looduskaitsealaga, Võhma merikotka püsielupaigaga, Küdema lahe hoiualaga ja Kasspeksa käpaliste püsielupaigaga.
Kaitsekorralduskavas kirjeldatakse ala kaitse-eesmärgiks olevaid loodusväärtusi, nende mõjutegureid ja kaitsemeetmeid ning koostatakse tegevustabel. Peamisteks tegevusteks on Küdema lahe loodusalal poollooduslike koosluste hooldamine ja taastamine, ning elupaigaandmete täpsustamine. Kaitsekorralduskava koostatakse tähtajatult. Kava vaadatakse üle ja uuendatakse põhjendatud juhtudel väärtuste kaitse tagamise eesmärgil tulemuslikkuse hindamise tulemusest või uutest inventuuri- või seireandmetest lähtuvalt.
Kirjalikud ettepanekud on oodatud e-postile info@keskkonnaamet.ee hiljemalt 23. aprilliks 2026. a.
Keskkonnaamet teatab, et on koostamas Alam-Pedja linnu- ja loodusala kaitsekorralduskava ja sellega saab tutvuda siinse teate allosas.
Alam-Pedja linnu- ja loodusala paikneb Tartu, Jõgeva ja Viljandi maakonnas ning selle eesmärk on tagada Natura elupaigatüüpide ning kaitstavate looma-, linnu- ja taimeliikide soodne seisund.
Alam-Pedja linnu- ja loodusalal on esmatähtis jätkata pärandniitude hooldamist ja märgade koosluste taastamist. Samuti on oluline reguleerida väikekiskjate arvukust maas pesitsevate lindude kaitseks, hooldada vanajõgede suudmeid, viia läbi regulaarseid loodusinventuure ning hooldada külastustaristut.
Uudist Alam-Pedja linnu- ja loodusala kaitsekorralduskava kohta saab lugeda sellelt lingil.
Kirjalikud ettepanekud on oodatud e-postile info@keskkonnaamet.ee hiljemalt 12. aprilliks 2026. a.
Kaitsekorralduskava avalikustamise koosolek toimub 1. aprillil kell 15 Palupõhja looduskoolis. Koosoleku sujuvamaks korraldamiseks palume registreeruda sellel lingil. Vajadusel saab koosolekuga ühineda veebi teel.
Lisainfo: Kaidi Erik, +372 566 64780, kaidi.erik@keskkonnaamet.ee
Keskkonnaamet on ette valmistanud mägi-piimputke (Peucedanum oreoselinum), ahtalehise kareputke (Laserpitium prutenicum) ja emaputke (Angelica palustris) kaitse tegevuskava eelnõu (vt allpool). Tegemist on mägi-piimputke ja ahtalehise kareputke jätkukavaga, emaputkel ei ole varasemalt kinnitatud tegevuskava olnud.
Tegevuskava lühiajalisteks (aastani 2037) kaitse-eesmärkideks on: 1) mägi-piimputke asurkonna üldarvukus on suurenenud vähemalt 17 000 isendini ja ahtalehisel kareputkel vähemalt 9000 isendini, emaputke asurkonna üldarvukus on säilinud 2025. a tasemel (vähemalt 13 800 isendit); 2) kõigi sihtliikide leiukohtade ruumiline paiknemine 2 x 2 km ruudustikus on säilinud 2025. aasta tasemel; 3) sihtliikide ohustatuse hinnangud IUCN-i kriteeriumite alusel ei ole halvenenud.
Ootame Teie ettepanekuid eelnõu täiendamiseks. Ettepanekud palume saata hiljemalt 29. maiks 2026 e-posti aadressile info@keskkonnaamet.ee.
Lisainfo: Ulvi Selgis, tel 5864 9024, e-post: ulvi.selgis@keskkonnaamet.ee.
Kaitsekorralduskavade koostamisel oodatakse osalema ka maaomanikke ja muid huvigruppe.
Loe täpsemalt looduskaitse planeerimise kohta
Lõppenud avalikustamised
Keskkonnaamet teatab, et koostamisel on Üügu maastikukaitseala kaitsekorralduskava aastateks 2022–2031.
Kaitsekorralduskavas kirjeldatakse ala eesmärgiks olevaid loodusväärtusi, nende mõjutegureid ja kaitsemeetmeid ning esitatakse tegevuste tabel, kuhu on märgitud tegevuste tõenäoline läbiviimise aeg. Kaitsekorralduskava koostaja on Keskkonnaamet.
Oodatud on täiendavad ettepanekud kava ning kaitsekorralduslike tegevuste kohta kirjalikult e-posti aadressile info@keskkonnaamet.ee hiljemalt 7. jaanuariks 2022.
Kaitsekorralduskava avalikku koosolekut ei korraldata, soovi korral saab kokku leppida kohtumise Keskkonnaameti Kuressaare kontoris (Tallinna 22, Kuressaare).
Lisainfo: Kadri Paomees, 5343 6313, kadri.paomees@keskkonnaamet.ee.
Keskkonnaamet on koostanud Tolkuse looduskaitseala kaitsekorralduskava eelnõu aastateks 2021 – 2030. Tegemist on lühikavaga, kus on välja toodud alal läbi viidud uuringud, kaitse-eesmärgiks olevad loodusväärtused, nende mõjutegurid ja kaitsemeetmed ning koostatud tegevuste tabel. Vajalike tegevuste juurde on tabelisse märgitud tõenäoline läbiviimise aeg.
Kaitsekorralduskava avalikustamise periood on 14.06.-05.07.2021.
Oodatud on täiendavad ettepanekud kava ning kaitsekorralduslike tegevuste kohta e-postile info@keskkonnaamet.ee hiljemalt 5. juuliks 2021. Kaitsekorralduskava avalikku koosolekut ei korraldata, soovi korral saab kokku leppida kohtumise Keskkonnaameti Pärnu kontoris (Roheline 64, Pärnu).
Lisainfo: Jana Arula, jana.arula@keskkonnaamet.ee, +372 5697 8857
Keskkonnaamet on koostanud Lepakose hoiuala kaitsekorralduskava aastateks 2022-2031. Kaitsekorralduskava eelnõuga saab tutvuda Keskkonnaameti koduleheküljel www.keskkonnaamet.ee
Tegemist on lühikavaga, kus on välja toodud alal läbi viidud uuringud, kaitse-eesmärgiks olevad loodusväärtused, nende mõjutegurid ja kaitsemeetmed ning vajalikud tegevused. Kaitsekorralduslikeks tegevusteks on poollooduslike koosluste hooldamine.
Kaitsekorralduskava avalikustamise periood on 8.12.-20.12.2021.
Oodatud on täiendavad ettepanekud kava ning kaitsekorralduslike tegevuste kohta e-postile info@keskkonnaamet.ee hiljemalt 20. detsember 2021.
Kaitsekorralduskava avalikku koosolekut ei korraldata, soovi korral saab kokku leppida kohtumise Keskkonnaameti Viljandi kontoris (Paala tee 5, Viljandi).
Lisainfo: Meelis Suurkask 5164997, meelis.suurkask@keskkonnaamet.ee
Keskkonnaamet on koostanud Konguta looduskaitseala kaitsekorralduskava aastateks 2021–2030. Tegemist on lühikavaga, kus on välja toodud alal läbi viidud uuringud, kaitse-eesmärgiks olevad loodusväärtused, nende mõjutegurid ja kaitsemeetmed ning koostatud tegevuste tabel. Vajalike tegevuste juurde on tabelisse märgitud tõenäoline läbiviimise aeg.
