Veekeskkonnariskiga tegevuse registreering
Veekeskkonnariskiga tegevuse registreering on vajalik sõltuvalt tegevuse mahust või iseloomust. Tegevuse registreerimiseks tuleb Keskkonnaametile esitada taotlus vähemalt üks kuu enne tegevusega alustamist. Kui kavandatakse mitut veekeskkonnariskiga tegevust ja need tegevused on omavahel ruumiliselt või tehnoloogiliselt seotud, märgitakse need tegevused ühes taotluses.
Registreeringu taotlemisel võib olla vajalik läbi viia eelhinnang keskkonnamõju hindamise vajalikkuse kaalumiseks või keskkonnamõju hindamine.
Vee taotlused
Veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringu taotlemise kohta leiad infot vee taotluste lehelt.
Loe lähemaltSüvendamine on veekogu põhjast setendi eemaldamine, välja arvatud juhul, kui see toimub maaparandussüsteemi hooldamise käigus. Setendi alla kuulub nii mineraalne kui orgaaniline materjal.
Süvendamine võib olla vajalik mõne vesiehitise ehitamiseks. Nt sadamad, muulid, sillad, truubid, ujumiskohad. Samuti läbivad veekogusid kaablid, torustikud, mille paigaldamisele eelneb tihti ka süvendamine. Veekogust saarekeste väljakaevamine arvestatakse samuti veekogu süvendamise mahu hulka.
Veekogu seisundi parandamiseks või visuaalse ilme parandamiseks ei ole üldjuhul süvendamist vaja.
Registreering on vajalik:
- Siseveekogu süvendamine ja veekogusse süvenduspinnase paigutamine mahuga alates 5 m3. Väiksema mahu korral ei ole registreeringu taotlemine vajalik.
- Süvendamine meres või süvenduspinnase paigutamine merepõhja mahus 50-100 m3. Väiksema mahu korral ei ole registreeringu taotlemine vajalik.
- Kui tööde maht meres on suurem kui 100 m3, on vajalik keskkonnaluba. Loe edasi Veevaldkonna keskkonnaluba
Süvendamiseks ei loeta:
- Uue veekogu, sh kraavi rajamist ja olemasoleva veekogu muutmist/ümberkujundamist. Selle kohta loe edasi SIIT.
- Sette eemaldamist veekogust, välja arvatud meri, korrashoiu eesmärgil. Tegevus vajab registreeringut alates mahust 5m3. Selle kohta loe edasi SIIT.
- Inimese poolt paigutatud materjalide veest eemaldamist. Nt tormikahjustuste remont, ohtlike amortiseerunud rajatiste eemaldamine jms.
NB! Kaldajoon
Kui soovitakse veekogust materjali välja kaevata nt seetõttu, et avada vaadet veekogule, muuta veekogu ligipääsetavaks ujuma minemiseks või paadiga veele saamiseks, tuleb alustuseks selgeks teha, kus asub veekogu ja maismaa vaheline kaldajoon. Selleks saab kasutada Maa- ja Ruumiameti kaardirakenduses olevat põhikaarti. Siinkohal on oluline teada, et liigniiske roostunud ala ei pruugi olla veekogu, vaid juba märgala. Seega kui plaanitakse roostunud ala välja kaevata, võib olla tegemist juba veekogu kaldajoone muutmisega, mis võib vajada hoopis keskkonnaluba.
Kui ei oska ise hinnata millise taotluse peaks esitama, siis tasub see eelnevalt Keskkonnaametist üle küsida.
Uue veekogu rajamine
Kui eesmärgiks on veekogu laiendamine või uue veekogu (nt tiigid, tehisjärved, paadikanalid) rajamine, siis sellisel juhul ei ole tegemist veekogu süvendamisega. Selle kohta loe edasi SIIT.
Süvenduspinnas
Veekogu põhja paigaldatav süvenduspinnas on samast veekogust või süvendamistööde lähipiirkonnast süvendamise käigus eemaldatud pinnas, mida veekogus kasulikult paigutatakse.
Registreering on vajalik, kui süvenduspinnast paigutatakse veekogusse mahus alates 5 m3.
Veekogust sette eemaldamine on registreeringut vajav tegevus, kui seda tehakse korrashoiu eesmärgil.
Üldjuhul ei ole vaja looduslikust veekogust setteid eemaldada. Veekogu kujundab ennast ise koos oma setete, kallaste, taimestiku, kalastiku jms. Setete liikumine jões on loomulik ja looduslik protsess.
