Loomakahjud

Kuidas ennetada loomakahjusid?

Suurkiskjate tekitatud kariloomade kahjustuste vältimiseks soovitame:

ajada kariloomad ööseks väiksemasse kiskjatõrjeaiaga ümbritsetud aedikusse;
valvata kariloomi spetsiaalselt selleks aretatud tõugu karjavalvekoertega (soovitame vähemalt 2 koera karjamaarühma kohta) kogu kariloomade karjamaal viibimise ajal;
rajada kiskjatõrjeaed, milleks loetakse vähemalt viieliinilist ja vähemalt 4500 V pingega elektrikarjust, mille alumine liin on maapinnast kuni 20 cm kõrgusel ning ülemine elektritraat või -lint maapinnast vähemalt 1,1 m kõrgusel. Samuti loetakse kiskjatõrjeaiaks traadist võrkaeda, mille võrgu alumine serv toetub täies ulatuses maapinnale, võrgu kõrgus on vähemalt 1,1 m, võrgust väljaspool asetseb elektrikarjuse liin maapinnast kuni 20 cm kõrgusel ja võrgu kohal elektriliin kõrgusega maapinnast 1,1 m.
ümbritseda karjamaa elektrikarjuse võrguga

Hall- ja viigerhülge tekitatud kalapüüniste kahjustuste vältimiseks soovitame:

vahetada kalapüüniste püügikohta peale kahjustuse ilmnemist;
kasutada hülgekindlaid kalapüüniseid;
kasutada hülgepeleteid (elektroonsed, helilised).

Pruunkaru põhjustatud mesitarude ja silopakendite kahjustuste ennetamisel loetakse piisavaks ja kulutõhusaks ennetusmeetmeks, kui mesila või silopakendid on ümbritsetud kiskjatõrjeaiaga (4-5-liiniline elektrikarjus kõrgusega vähemalt 1 m) või elektrikarjuse võrguga (kõrgus vähemalt 1 m).

Kiskjatõrjeaed mesila ümber. Foto: Hettel Mets

Lisainfo ja õigusaktid

Rändlindude tekitatud põllumajanduskultuuride kahjustuste vältimiseks soovitame:

kasutada visuaalseid või helilisi peletusvahendeid (peeglid, tuulerattad, lehvivad lindid, õhupallid, helitekitajad) tihedusega vähemalt 4 peletusvahendit 1 ha põllumaa kohta;
peletada rändlinde regulaarselt, vahetades peletusviise.

Kotka tekitatud kahjustuste vältimiseks kalakasvandusele soovitame:

katta kuni 0,1 ha kalatiigid võrguga.

Rändlindude peletusvahend pauguti. Foto: Uno Treier

Kahju ennetamiseks tehtud kulutuste hüvitamine

Esita taotlus kohe pärast nõuetekohase ennetustöö teostamist, nii on võimalik töö kohapeal akteerida ja vajadusel parandusi teha.

Keskkonnaamet hüvitab kahju ennetamiseks rakendatud abinõudele tehtud kulutused kuni 50% ulatuses.

Ühele isikule makstav summa ei või ületada 9600 eurot ühe majandusaasta kohta.

Hüvitamisele ei kulu tööjõule tehtud kulutused ning ennetamise abinõudega kaudselt seotud kulud, nagu kütusekulu, sõidukite ja droonide soetamine ja kasutamine, jahimoona soetamine.

Taotlus ennetustööde kulutuste hüvitamiseks esitatakse ametile hiljemalt järgneva aasta 15. jaanuariks.

Otsus ennetustööde kulutuste hüvitamise kohta tehakse üks kord aastas, kolme kuu jooksul alates 15. jaanuarist.

Taotluse vorm kahju ennetamise hüvitamiseks

Kahjustuse vältimiseks tehtud ennetava abinõu hüvitamise taotlus | 14.53 KB | docx

Taotlus esita:

digitaalselt allkirjastatuna e-posti teel aadressile info@keskkonnaamet.ee
posti teel Keskkonnaametisse aadressil Roheline 64, 80010 Pärnu
Keskkonnaameti kontorisse kohale viies

Kui oled avastanud looma tekitatud kahjustuse ...