Kaitsekorralduskava avalikustamise periood on 21.09.-05.10.2021.
Oodatud on täiendavad ettepanekud kava ning kaitsekorralduslike tegevuste kohta e-postile info@keskkonnaamet.ee hiljemalt 5. oktoobriks 2021.
Kaitsekorralduskava avalikku koosolekut ei korraldata, soovi korral saab kokku leppida kohtumise Keskkonnaameti Tartu kontoris (Veski 32, Tartu).
Lisainfo: Kaidi Erik, kaidi.erik@keskkonnaamet.ee, +372 5666 4780
Keskkonnaamet annab teada, et on valminud Audru poldri looduskaitseala kaitsekorralduskava eelnõu aastateks 2021-2030 (edaspidi kava). Kava olulisem osa on tutvustada ala kaitseväärtusi ja fikseerida mõõdetavad kaitse-eesmärgid ja muud olulised väärtused. Lisaks antakse lühike ülevaade kaitstavatest aladest üldiselt, maakasutusest, huvigruppidest, ohuteguritest ja vajalikest meetmetest.
Kaitsekorralduskava avalikustamise periood on 20.04-03.05.2021.
Oodatud on arvamused e-postile info@keskkonnaamet.ee hiljemalt 3. maiks 2021.
Kaitsekorralduskava eelnõu avalik arutelu toimub 6. mail kell 15.00 Microsoft Teams vahendusel.
Kui te ei saanud koosolekul oma küsimusele vastus või tekkis küsimusi pärast koosolekut, siis palume sellest märku anda e-kirja teel.
Lisainfo:
- Jana Arula, jana.arula@keskkonnaamet.ee, +372 5697 8857 (kaitsekorralduskava küsimused)
- Cätrin Martinson, catrin.martinson@keskkonnaamet.ee, +372 5854 4722 (kaitsekorralduskavas käsitletud poollooduslike koosluste hooldamise ja taastamise küsimused)
Keskkonnaamet on algatanud peadirektori 9.11.2017 käskkirjaga nr 1-2/17/29 kinnitatud „Luitemaa looduskaitseala ja Luitemaa hoiuala kaitsekorralduskava 2018-2027“ (edaspidi kaitsekorralduskava) muutmise. Kaitsekorralduskava muutmise aluseks on Eesti Maaülikooli (koostajad: Marika Kose, Märt Kose, Tiit Hallikma, Marten Kose) 2020. aastal valminud aruanne (edaspidi aruanne) „Niidu-kuremõõga ja emaputke inventuur Luitemaa looduskaitsealal koos majandussoovituste andmisega“.
Lähtuvalt antud aruandest muudetakse kaitsekorralduskava punkte 1.5.3.6 (Niidu-kuremõõga ülepinnaline inventuur), 2.1.2.1 (Emaputk (Angelica palustris)), 2.1.2.4 (Niidu-kuremõõk (Gladiolus imbricatus)), 4.1.2.4 (Poollooduslike koosluste (peamiselt rannaniitude) hooldus ja taastamine), 4.2 (Eelarve). Eemaldatakse kaitsekorralduskavast punktid 4.1.1.10 (Niidu-kuremõõga kaitseala ülepinnaline inventuur) ning 1.5.3.7 ja 4.1.1.11 (Rannaniidu kaitstavate liikide inventuur) ning lisatakse kaitsekorralduskava lisana 8 eelpool nimetatud aruanne.
Arvestades eelpool mainitut, muudetakse kaitsekorralduskavas ainult niidu-kuremõõga ja emaputkega seotuid punkte: täpsustatakse pindalalisi eesmärke ja soovitusi nende liikide esinemisalal poollooduslike koosluste hooldamiseks ja taastamiseks. Samuti on kavas tehtud muudatused aluseks edasiste nende liikide ja koosluste hooldusvõtetega seotud uuringute tegemiseks.
Kaitsekorralduskava muutmise avalikustamise periood on 24.03-06.04.2021. Oodatud on arvamused e-postile info@keskkonnaamet.ee hiljemalt 6. aprilliks 2021.
Kaitsekorralduskava avalikku koosolekut ei korraldata, soovi korral saab kokku leppida kohtumise looduses või Keskkonnaameti Pärnu kontoris (Roheline 64, Pärnu).
Lisainfo:
- Jana Arula, jana.arula@keskkonnaamet.ee, +372 5697 8857 (kaitsekorralduskava üldised küsimused)
- Cätrin Martinson, catrin.martinson@keskkonnaamet.ee, +372 5854 4722 (kaitsekorralduskavas käsitletud poollooduslike koosluste hooldamise ja taastamise küsimused)
Keskkonnaametis on valminud Märjamaa järtade loodusala kaitsekorralduskava (2021–2030). Märjamaa järtade loodusala kattub Märjamaa järtade maastikukaitseala ja Niidiaia tammiku kaitsealaga. Kava olulisem osa on tutvustada alade kaitseväärtusi ja fikseerida mõõdetavad kaitse-eesmärgid. Lisaks antakse lühike ülevaade kaitstavatest aladest üldiselt, maakasutusest, huvigruppidest, ohuteguritest ja vajalikest meetmetest.
Ootame ettepanekuid kava täiendamiseks kirjalikult e-posti aadressile info@keskkonnaamet.ee hiljemalt 8. jaanuariks 2021. a.
COVID-19 tõttu peame otstarbekamaks avalikku kaasamiskoosolekut mitte korraldada ning pidada suhtlust sidevahendite abil. Kui kaitsekorralduskavasse tehakse ettepanekute järgselt olulisi muudatusi, teavitatakse sellest huvigruppe.
Lisainfo: Sander Laherand, tel +372 5692 7990, sander.laherand@keskkonnaamet.ee
Keskkonnaamet teavitab, et on koostamas Aegna maastikukaitseala kaitsekorralduskava aastateks 2022‒2031.
Kaitsekorralduskavas kirjeldatakse ala kaitse-eesmärgiks olevaid loodusväärtusi, nende mõjutegureid ja kaitsemeetmeid ning koostatakse tegevustabel. Vajalike tegevuste juurde on tabelisse märgitud tõenäoline läbiviimise aeg.
Kaitsekorralduskava koostamise avalikkuse kaasamise koosolek toimub 17. detsembril 2021. a kell 11 veebirakenduse Microsoft Teams vahendusel. Koosolekuga liitumiseks vajuta SIIA.
Koosolekule on oodatud maaomanikud, kohalikud elanikud, ettevõtjad ja teised asjast huvitatud. Koosolekul tutvustatakse kaitsekorralduskava tööversiooni ning oodatakse täiendavaid ettepanekuid kaitsekorralduslike tegevuste kohta.
Kaitsekorralduskava tööversiooniga saab tutvuda siinse teate allosas. Ettepanekud on oodatud e-postile info@keskkonnaamet.ee hiljemalt 23. detsembriks 2021. a.
Lisainfo: Gert Enno, 5699 5307, gert.enno@keskkonnaamet.ee
Avalikkuse kaasamise koosoleku salvestus
Aegna saare läänerannik. Foto: Gert Enno
Keskkonnaamet teatab, et koostamisel on Mustjärve raba hoiuala ja Annamõisa metsise püsielupaiga kaitsekorralduskava aastateks 2022‒3031.