Inimese poolt rajatud või muudetud veekogu võib korrastamist vajada, kuna nendes on looduslikud protsessid häiritud. Sellisteks veekogudeks on peamiselt paisjärved, tehisjärved, tiigid, paadikanalid ja veekogudesse rajatud ujumiskohad.
Veekogu rajamine või muutmine peab olema ka seaduslikult tehtud. Nt kui on soov paadikanalist setteid eemaldada, siis peab see kanal eelnevalt olema ehitisregistrisse kantud ja seda ka juhul, kui tegemist on ehituskeeluvööndi vähendamise läbi rajatud kanaliga.
Kui on soov veekogust midagi välja kaevata, aga ei oska ise hinnata millise taotluse peaks esitama, siis tasub see eelnevalt Keskkonnaametist üle küsida.
- Tegevus tuleb registreerida kui veekogust eemaldatakse korrashoiu eesmärgil setet mahuga alates 5m3. Väiksema mahu korral ei ole registreeringu taotlemine vajalik.
- Merel ei ole lubatud setteid korrashoiu eesmärgil eemaldada ja tegevust käsitletakse vaid süvendamisena.
- Uue veekogu, sh kraavi rajamine ja olemasoleva veekogu ümberkujundamine ei ole veeseaduse tähenduses setete eemaldamine. Selle kohta loe edasi SIIT.
NB! Kaldajoon
Kui soovitakse veekogust materjali välja kaevata nt seetõttu, et avada vaadet veekogule, muuta veekogu ligipääsetavaks ujuma minemiseks või paadiga veele saamiseks, tuleb alustuseks selgeks teha, kus asub veekogu ja maismaa vaheline kaldajoon. Selleks saab kasutada Maa- ja Ruumiameti kaardirakenduses olevat põhikaarti. Siinkohal on oluline teada, et liigniiske roostunud ala ei pruugi olla veekogu, vaid juba märgala. Seega kui plaanitakse roostunud ala välja kaevata, võib olla tegemist juba veekogu kaldajoone muutmisega, mis võib vajada hoopis keskkonnaluba.
Kui ei oska ise hinnata millise taotluse peaks esitama, siis tasub see eelnevalt Keskkonnaametist üle küsida.
Tahke ainena käsitletakse veekogusse ehitamisel paigaldatavaid ajutisi või püsivaid tahkeid materjale. Nt pinnas, liiv, kivid, kruus, rahnud, betoon, metall jms.
Tahke aine mahu hulka tuleb lugeda kogu tahke materjal, mis paigutatakse veekogusse tavapärasest veepinnast allapoole. Tahke aine mahu hulka ei loeta materjali, mis pärineb sama veekogu samast tööpiirkonnast.
- Tahke aine paigutamine veekogusse vajab registreeringut alates tööde mahust 5 m3. Sellest väiksema mahu korral ei ole registreeringut vaja.
- Tahke aine paigutamine merre vajab registreeringut, kui tööde maht jääb vahemikku 5-100 m3.
- Kui merre paigutatakse tahkeid aineid mahus alates 100 m3, on töödeks vajalik keskkonnaluba.
Vastavalt 01.09.2025 jõustunud veeseaduse muudatusele ei ole silla või truubi ehitamiseks vajalik registreering.
- Kui silla või truubi ehitamise käigus on vajalik muuta püsivalt veekogu kaldajoont, võib selleks tegevuseks vajalik olla keskkonnaluba.
NB! Kaldajoon
Kui soovitakse veekogust materjali välja kaevata nt seetõttu, et avada vaadet veekogule, muuta veekogu ligipääsetavaks ujuma minemiseks või paadiga veele saamiseks, tuleb alustuseks selgeks teha, kus asub veekogu ja maismaa vaheline kaldajoon. Selleks saab kasutada Maa- ja Ruumiameti kaardirakenduses olevat põhikaarti. Siinkohal on oluline teada, et liigniiske roostunud ala ei pruugi olla veekogu, vaid juba märgala. Seega kui plaanitakse roostunud ala välja kaevata, võib olla tegemist juba veekogu kaldajoone muutmisega, mis võib vajada hoopis keskkonnaluba.
Kui ei oska ise hinnata, kas keskkonnaluba on vajalik, siis tasub see eelnevalt Keskkonnaametist üle küsida.
Vesiviljeluseks on vaja registreeringut juhul, kui toodangu juurdekasv on kuni üks tonn aastas ja vesiviljelusehitise veesüsteem on pinnaveekoguga ühenduses.
Registreeringut ei ole vaja, kui juurdekasv on kuni üks tonn, kuid veesüsteem ei ole pinnaveekoguga ühenduses.