Peale kahjustuse avastamist tuleb viivitamatult teavitada Keskkonnaametit, kui:

on surmatud või vigastatud põllumajandus- või lemmikloom (suurkiskja);
on kahjustatud mesitaru või silopalli (suurkiskja);
on kahjustatud lõks- või nakkepüünist (hüljes);
on alust arvata, et euroopa naarits on tekitanud kahju kalakasvatusele (euroopa naarits);
rändel olevad haned, lagled ja sookured on kahjustanud külvi, valminud vilja ning karja- ja heinamaad;
jooksval aastal on esmakordselt tuvastatud kalakasvatuses meri- või kalakotka toitumine (kotkas).

Kuidas teavitada?

Saada e-kiri aadressil info@keskkonnaamet.ee
Kui e-kirja ei ole võimalik saata, siis helista E-R kella 9-16 Keskkonnaameti üldtelefonile 662 5999
Muul ajal saad kahjust teada anda riigiinfo telefonile 1247

Teade peab sisaldama:

kahjustuse asukoht võimalikult täpselt (maakond, asula, talu nimi või katastritunnus)
kahjustatud koduloom või objekt ning arv (kiskja, hüljes, kotkas, naarits)
kahju kannataja telefon ja e-posti aadress

Kahjustuse hindamise jaoks tuleb sündmuskoht hoida võimalikult puutumatuna ning kahjustatud objekte ei tohi sündmuspaigalt liigutada, välja arvatud järgmistel juhtudel:

tegu on kalapüünisega;
põllumajandus- või lemmiklooma on vaja ravida või loom hukata;
toiming on vajalik mesilaspere hukkumise vältimiseks.

Keskkonnaamet hindab tekkinud kahju ja edastab kahju kannatajale sellekohase hindamisakti.

Pärast akti kättesaamist on võimalik taotleda kahju hüvitamist.

Rändlindude tekitatud kahjud

Rändlindude tekitatud kahjusid üldjuhul kohapeal ei hinnata ja neid kahjusid ei hüvitata, kuid Keskkonnaamet kogub andmeid kahjustuste kohta. Kahjustuste andmestiku pidev kaasajastamine võimaldab langetada tõenduspõhiseid otsuseid (erinevate ennetusmeetmete kasutamine, ennetustööde kulutuste hüvitamine, derogatsioonide rakendamine, eelarve kavandamine jms).

Rändlindude tekitatud kahjustuse teade:

rändlindude (haned, lagled, sookured, luiged) tekitatud kahjustusest tuleb Keskkonnaametit teavitada kirjalikult, saates täidetud e-kirjaga info@keskkonnaamet.ee
rändlindude tekitatud kahjustustest tuleb Keskkonnaametit teavitada kahjude tekkimise ajal, see võimaldab vajadusel teostada täiendavaid paikvaatlusi.

Rändlindude tekitatud kahjustuse teate vorm | 11.5 KB | xlsx

Loomakahju hüvitamise taotlemine

Kahju hüvitamist on võimalik taotleda kui kahju tekitajaks on hallhüljes, viigerhüljes, pruunkaru, hunt, ilves, naarits, kala- või merikotkas.

Šaakali või rebase tekitatud kahjud hüvitamisele ei kuulu. Konkreetse kahju tekitaja selgitab välja Keskkonnaameti määratud ekspert.

Keskkonnaamet hindab kahjustuse põllumajandus- või lemmiklooma hukkumise või vigastamise korral 3 päeva, kahjustatud mesitaru või silopakendi korral 5 päeva, teistel juhtudel vajaduse korral 10 päeva jooksul alates teavitamisest ning esitab hindamisakti koopia kahjusaajale 10 päeva jooksul, välja arvatud kalakasvatusele kotka tekitatud kahjustuse korral.

Kalakasvatuses toituva kotka kohta laekunud teabe edastab amet kotkaste seire teostajale.

Kui hindamisakt on koostatud, saab Keskkonnaametile kahju hüvitamiseks esitada kirjaliku taotluse:

suurkiskjate, hüljeste, kotkaste tekitatud kahjustuse puhul hiljemalt kahju tekkimisele järgneva aasta 15. jaanuariks;
hülgekahjude puhul lisada taotlusele rannapüügipäeviku lehe koopia;
võimaluse korral lisada taotlusele kahjustatud objekti soetamise, ravi, utiliseerimise maksumust tõendava dokumendi koopia;
pärast 15. jaanuarit esitatud taotlused jäetakse läbi vaatamata