Kaitsekorralduskavas kirjeldatakse ala eesmärgiks olevad loodusväärtused, nende mõjutegurid ja kaitsemeetmed, seatakse eesmärgid väärtuste kaitseks ning koostatakse täpsem looduskaitseliste tegevuste kava.
Oodatud on täiendavad ettepanekud kava ning kaitsekorralduslike tegevuste kohta kirjalikult e-posti aadressile info@keskkonnaamet.ee hiljemalt 28. veebruariks 2022. Kaitsekorralduskava avalikku koosolekut ei korraldata, soovi korral saab kokku leppida kohtumise Keskkonnaameti Haapsalu kontoris (Lahe 8) või veebi vahendusel.
Lisainfo: Elle Puurmann, elle.puurmann@keskkonnaamet.ee, 517 4811.
Keskkonnaamet teavitab, et on koostamas Kostivere maastikukaitseala kaitsekorralduskava aastateks 2022–2031.
Kaitsekorralduskavas kirjeldatakse ala kaitse-eesmärgiks olevaid loodusväärtusi, nende mõjutegureid ja kaitsemeetmeid ning koostatakse tegevustabel. Vajalike tegevuste juurde on tabelisse märgitud tõenäoline läbiviimise aeg.
Kaitsekorralduskava koostamise avalikkuse kaasamise koosolek toimus 28. aprillil 2022. a algusega kell 15 veebirakenduse Microsoft Teams vahendusel.
Koosolekul osalesid maaomanikud, kohalikud elanikud, ettevõtjad ja teised asjast huvitatud. Koosolekul tutvustatati kaitsekorralduskava tööversiooni ning oodati täiendavaid ettepanekuid kaitsekorralduslike tegevuste kohta.
Kaitsekorralduskava tööversiooniga saab tutvuda siinse teate allosas. Kirjalikud ettepanekud on oodatud e-postile info@keskkonnaamet.ee hiljemalt 30. aprilliks 2022. a.
Lisainfo: Gert Enno, 5699 5307, gert.enno@keskkonnaamet.ee
Keskkonnaamet koostab Soomaa kaitsekorralduskava aastateks 2022‒2031.
Kaitsekorralduskavas on välja toodud alal läbi viidud uuringud, kaitse-eesmärgiks olevad loodusväärtused, nende mõjutegurid ja kaitsemeetmed ning vajalikud tegevused. Peamised kaitsekorralduslikeks tegevusteks on poollooduslike koosluste hooldamine, kaitseala tutvustamine, külastuskorraldus ja kultuuripärandi kaitse.
Kaitsekorralduskava koostamise avalikkuse kaasamise koosolek Soomaa rahvuspargi looduskaitseliste tööde teemal toimus 17. märtsil 2022. a veebirakenduse Microsoft Teams vahendusel.
Soomaa rahvuspargi kaitsekorralduskava avalikkuse kaasamise 17.03.2022 koosoleku salvestus
Kaitsekorralduskava koostamise avalikkuse kaasamise koosolek Soomaa rahvuspargi külastuskorralduslike tööde teemal toimus 24. märtsil 2022. a veebirakenduse Microsoft Teams vahendusel. Koosolekuga liitumiseks vajuta SIIA.
Soomaa rahvuspargi kaitsekorralduskava avalikkuse kaasamise 24.03.2022 koosoleku salvestus
28. märtsil 2022. a toimus avalikkuse kaasamise koosolek Soomaa rahvuspargi külastuskeskuses Kõrtsi-Tõramaal.
Koosolekul osalesid maaomanikud, kohalikud elanikud, ettevõtjad ja teised asjast huvitatud. Koosolekul tutvustati kaitsekorralduskava tööversiooni ning oodati täiendavaid ettepanekuid kaitsekorralduslike tegevuste kohta.
Kaitsekorralduskava tööversiooniga saab tutvuda siinse teate allosas. Ettepanekud on oodatud e-postile info@keskkonnaamet.ee hiljemalt 4. aprilliks 2022. a.
Lisainfo: Meelis Suurkask 5164997, meelis.suurkask@keskkonnaamet.ee
Keskkonnaamet teavitab, et koostamisel on Nabala-Tuhala looduskaitseala kaitsekorralduskava aastateks 2023‒2032.
Kaitsekorralduskavas kirjeldatakse ala kaitse-eesmärgiks olevaid loodusväärtusi, nende mõjutegureid ja kaitsemeetmeid ning koostatakse tegevustabel. Olulisemad kaitsealal kavandatud tegevused on seotud loodusliku veerežiimi taastamisega Natura 2000 võrgustiku aladel, poollooduslike koosluste taastamise ja hooldamisega ning liigikaitseliste hooldustöödega. Samuti on kavandatud külastuskorralduslikke töid, mis hõlmavad nt infotahvlite ja täiendavate infoviitade paigaldamist, olemasolevate matkaradade hooldamist ning Tuhala Nõiakaevu piirkonna külastustaristu parendamist. Kaitsekorralduskava koostab Consultare OÜ.
Kaitsekorralduskava tööversiooniga saab tutvuda siinse teate allosas. Ettepanekud on oodatud e-postile info@keskkonnaamet.ee hiljemalt 1. maiks 2022. a.
Kaitsekorralduskava avalikkuse kaasamise koosolek toimus 5. mail 2022. a. kell 15 veebirakenduse Microsoft Teams vahendusel. Koosolekul lepiti kokku, et täiendavaid ettepanekuid võib Keskkonnaametile saata kuni 10. maini 2022. a.
Vajuta sellele lingile, et kuulata avalikkuse kaasamise koosoleku salvestust.
Koosolekule oodati maaomanikke, kohalikke elanikke, ettevõtjaid ja teisii asjast huvitatud. Koosolekul tutvustati kaitsekorralduskava tööversiooni ning oodati täiendavaid ettepanekuid kaitsekorralduslike tegevuste kohta.
Lisainfo:
Mari Raidla, Consultare OÜ, tel 5563 8008, mari.raidla@consultare.ee
Kristi Pai, Keskkonnaamet, tel 5695 8657, kristi.pai@keskkonnaamet.ee
Keskkonnaamet on koostanud Mustjärve hoiuala kaitsekorralduskava aastateks 2022–2031. Tegemist on lühikavaga, kus on välja toodud alal läbi viidud uuringud, kaitse-eesmärgiks olevad loodusväärtused, nende mõjutegurid ja kaitsemeetmed ning koostatud tegevuste tabel. Vajalike tegevuste juurde on tabelisse märgitud tõenäoline läbiviimise aeg.
Kaitsekorralduskava avalikustamise periood on 5.10.-19.10.2022.
Kaitsekorralduskava tööversiooniga saab tutvuda siinse teate allosas. Oodatud on täiendavad ettepanekud kava ning kaitsekorralduslike tegevuste kohta e-postile info@keskkonnaamet.ee hiljemalt 19. oktoobriks 2022.
Kaitsekorralduskava avalikku koosolekut ei korraldata, sest alale ei planeerita olulisi muudatusi. Soovi korral saab kokku leppida kohtumise Keskkonnaameti Tartu kontoris (Aleksandri 14, Tartu).