Kui toodangu juurdekasv on üle ühe tonni, on vajalik keskkonnaluba. Loe edasi Veevaldkonna keskkonnaluba
Registreering on vajalik kahte tüüpi maasoojussüsteemi puhul:
- Maasoojussüsteemi paigaldamine veekogusse. Maasoojussüsteemi paigaldamisena veekogusse käsitletakse küttekollektori (küttekontuuri) paigaldamist pinnaveekogu põhja, misjärel kollektor ühendatakse hoones soojuspumbaga. Selline maasoojussüsteem läbib ka veekogu ehituskeeluvööndit, kus ehitamisele kehtivad teatud piirangud. Küttetorustik on tehnovõrk ja seda lubab looduskaitseseadus olemasoleva elamu jaoks rajada.
- Kui maasoojussüsteem ei ole mõeldud elamu jaoks, siis looduskaitseseaduse alusel vajab see üld- või detailplaneeringut
- Kui selline süsteem rajatakse avalikku veekogusse, siis see vajab täiendavalt ka hoonestusluba.
- Avatud maasoojussüsteemi läbinud põhjavee juhtimine otse põhjavette. Selle all peetakse silmas maasoojussüsteeme, milles ühest puurkaevust võetakse vett, juhitakse see läbi soojussüsteemi ja seejärel teise puurkaevu kaudu maapõue tagasi. Sellise soojussüsteemi kasutuselevõtuks tuleb taotleda registreering.
Registreering on võimalik taotleda kahel eesmärgil:
- Paisutuse likvideerimine tähendab veekogu paisutamise lõpetamist ja veetase alandatakse looduslikule tasemele.
- Veetaseme alandamine tasemele, milleks veeluba enam vaja ei ole. See on juhuks, kui paisutustase on võimalik alandada nii, et paisutus osaliselt säilib, kuid selleks ei ole enam keskkonnaluba vaja. Keskkonnaluba on kohustuslik kui veetaset on tõstetud rohkem kui 1 m, välja arvatud looduskaitseseaduse alusel määratud lõhejõgedel, kus keskkonnaluba on vajalik alates 0,3 m.
Mõlema registreeringu taotlemisel on vajalik küsida kohalikust omavalitsusest seisukoht selleks tegevuseks.
Kultuuriväärtusega asja uputamiseks on määratud kuus ala:
- Tallinna uputusala
- Abruka uputusala
- Ruhnu uputusala
- Käsmu uputusala
- Pärnu uputusala
- Hiiumaa uputusala
Asja uputamine on lubatud veekeskkonnariskiga registreeringu alusel. Tegevus peab olema eelnevalt kooskõlastatud Muinsuskaitseametiga.
Veekogu kalda või ranna erosiooni ja hajuheite vältimiseks on veekogu kaldal või rannal veekaitsevöönd. Kui on vajalik veekaitsevööndis kasutada taimekaitsevahendeid, tuleb selleks eelnevalt taotleda veekeskkonnariskiga tegevuse registreering.
Veekaitsevööndi ulatus on järgmine:
- Läänemerel, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ning Võrtsjärvel – 20 meetrit
- teistel järvedel, jõgedel, ojadel, allikatel, kanalitel, peakraavidel ja maaparandussüsteemide avatud eesvooludel – kümme meetrit
- peakraavidel ja maaparandussüsteemide avatud eesvooludel valgalaga alla kümne ruutkilomeetri – üks meeter.
Veekaitsevööndi ulatuse arvestamise lähtejoon on Eesti põhikaardile kantud veekogu veepiir. Kui peakraav, kanal või maaparandussüsteemi eesvooluks olev kraav on põhikaardile kantud joonobjektina, on veekaitsevööndi ulatuse arvestamise lähtejooneks süvendi serv.
Veekaitsevööndit ei ole järgmistel veekogu kalda- või rannaaladel:
- õiguslikul alusel rajatud sadamaala, kalda- või rannakindlustuse ala;
- supelrand ja supluskoht.
Registreeringu taotleja peab esitama sõltuvalt taotletavast tegevusest järgmist:
- kavandatava tegevuse kirjeldus, eesmärk ja põhjendus;
- kavandatava tegevuse iseloomustus ja tehniline kirjeldus koos ligikaudsete mahtudega;
- kavandatava tegevuse asukoha koordinaadid ja kirjeldus;
- mõjutatava põhjaveekogumi, veekogu või mereosa nimi;
- andmete olemasolul veekogu registrikood ja kinnistu registriosa number ning katastritunnus;
- kavandatava tegevuse pinnavee või põhjavee omadustele, vee-elustikule või veega seotud elustikule avalduva võimaliku ebasoodsa mõju kirjeldus ja leevendusmeetmed;
- normaalpaisutustase, kui taotletakse veetaseme alandamise registreerimist;
- tegevuse elluviimise kavandatav aeg.