Lisainfo: Kaidi Erik, kaidi.erik@keskkonnaamet.ee, +372 5666 4780
Keskkonnaamet on koostanud Viisjaagu järve hoiuala kaitsekorralduskava aastateks 2022–2031. Tegemist on lühikavaga, kus on välja toodud alal läbi viidud uuringud, kaitse-eesmärgiks olevad loodusväärtused, nende mõjutegurid ja kaitsemeetmed ning koostatud tegevuste tabel. Vajalike tegevuste juurde on tabelisse märgitud tõenäoline läbiviimise aeg.
Kaitsekorralduskava avalikustamise periood on 5.10.-19.10.2022.
Kaitsekorralduskava tööversiooniga saab tutvuda siinse teate allosas. Oodatud on täiendavad ettepanekud kava ning kaitsekorralduslike tegevuste kohta e-postile info@keskkonnaamet.ee hiljemalt 19. oktoobriks 2022.
Kaitsekorralduskava avalikku koosolekut ei korraldata, sest alale ei planeerita olulisi muudatusi. Soovi korral saab kokku leppida kohtumise Keskkonnaameti Tartu kontoris (Aleksandri 14, Tartu).
Lisainfo: Kaidi Erik, kaidi.erik@keskkonnaamet.ee, +372 5666 4780
Keskkonnaamet on koostanud Keisripalu looduskaitseala kaitsekorralduskava aastateks 2023-2032 ja Riidaja looduskaitseala kaitsekorralduskava aastateks 2023-2032. Tegemist on lühikavadega, kus on välja toodud alal läbi viidud uuringud, kaitse-eesmärgiks olevad loodusväärtused, nende mõjutegurid ja kaitsemeetmed ning koostatud tegevuste tabel. Vajalike tegevuste juurde on tabelisse märgitud tõenäoline läbiviimise aeg.
Kaitsekorralduskava avalikustamise periood on 5.10.-19.10.2022.
Kaitsekorralduskavaga saab tutvuda siinse teate allosas. Oodatud on täiendavad ettepanekud kavade ning kaitsekorralduslike tegevuste kohta e-postile info@keskkonnaamet.ee hiljemalt 19. oktoobriks 2022.
Kuna alad on tervikuna tsoneeritud sihtkaitsevööndisse, kus majandustegevus ei ole lubatud ning olulisi muutusi alale ei kavandata, ei planeerita avalikku arutelu.
Soovi korral saab kokku leppida kohtumise Keskkonnaameti Võru kontoris (Karja 17a). Lisainfo: Reet Reiman, reet.reiman@keskkonnaamet.ee, +372 5689 3268.
Keskkonnaamet teavitab, et koostamisel on Viljandi maastikukaitseala ja Viljandi loodusala kaitsekorralduskava aastateks 2023‒2032. Kaitsekorralduskavaga kirjeldatakse ala eesmärgiks olevaid loodusväärtusi, nende mõjutegureid ja kaitsemeetmeid ning vajalikke tegevusi. Peamised kaitsekorralduslikud tegevused on poollooduslike koosluste ja maastikuvaadete hooldamine, perioodiline veetaimestiku niitmine järvest, vereva lemmaltsa tõrje, Lossipargi hooldus ning külastuskorralduslikud tööd.
Kaitsekorralduskava tööversiooniga saab tutvuda siinse teate allosas. Avalikustamise periood kestab 31.10–18.11. Ettepanekud on oodatud e-postile info@keskkonnaamet.ee hiljemalt 18. novembriks 2022.
Kaitsekorralduskava avalikkuse kaasamise koosolek toimub 28. novembril kell 17 Viljandi Linnaraamatukogu Linnagalerii saalis. Kohale on oodatud maaomanikud, kohalikud elanikud, ettevõtjad ja teised asjast huvitatud.
Lisainfo: Meelis Suurkask, 516 4997, meelis.suurkask@keskkonnaamet.ee
Keskkonnaamet teavitab, et on koostamas Soomaa rahvuspargi, Soomaa loodusala ja Soomaa linnuala kaitsekorralduskava. Kaitsekorralduskava eelnõu valmis 2022 aasta märtsis. Kaitsekorralduskava oli avalikul arutelul ajavahemikul 9. märts 2022. kuni 4. aprill 2022. Toimusid avalikud arutelukoosolekud Microsoft Teams vahendusel ning Soomaa rahvuspargi külastuskeskuses.
Arutelude käigus laekus rida parandusettepanekuid. Keskkonnaamet on laekunud parandusettepanekud läbi vaadanud ning rahvuspargi kaitsekorralduskava täiendanud. Kavaga saab tutvuta siinse teate allosas. Keskkonnaamet korraldab täiendava kaitsekorralduskava avaliku arutelu ajavahemikus 12. juuni 2023. kuni 26. juuni 2023. Kaitsekorralduskava koostamise avalikkuse kaasamise koosolek, kus tutvustatakse valminud kaitsekorralduskava ja viimaseid täiendusi, toimub 4. juulil 2023. a kell 15.00 veebirakenduse Microsoft Teams vahendusel.
Koosolekuga liitumiseks klõpsake siia.
Kaitsekorralduskavas on välja toodud alal läbi viidud uuringud, kaitse-eesmärgiks olevad loodusväärtused, nende mõjutegurid ja kaitsemeetmed ning vajalikud tegevused. Peamised kaitsekorralduslikeks tegevusteks on poollooduslike koosluste hooldamine, kaitseala tutvustamine, külastuskorraldus ja kultuuripärandi kaitse. Peamised muudatused peale avalikku arutelu ja kaitsekorralduskava täiendamist on:
• Täiendati vastavalt esitatud ettepanekutele peatükki "Inventuuride ja uuringute vajadus, tulemusseire". Täiendavate uuringutena lisati kaitsekorralduskavasse: Soomaa metsalinnustiku inventuur; Kultuurilooliste objektide andmebaasi edasiarendamine; Rahvapärimuse ja külajuttude kogumine ja publitseerimine.
• Täpsustati liikide kaitse-eesmärke, ohutegureid ning rakendatavaid meetmeid. Meetmete osas täpsustati peamiselt metsamajandusega seotud ohutegurite vältimise meetmeid. Täpsustati erinevate metsamajanduslike tööde läbiviimise aega, ulatust ning viise. Täpsustati loodusliku veerežiimi taastamise vajadust.
• Täpsustati kaitse-eesmärgiks olevate elupaigatüüpide kaitse-eesmärke.
• Kaitsekorralduskavaga tehakse ettepanek lisada Soomaa rahvuspargi kaitse-eesmärkide hulka I kategoori kaitsealused seeneliigid: poropoorik (Amylocystis lapponica), leht-kobartorik (Grifola frondosa), krookustorik (Hapalopilus croceus), roosa võrkheinik (Rhodotus palmatus). II kaitsekategooria kaitsealused samblikuliigid: männi-soomussamblik (Hypocenomyce anthracophila), väike nõgisamblik (Parmeliella triptophylla), sõrmjas tardsamblik (Scytinium teretiusculum).
• Kaitsekorralduskavaga tehakse ettepanek lisada Soomaa rahvuspargi kaitse-eesmärkide hulka elupaigatüübid: puisniidud (*6530) ja liigirikkad madalsood (7230).
• Eestimaa Looduse Fondi ettepaneku alusel lisati tegevuskavasse Pöörikaasiku piirkonna soo- ja metsakoosluste loodusliku veerežiimi taastamine. Kavandatava taastamisala pindala on 330 ha. Ajalooliselt on suur osa sellest alast olnud lagesoo, mis ühendas Kikepera raba lõuna poole jääva Kullirabaga ning veelgi kaugemal paikneva Saessaare rabaga. Tänapäeval on ala tugevalt kraavitatud ning valdavalt levivad alal samblasoometsad.
• Külastuskorralduslike tegevuste juurde lisati täiendus, et Riigimetsa Majandamise Keskuse hallatava riigimaa rendile andmisel lisada rendilepingusse punkt, mis tagab, et rendile võtja lubab riigimaadel loodusturismi ja loodushariduse korraldamist ning ei tee takistust külastuskorralduslike objektide hooldamisel ja kasutamisel.
Koosolekule on oodatud maaomanikud, kohalikud elanikud, ettevõtjad ja teised asjast huvitatud. Koosolekul tutvustatakse kaitsekorralduskava tööversiooni, laekunud ettepanekuid ning kaitsekorralduskava täiendusi. Ettepanekud kaitsekorralduslike tegevuste kohta on oodatud e-postile info@keskkonnaamet.ee hiljemalt 26. juuniks 2023. a.
Koostamisel on lühikavad (kaitsekorralduskavade lühiversioonid) sellistele Natura 2000 võrgustiku aladele, millele seni kaitsekorralduskavasid tehtud ei ole. Lühikavad on plaanis valmis teha orienteeruvalt 2023 aasta lõpuks.
Lühikavades seatakse ala väärtustele mõõdetavad eesmärgid, tuuakse välja võimalikud mõjutegurid ja kavandatakse väärtuste kaitseks vajalikud meetmed. Lühikavade nimekiri ja kontaktisikud on lisatud teate lõppu. Huvi korral konkreetse ala lühikava kohta palume võtta ühendust vastava ala kontaktisikuga.
Aastaks 2027 on kavas koostada kõikidele Natura 2000 võrgustiku aladele detailsemad kaitsekorralduskavad, sh uuendada varasemalt kinnitatud kaitsekorralduskavad.
Kinnitatud lühikavad laetakse üles SIIA
Märgade metsade kaitseks on koostatud tegevuskava. Tegevuskava eesmärk on tõhustada ohustatud metsade kaitset ja tagada selliste kooslustega seotud ökosüsteemi teenuste (loodushüvede) säilimine ja taastamine. Tegevuskava annab ülevaate olemasolevast olukorrast ja ohuteguritest, seab eesmärgid aastaks 2050 ning esitab meetmed eesmärkide saavutamiseks.
Eestis kuuluvad märgade metsaelupaigatüüpide alla soostuvad ja soo-lehtmetsad, siirdesoo- ja rabametsad, lammi-lodumetsad ja laialehised lammimetsad, mis on seotud lammialade üleujutustega. Tegevuskava hõlmab ka märgadest metsaelupaigatüüpidest kujunenud kõdusoometsi.
Tegevuskava on avalikul arutelul ajavahemikul 24. oktoobrist 4. detsembrini 2023. Tegevuskava eelnõuga saab tutvuda LIFE projekti koduleheküljel www.loodusrikaseesti.ee. Ettepanekud on oodatud e-postile info@keskkonnaamet.ee hiljemalt 4. detsembriks 2023.
Tegevuskavaga tutvumiseks vajutage siia.
Tegevuskava tutvustav arutelukoosolek toimub 7. novembril 2023. a kell 13.00 veebirakenduse Microsoft Teams vahendusel. Koosolekule on oodatud kõik asjast huvitatud inimesed. Koosolekuga liitumiseks vajuta siia.
Lisainfo: Meelis Suurkask 5164997, meelis.suurkask@keskkonnaamet.ee
Tegevuskava on koostatud ELi keskkonna- ja kliimaprojektide toetusprogrammist LIFE rahastatava projekti „Metsa- ja põllumajandusmaastike majandamine Natura 2000 elupaikade ja liikide kaitsestaatuse parandamiseks“ (LIFE-IP „Loodusrikas Eesti“, LIFE18IPE/EE/000007) toel.
Keskkonnaamet on koostanud Elva loodusala (Elva maastikukaitseala, Elva jõe hoiuala ja Ilusaoja hoiuala) kaitsekorralduskava, millega saab tutvuda siinse teate allosas.
Kaitsekorralduskavas on välja toodud alal läbi viidud uuringud, kaitse-eesmärgiks olevad loodusväärtused, nende mõjutegurid ja kaitsemeetmed, külastuskorraldus ja kaitsekorralduseks vajalikud tegevused. Vajalike tegevuste juurde on tabelisse märgitud tõenäoline läbiviimise aeg. Kaitsekorralduskava kinnitatakse eeldatavasti 2023. aasta lõpus.
Kaitsekorralduskava avalikustamise periood on 1-15. november 2023.
Oodatud on täiendavad ettepanekud ja arvamused kava kohta e-postile info@keskkonnaamet.ee hiljemalt 15. novembriks 2023.
Kaitsekorralduskava avalikku koosolekut ei korraldata, soovi korral saab kokku leppida kohtumise Keskkonnaameti Tartu kontoris (Aleksandri 14, Tartu).
Lisainfo: Kaidi Erik, kaidi.erik@keskkonnaamet.ee, +372 5666 4780
Keskkonnaamet teavitab, et koostamisel on Pajaka-Vardi loodusala kaitsekorralduskava. Pajaka-Vardi loodusala paikneb Rapla maakonnas Märjamaa vallas Napanurga, Pajaka ja Russalu külas. Kaitseala põhiväärtuseks on looduslikus sängis voolav Kasari jõgi, selle luhad, sooalad ja kaldakõrgendikel kasvavad metsad ning puisniidud. Kavaga planeeritavad olulisimad tegevused on poollooduslike koosluste hooldamine ning niiskete metsa- ja sooelupaikade veerežiimi taastamine.
Kaitsekorralduskavas kirjeldatakse ala kaitse-eesmärgiks olevaid loodusväärtusi, nende mõjutegureid ja kaitsemeetmeid ning koostatakse tegevustabel. Vajalike tegevuste juurde on tabelisse märgitud tõenäoline läbiviimise aeg. Pajaka-Vardi loodusala kaitsekorralduskava koostatakse tähtajatult. Kava vaadatakse üle ja uuendatakse põhjendatud juhtudel väärtuste kaitse tagamise eesmärgil lähtuvalt tulemuslikkuse hindamise või uue inventuuri andmetest.
Kaitsekorralduskava tööversiooniga siinse teate allosas. Kirjalikud ettepanekud on oodatud e-postile info@keskkonnaamet.ee hiljemalt 21. veebruariks 2024. a.
Lisainfo: Hanna Kaarin Hermlin, 553 8717, hanna.hermlin@keskkonnaamet.ee
Keskkonnaamet teavitab, et koostamisel on Jalase maastikukaitseala (loodusala) kaitsekorralduskava. Jalase maastikukaitseala paikneb Rapla maakonnas Rapla vallas Jalase, Koikse, Lipstu ja Palamulla külas ning Märjamaa vallas Kõrvetaguse, Ohukotsu, Riidaku ja Ülejõe külas. Kaitseala põhieesmärgiks on kaitsta soo- ja metsaökosüsteeme ning kaitsealuseid liike. Kavaga planeeritavate tegevuste hulgas on niiskete metsa- ja sooelupaikade veerežiimi taastamine ning poollooduslike koosuste ja kaitsealuste liikide elupaikade hooldamine.