Registreeringu taotlemist ja andmist reguleerib lisaks veeseadusele ka Veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimise taotluse ja registreeringu andmekoosseis
Puu- ja põõsarinde raie veekaitsevööndis
Puu- ja põõsarinde raie veekaitsevööndis on erand ning peab olema põhjendatud.
Puu- ja põõsarinde raieks veekogude rannal või kaldal on vajalik Keskkonnaameti nõusolek, välja arvatud maaparandussüsteemi ehitamisel ja hoiutöödel. Tiheasustusalal üksikpuude raieks on vajalik ka kohaliku omavalitsuse nõusolek.
Miks peab kooskõlastama?
Puittaimestik veekaitsevööndis takistab toitainete ja pinnase sattumist veekogusse, puude juurestik kindlustab veekogu kalda nõlva ja vähendab erosiooni ning puude vari piirab veetaimestiku vohamist ja pakub varju vee-elustikule.
Veekogu kalda või ranna erosiooni ja hajuheite vältimiseks on veekogu kaldal või rannal veekaitsevöönd. Veekaitsevööndi ulatuse arvestamise lähtejoon on põhikaardile kantud veekogu veepiir. Kui peakraav, kanal või maaparandussüsteemi eesvooluks olev kraav on Eesti topograafia andmekogu põhikaardile kantud joonobjektina, on veekaitsevööndi ulatuse arvestamise lähtejooneks süvendi serv. Loe täpsemalt veeseaduse § 118 ja 121.
Veekaitsevööndi ulatusega on võimalik tutvuda Maa- ja Ruumiameti geoportaali kitsenduste kaardirakenduses.
geoportaali kitsenduste kaardirakendus
Veekaitsevööndi ulatus on:
- Läänemerel, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ning Võrtsjärvel – 20 meetrit;
- teistel järvedel, jõgedel, ojadel, allikatel, kanalitel, peakraavidel ja maaparandussüsteemide avatud eesvooludel – 10 meetrit;
- peakraavidel ja maaparandussüsteemide avatud eesvooludel valgalaga alla kümne ruutkilomeetri – 1 meeter.
Veekaitsevööndit ei ole järgmistel veekogu kalda- või rannaaladel:
- õiguslikul alusel rajatud sadamaala, kalda- või rannakindlustuse ala;
- supelrand ja supluskoht.
ERISUSed:
- korduva üleujutusega veekaitsevööndi korral tuleb arvestada ka looduskaitseseaduse § 35 lg 4 tingimusega.
- Kui raietöid tehakse veekaitsevööndis ja mahus, mis nõuab metsateatise esitamist, siis annab Keskkonnaamet tingimused metsateatise menetlemise raames.
Taotlemine
Kui puude ja põõsaste raie ei nõua metsaseaduse mõistes metsateatise esitamist ja ei ole tegemist ka maaparandussüsteemi ehitamise ja hoiuga, samas aga soovitakse raiuda veekaitsevööndis, on selleks tegevuseks vajalik Keskkonnaameti nõusolek. Alates 5. jaanuarist 2026 tuleb veekogu veekaitsevööndis kavandatava puu- ja põõsarinde raie nõusoleku saamiseks esitada vastav taotlus Keskkonnaametile keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS kaudu.
Raieks metsamaal tuleb esitada metsateatis register.metsad.ee. Keskkonnaamet vaatab esitatud taotluse läbi 30 päeva jooksul.
Selgitused
- Puurinne – enam-vähem sama kõrgusega puude puistu, muuhulgas
- ohtlikud puud – murdumisohtlike okste või tüvedega, sageli kahjustatud puud
- surnud puud ja tüükad – elava võrata puud ja tüükad
- terved puud – puuduvad nähtavad tüve- ja võrakahjustused
- vette langenud puud – osaliselt või täielikult vees lebavad puud
- Põõsarinne – 1-4 meetri kõrgune põõsaste kogum, sh ka kuni 4 m kõrgused puud (moodustub sageli pajudest, toomingast, sarapuust)
- Võsa – üldjuhul jäätmaale või raiesmikule tekkiv looduslik kuni 8 cm läbimõõduga peenetüveline ja madalate lehtpuuenamusega kooslus (moodustub sageli pajudest, leppadest)
Viimati uuendatud 22.12.2025