Kaitsekorralduskavas kirjeldatakse ala kaitse-eesmärgiks olevaid loodusväärtusi, nende mõjutegureid ja kaitsemeetmeid ning koostatakse tegevustabel. Vajalike tegevuste juurde on tabelisse märgitud tõenäoline läbiviimise aeg. Jalase maastikukaitseala (loodusala) kaitsekorralduskava koostatakse tähtajatult. Kava vaadatakse üle ja uuendatakse põhjendatud juhtudel väärtuste kaitse tagamise eesmärgil lähtuvalt tulemuslikkuse hindamise või uue inventuuri andmetest.
Kaitsekorralduskava tööversiooniga saab tutvuda siinse teate allosas. Kirjalikud ettepanekud on oodatud e-postile info@keskkonnaamet.ee hiljemalt 26. märtsiks 2024. a.
Riigimetsa Majandamise Keskus korraldab 28. märtsil 2024. a. kell 18 Jalase seltsimajas Jalase maastikukaitseala soode veerežiimi taastamistööde koosoleku. Keskkonnaamet osaleb koosolekul ning huvilistel on võimalus arutada ka Jalase maastikukaitseala kaitsekorralduskavaga seonduvat.
Lisainfo:
Lissel Tanni, Keskkonnaamet, tel 5309 7987, lissel.tanni@keskkonnaamet.ee
Keskkonnaamet teavitab, et koostamisel on Leppoja looduskaitseala ja Leppoja loodusala kaitsekorralduskava. Leppoja looduskaitseala paikneb Viljandi maakonnas Viljandi vallas Tohvri külas. Kaitseala põhieesmärgiks on kaitsta metsaökosüsteeme ja kaitsealuseid liike.
Kaitsekorralduskavas kirjeldatakse ala kaitse-eesmärgiks olevaid loodusväärtusi, nende mõjutegureid ja kaitsemeetmeid ning koostatakse tegevustabel. Leppoja looduskaitseala (loodusala) kaitsekorralduskava koostatakse tähtajatult. Kava vaadatakse üle ja uuendatakse põhjendatud juhtudel väärtuste kaitse tagamise eesmärgil lähtuvalt tulemuslikkuse hindamise või uue inventuuri andmetest.
Leppoja looduskaitseala on valdavalt kaetud metsakooslustega, mille kaitse tagatakse läbi loodusliku arengu. Kaitseala keskosas asub ca 6 ha suurune Tohvri soo (rabametsa kooslus), mille seisundi parandamiseks on vajalik nn soost väljuva kraavi sulgemine. Kavaga planeeritavate tegevuste hulgas on niiskete Tohvri soo veerežiimi taastamine ning poollooduslike koosluse hooldamine. Kaitsealale külastuskorralduslikku infrastruktuuri ei planeerita.
Kaitsekorralduskava tööversiooniga saab tutvuda siinse teate allosas. Kirjalikud ettepanekud on oodatud e-postile info@keskkonnaamet.ee hiljemalt 16. juuniks 2024. a.
Lisainfo: Meelis Suurkask 5164997, meelis.suurkask@keskkonnaamet.ee
Tohvri soo. Foto: Meelis Suurkask
Keskkonnaamet teavitab, et koostamisel on Muraste looduskaitseala kaitsekorralduskava. Muraste looduskaitseala paikneb Harju maakonnas Harku vallas Meriküla ja Suurupi külas. Kaitseala põhieesmärgiks on Põhja-Eesti paekalda ja pangametsa kaitse. Üks olulisim tegevus, mida kaitsekorralduskavaga planeeritakse, on hallide luidete elupaiga hooldamine.
Kaitsekorralduskavas kirjeldatakse ala kaitse-eesmärgiks olevaid loodusväärtusi, nende mõjutegureid ja kaitsemeetmeid ning koostatakse tegevustabel. Vajalike tegevuste juurde on tabelisse märgitud tõenäoline läbiviimise aeg. Muraste looduskaitseala kaitsekorralduskava koostatakse tähtajatult. Kava vaadatakse üle ja uuendatakse põhjendatud juhtudel väärtuste kaitse tagamise eesmärgil lähtuvalt tulemuslikkuse hindamise või uue inventuuri andmetest.
Kaitsekorralduskava tööversiooniga saab tutvuda siinse teate allosas. Kirjalikud ettepanekud on oodatud e-postile info@keskkonnaamet.ee hiljemalt 1. detsembriks 2023. a.
Kaitsekorralduskava avalikkuse kaasamise koosolek toimub 6. detsembril 2023. a. kell 15 Harku vallavalitsuse koosolekute saalis. Koosolekust on võimalik osa võtta ka veebi teel Microsoft Teams vahendusel. Koosolekuga liitumiseks vajuta SIIA.
Koosolekule oodatakse maaomanikke, kohalikke elanikke, ettevõtjaid ja teisi asjast huvitatud. Koosolekul tutvustatakse kaitsekorralduskava tööversiooni ning oodatakse täiendavaid ettepanekuid kaitsekorralduslike tegevuste kohta.
Lisainfo:
Anna Krete Kangur, Keskkonnaamet, tel 53070362, anna.kangur@keskkonnaamet.ee
Muraste looduskaitseala. Foto: Riina Kotter
Teavitame, et Laisi metsise püsielupaiga (Misso linnuala) kaitsekorralduskava on koostamisel ja sellega saab tutvuda siinse teate allosas. Laisi metsise püsielupaik ja osa natura linnualast paikneb Võru maakonnas Rõuge vallas Laisi külas. Püsielupaiga ja linnuala eesmärgiks on kaitsta kaitsealust liiki metsist.
Kaitsekorralduskavas kirjeldatakse ala kaitse-eesmärgiks olevaid loodusväärtusi, nende mõjutegureid ja kaitsemeetmeid ning koostatakse tegevustabel. Laisi metsise püsielupaiga (Misso linnuala) kaitsekorralduskava koostatakse tähtajatult. Kava vaadatakse üle ja uuendatakse põhjendatud juhtudel väärtuste kaitse tagamise eesmärgil lähtuvalt tulemuslikkuse hindamise või uue inventuuri andmetest.
Laisi metsise püsielupaik on valdavalt kaetud metsakooslustega, mille kaitse tagatakse läbi loodusliku arengu. Kavaga planeeritavate tegevuste hulgas on metsaelupaikade inventuur, kuna olemasolevad andmed on vananenud. Samuti on vajalik uurida kraavituse mõju olulisust. Kaitsealale külastuskorralduslikku infrastruktuuri ei planeerita.
Kirjalikud ettepanekud on oodatud e-postile info@keskkonnaamet.ee hiljemalt 1. oktoobriks 2024. a.
Lisainfo: Kerttu Elm 5689 3674, kerttu.elm@keskkonnaamet.ee
Keskkonnaamet teavitab, et koostamisel on Kaasiku loodusala ja Andressaare loodusala kaitsekorralduskava ja nendega saab tutvuda siinse teate allosas. Mõlemad loodusalad paiknevad Jõgevamaal. Loodusalade eesmärgiks on puisniitude kaitse.
Kaitsekorralduskavas kirjeldatakse ala kaitse-eesmärgiks olevaid loodusväärtusi, nende mõjutegureid ja kaitsemeetmeid ning koostatakse tegevustabel. Kaitsekorralduskavad koostatakse tähtajatult. Kavad vaadatakse üle ja uuendatakse põhjendatud juhtudel väärtuste kaitse tagamise eesmärgil lähtuvalt tulemuslikkuse hindamise või uue inventuuri andmetest.
Kaasiku ja Andressaare loodusalad paiknevad tervenisti eramaadel ja neil on oluline jätkata pärandniidu hooldamist. Aladele külastuskorralduslikku infrastruktuuri ei planeerita.
Kirjalikud ettepanekud on oodatud e-postile info@keskkonnaamet.ee hiljemalt 9. juuliks 2025. a.
Lisainfo: Kaidi Erik, 5666 4780, kaidi.erik@keskkonnaamet.ee
Keskkonnaamet on ette valmistanud must-toonekure (Ciconia nigra) kaitse tegevuskava eelnõu, millega saab tutvuta siinse teksti allosas. Ootame Teie ettepanekuid eelnõu täiendamiseks. Tegemist on jätkukavaga, mis seab järgneva 12 a kaitse eesmärgiks säilitada vähemalt olemasolev must-toonekure arvukus (30–40 paari), stabiliseerida populatsiooni trend ning pöörata lühiajaline kahanemine tõusule. Pikaajaliseks (aastani 2050) kaitse eesmärgiks on must-toonekure arvukuse tõus Eestis 100-120 paarini. Käesolevas kavas on varasemast enam tähelepanu pööratud toitumisalade parendamisele. Samuti on Keskkonnaamet muutnud põhimõtteid EELISe registrikannete säilitamisega.
Ettepanekud palume saata hiljemalt 13. oktoobriks 2025. a e-posti aadressile info@keskkonnaamet.ee. Ettepanekute alusel täiendatud eelnõu suunatakse heaks kiitmiseks liikide kaitse ja võõrliikide ohjamise planeerimise komisjonile, mille järgselt Keskkonnaamet planeerib tegevuskava kinnitada.
Lisainfo: Reet Rannik, 5866 4527, reet.rannik@keskkonnaamet.ee
Keskkonnaamet teavitab, et koostamisel on Anne loodusala kaitsekorralduskava ja sellega saab tutvuda siinse teate allosas. Anne loodusala paikneb Tartu linnas. Loodusala eesmärgiks on taimeliikide kaitse.
Kaitsekorralduskavas kirjeldatakse ala kaitse-eesmärgiks olevaid loodusväärtusi, nende mõjutegureid ja kaitsemeetmeid ning koostatakse tegevustabel. Kaitsekorralduskava koostatakse tähtajatult. Kava vaadatakse üle ja uuendatakse põhjendatud juhtudel väärtuste kaitse tagamise eesmärgil lähtuvalt tulemuslikkuse hindamise või uue inventuuri andmetest.
Anne loodusalal on oluline püsivalt niite hooldada, vajadusel parandada liikide kasvukohti ja tegeleda aktiivselt võõrliikide tõrjega.
Kirjalikud ettepanekud on oodatud e-postile info@keskkonnaamet.ee hiljemalt 27. oktoobriks 2025. a.
Lisainfo: Kaidi Erik, 5666 4780, kaidi.erik@keskkonnaamet.ee
Keskkonnaamet on ette valmistanud mägi-kadakkaera (Cerastium alpinum) kaitse tegevuskava eelnõu (vt allpool). Ootame Teie ettepanekuid eelnõu täiendamiseks. Tegemist on jätkukavaga, mis seab järgneva 12 aasta kaitse-eesmärgiks säilitada mägi-kadakkaera arvukus ja kasvukohtade pindala vähemalt 2025. aasta tasemel. Pikaajaliseks (aastani 2050) kaitse-eesmärgiks on rajada mägi-kadakkaera, püstkiviriku ja aasnelgi Maarjamäe klindi püsielupaigas liigile uusi osapopulatsioone, suurendada mägi-kadakkaera arvukust olemasoleva populatsiooni tugevdamise abil vähemalt 20% võrra ja vähendada nii liigi väljasuremise riski.
Ettepanekud palume saata hiljemalt 4. novembriks 2025. a e-posti aadressile info@keskkonnaamet.ee. Ettepanekute alusel täiendatud eelnõu suunatakse heakskiitmiseks liikide kaitse ja võõrliikide ohjamise planeerimise komisjonile ning seejärel kinnitamisele.
Lisainfo: Ulvi Selgis, tel 5864 9024, e-post: ulvi.selgis@keskkonnaamet.ee.
Keskkonnaamet on ette valmistanud kivisisaliku (Lacerta agilis) kaitse tegevuskava eelnõu. Ootame Teie ettepanekuid eelnõu täiendamiseks. Tegemist on jätkukavaga, mis seab järgneva 12 aasta kaitse-eesmärgiks säilitada Eestis kivisisaliku teadaolevad asurkonnad ning nende elupaikade kvaliteet. Pikaajaliseks eesmärgiks (kuni aastani 2050) on tagada liigi soodne seisund läbi elupaikade hoolduse ja taastamise, elupaikadevaheliste ühenduskoridoride rajamise, liigi kaitseks vajalike püsielupaikade moodustamise ning liigi leviku ja asurkondade seisundi täpsema hindamise.
Ettepanekud palume saata hiljemalt 27. oktoobriks 2025. a e-posti aadressile info@keskkonnaamet.ee. Ettepanekute alusel täiendatud eelnõu suunatakse heakskiitmiseks liikide kaitse ja võõrliikide ohjamise planeerimise komisjonile ning seejärel kinnitamisele.
Lisainfo: Anna-Liisa Šavrak, +372 5191 5346, Anna-Liisa.Savrak@keskkonnaamet.ee
Keskkonnaamet teavitab, et koostamisel on Vinni-Pajusti loodusala ja maastikukaitseala kaitsekorralduskava. Vinni-Pajusti loodusala ja maastikukaitseala paikneb Lääne-Viru maakonnas Vinni vallas Vinni alevikus ja Pajusti alevikus. Kaitseala põhieesmärgiks on kaitsta kaitsealuseid liike, tammikut, karstiala ja loodusdirektiivi I lisa elupaikasid. Kavaga planeeritavate tegevust hulgas on poollooduslike koosluste hooldamine ja taastamine.
Kaitsekorralduskavas kirjeldatakse ala kaitse-eesmärgiks olevaid loodusväärtusi, nende mõjutegureid ja kaitsemeetmeid ning koostatakse tegevustabel. Vajalike tegevuste juurde on tabelisse märgitud tõenäoline läbiviimise aeg. Vinni-Pajusti loodusala ja maastikukaitseala kaitsekorralduskava koostatakse tähtajatult. Kava vaadatakse üle ja uuendatakse põhjendatud juhtudel väärtuste kaitse tagamise eesmärgil lähtuvalt tulemuslikkuse hindamise või uue inventuuri andmetest.
Kaitsekorralduskava tööversiooniga saab tutvuda siinse teate allosas. Kirjalikud ettepanekud on oodatud e-postile info@keskkonnaamet.ee hiljemalt 25. novembriks 2025. a.
Kaitsekorralduskava avalikkuse kaasamise koosolek toimub 26. novembril 2025. a. kell 15 Vinni vallavalitsuse koosolekute saalis. Koosolekust on võimalik osa võtta ka veebi teel Microsoft Teams vahendusel. Koosolekuga liitumiseks vajuta SIIA.
Koosolekule oodatakse kohalikke elanikke ja teisi asjast huvitatud. Koosolekul tutvustatakse kaitsekorralduskava tööversiooni ning oodatakse täiendavaid ettepanekuid kaitsekorralduslike tegevuste kohta.
Teavitame, et Keskkonnaamet muudab Haanja looduspargi kaitsekorralduskava ja täiendab kava lisaga nr 8 „Juhis Munamäe sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärkide saavutamiseks“. Rohkem sisulisi muudatusi kavas ei tehta.
Kaitsekorralduskava lisa nr 8 kohta ootame tagasisidet kuni 27.01.2026
Lisainfo: Jaanus Tanilsoo 56629831, jaanus.tanilsoo@keskkonnaamet.ee
Keskkonnaamet teavitab, et koostamisel on Kirmsi loodusala ja Kirmsi looduskaitseala kaitsekorralduskava.
Kirmsi loodusala asub Põlva maakonnas Räpina vallas Kassilaane, Kirmsi ja Rahumäe külas ning kattub täielikult Kirmsi looduskaitsealaga (kaitse all samades piirides). Kaitstava ala eesmärgiks on rabade (7110*), siirdesood ja õõtsiksoode (7140), siirdesoo- ja rabametsade (91D0*), vanade loodusmetsade (9010), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*) ning limatünniku (Sarcosoma globosum), kollase kiviriku (Saxifraga hirculus), soohiilaka (Liparis loselii) ja kanakulli (Sarcosoma globosum) kaitse.
Kaitsekorralduskavas kirjeldatakse ala kaitse-eesmärgiks olevaid loodusväärtusi, nende mõjutegureid ja kaitsemeetmeid ning koostatakse tegevustabel. Kaitsekorralduskava koostatakse tähtajatult. Kava vaadatakse üle ja uuendatakse põhjendatud juhtudel väärtuste kaitse tagamise eesmärgil tulemuslikkuse hindamise tulemusest või uutest inventuuri- või seireandmetest lähtuvalt.
Kirjalikud ettepanekud on oodatud e-postile info@keskkonnaamet.ee hiljemalt 2. märtsiks 2026. a. Kaitsekorralduskava avalikkuse kaasamiseks koosolekuid ei ole planeeritud, sest tegemist on väikese alaga, kus olulisi kaitsekorralduslike tegevusi pole plaanitud.
Keskkonnaamet teavitab, et koostamisel on Maruoru loodusala ja Maruoru looduskaitseala kaitsekorralduskava.
Maruoru loodusala asub Põlva maakonnas Kanepi vallas Hino ja Karste külas ning kattub täielikult Maruoru looduskaitsealaga (kaitse all samades piirides). Loodusala eesmärgiks on vanade loodusmetsade (9010*) ja niiskuslembeste kõrgrohustute (6430) kaitse loodusliku arengu kaudu.
Kaitsekorralduskavas kirjeldatakse ala kaitse-eesmärgiks olevaid loodusväärtusi, nende mõjutegureid ja kaitsemeetmeid ning koostatakse tegevustabel. Maruoru loodusala kaitsekorralduskava koostatakse tähtajatult. Kava vaadatakse üle ja uuendatakse põhjendatud juhtudel väärtuste kaitse tagamise eesmärgil lähtuvalt tulemuslikkuse hindamise või uue inventuuri andmetest.
Kirjalikud ettepanekud on oodatud e-postile info@keskkonnaamet.ee hiljemalt 2. märtsiks 2026. a.
Kaitsekorralduskava avalikkuse kaasamiseks koosolekuid ei ole planeeritud, sest tegemist on väikese riigimaal paikneva alaga, kus olulisi kaitsekorralduslike tegevusi pole plaanitud.
- Pullijärve hoiuala kaitsekorralduskava koostamine
- Välgi looduskaitseala kaitsekorralduskava koostamine
- Karula rahvuspargi kaitsekorralduskava aastateks
- Järveküla looduskaitseala kaitsekorralduskava koostamine
- Kolga lahe linnu- ja loodusala kaitsekorralduskava koostamine
- Vulbi maastikukaitseala kaitsekorralduskava koostamine
- Parila looduskaitseala kaitsekorralduskava koostamine
- Kõnnumaa loodusala kaitsekorralduskava koostamine
- Kõrgessaare-Mudaste hoiuala kaitsekorralduskava koostamise avalik koosolek
- Kõrgessaare-Mudaste hoiuala kaitsekorralduskava koostamine
- Kalli maastikukaitseala kaitsekorralduskava avalikkuse kaasamine
- Manija maastikukaitseala kaitsekorralduskava koostamine
- Oidrema hoiuala kaitsekorralduskava koostamine
- Hino maastikukaitseala kaitsekorralduskava koostamine
- Ainja maastikukaitseala kaitsekorralduskava koostamine
- Karula rahvuspargi, Karula loodusala ja Karula linnuala kaitsekorralduskava koostamine
- Kisejärve maastikukaitseala kaitsekorralduskava koostamine
- Muti maastikukaitseala kaitsekorralduskava koostamine
- Väike-Palkna maastikukaitseala kaitsekorralduskava koostamine
- Kirikumäe maastikukaitseala kaitsekorralduskava algatamine ja eelnõu avalikustamine
- Jõempa kurisute, Jõempa sellerheiniku püsielupaiga ja Kaarmise hoiuala kaitsekorralduskava avalikkuse kaasamise koosolek
- Liigalaskma-Orinõmme hoiuala kaitsekorralduskava koostamine ja avalikkuse kaasamine
- Põduste-Upa hoiuala ja Rumma must-toonekure püsielupaiga kaitsekorralduskava koostamine
- Oese soo hoiuala kaitsekorralduskava koostamine
- Saaremetsa hoiuala kaitsekorralduskava avalikkuse kaasamise koosolek
- Asva hoiuala kaitsekorralduskava avalikkuse kaasamise koosolek
- Kingli hoiuala kaitsekorralduskava avalikkuse kaasamise koosolek
- Kolga looduskaitseala kaitsekorralduskava avalikkuse kaasamise koosolek
- Luitemaa looduskaitseala ja Luitemaa hoiuala kaitsekorralduskava avalikkuse kaasamise koosolek
- Paljassaare hoiuala kaitsekorralduskava koostamine
- Pirita jõeoru maastikukaitseala kaitsekorralduskava koostamine
- Orkjärve looduskaitseala kaitsekorralduskava koostamine
- Suure-Aru looduskaitseala kaitsekorralduskava koostamine
- Nõva-Osmussaare hoiuala kaitsekorralduskava avalikkuse kaasamise koosolek
- Laulasmaa maastikukaitseala kaitsekorralduskava koostamine
- Rannamõisa maastikukaitseala kaitsekorralduskava koostamine
- Osmussaare maastikukaitseala kaitsekorralduskava avalikkuse kaasamise koosolek
- Rakvere tammiku maastikukaitseala kaitsekorralduskava koostamine
- Vormsi maastikukaitseala ja Väinamere hoiuala Vormsile jääva osa kaitsekorralduskava avalikkuse kaasamise koosolek
Viimati uuendatud 12.05.2026
