Hispaania teetigu on laialt levinud üle terve Eesti. Mustpeanälkjas on ennast aedadesse sisse seadnud viimastel aastatel. Hispaania teetigu ja mustpeanälkjas toituvad peamiselt aiasaadustest ja põllumajanduskultuuridest.
Enamasti toome nad oma aedadesse potimulla või taime ümber oleva mullapalliga, kus võivad peituda nii täiskasvanud isendid kui ka munad. Piisab ainult kahest isendist või munakogumist, et liik saaks aias paljunema hakata. Nälkjate arvukusele aitavad kaasa ka niiske ja soe kevad-suvi ning pehmed talved.
Selleks, et nad Sinu aeda ei satuks, tasub tegutseda ennetavalt. Kui kutsumata külalised on juba aeda jõudnud, tuleks nende ohjamisega tegeleda järjepidevalt ja koostöös kogukonnaga.
Palun ole kindel, et tegu on just võõrliigiga - vaata määramistunnuseid ja kui vähegi võimalik, lisa foto.
Igaüks saab kaardile märkida punkti, kus ta on neid näinud, olgu selleks siis oma aed, naabri aed, kergliiklustee äär, aiand või järve äär.
Oodatud on kõik leiukohad üle Eesti. Palun ole kindel, et tegu on hispaania teeteo või mustpeanälkjaga. Vaata määramistunnuseid ja kui vähegi võimalik, lisa foto.
TeokaartHispaania teetigu
Hispaania teetigu (Arion vulgaris, Слизень испанский) on pärit Portugalist ja inimese kaasabil levinud kõikjal Euroopas. Esimest korda registeeriti liik Eestis 2008. aastal. Nälkja kiiret levikut on soodustanud muutused maaharimisviisides, kulu ja õlgede põletamise keeld, looduslike arvukuse piirajate vähenemine ning hüppeliselt kasvanud rahvusvaheline taime- ja köögiviljakaubandus.
Hispaania teeteo munad on väga sarnased väetisegraanulitega, mistõttu ei ole neid lihtne istikute mullapallidest kiirelt tuvastada. Munad on siiski veidi läbipaistvamad ja tavaliselt kobarana koos.
Valdavalt taimtoiduline hispaania teetigu toitub meelsasti mahlakatest köögiviljadest (nt kurk, kõrvitsalised, lehtsalat), ilutaimedest, teraviljakultuuridest ja seentest. Lisaks sobivad lagunevad taimeosad, käärivad puuviljad, suure arvukustiheduse korral mõnikord ka surnud liigikaaslased.
Tavalisteks elupaikadeks on lopsaka taimestikuga vähehooldatud ja harva niidetavad aiad, rohumaad, pargid ja niisked laialehised metsad, ka kasvuhooned. Liiguvad enamasti hämarikus ja öösiti, vihmastel perioodidel ka päeval. Soojadel talvedel ja heade varjevõimaluste korral talvituvad edukalt.
Tunnused:
- Hispaania teetigu on silmapaistvalt suur nälkjas - täiskasvanud looma kehapikkus on väljasirutatuna 7-15 cm.
- Tal puudub koda.
- Keha värvus võib olla väga varieeruv alates tumepruunist punakate, oranži, kollakate ja beežide toonideni. Noortel loomadel esineb sageli mõlemal keha küljel taustavärvist pisut tumedam pikitriip. Keha kattev lima on oranžikaskollane.
- Iseloomulik on tallaserva ere värvus, kus on selgelt näha tumedamad vaod (triibud). Pea värvus on enamasti keha omast tumedam.
- Hingamisava asub mantlikilbi eesosas.
- Valkjad umbes 3 mm läbimõõduga munad munetakse 20-30 (40) kaupa kõdukihi alla, kompostihunnikusse, varjulistesse niisketesse kohtadesse. Munadest kooruvad noored nälkjad 3,5-5 nädala pärast ja suguküpsuse saavutavad juba 6 nädala pärast (on võimelised munema). Üks isend võib muneda kuni 400 muna.
Eestis on registreeritud veel viis teeteo liiki: hall, vööt-, võsa-, mets- ja kollane teetigu. Need kõik liigid on mõõtmetelt oluliselt väiksemad. Mõõtmetelt sarnased on veel kodumaised seatigulased: must-seatigu ja suur-seatigu.
Kodumaised sarnased liigid
Kodumaisete liikidega välimuselt hispaania teeteoga kõige sarnasem on kollane teetigu (Arion subfuscus).
- Keskmise suurusega liik; täiskasvanud kollase teeteo kehapikkus väljasirutatuna on 5-7 cm.
- Kehavärvus varieerub hallikast kollase või isegi punakaspruunini või mustani. Pea ja tundlad reeglina punakaspruunid.
- Külgedel kaks tumedat vööti, mis asuvad suhteliselt kõrgel. Vöödid võivad olla hajusa värviga või peaaegu märkamatud.
- Tald helehall kuni valge, mitte tume. Tallaserv tallaga sama tooni, tavaliselt peenikeste tumedate ristjoontega.
- Keha lima, eriti mantlikilbil iseloomulikult kollane või oranž. Keha lima määrib kokkupuutepinnad kollaseks, ehkki see on vähem tihke kui hispaania teeteol. Talla lima värvitu.
- Puhke- või kaitsepoosis tõmbub pikliku kujuga madalaks kupliks või külgvaates segmendiks, mitte poolkeraks nagu hispaania teeteol.
Foto: Piret Eensoo
Mõõtmetelt üks sarnasemaid kodumaiseid liike on must-seatigu (Limax cinereoniger, Чёрно-синий слизень).
- Täiskasvanud must-seateo kehapikkus väljasirutatuna on 15-20 cm.
- Värvus varieerub hallist pruuni ja mustani heledamate vöötidega, mantlikilp on must.
- Hingamisava asub mantlikilbi tagaosas ja lima on värvusetu.
Teine mõõtmetelt sarnane kodumaine liik on suur-seatigu (Limax maximus; Большой слизень).
- Täiskasvanud suur-seateo kehapikkus väljasirutatuna on 10-20 cm.
- Värvus varieerub helehallist hallikas-pruunini tumedamate triipude ja laikudega, mantlikilp on samuti kirju.
- Hingamisava asub mantlikilbi tagaosas ja lima on värvusetu.
Mustpeanälkjas
Mustpeanälkja (Krynickillus melanocephalus, Черноголовый слизень) looduslik levila on Kaukasuse piirkond, Krimm, Kirde-Türgi ja Põhja-Iraan. Liigi esmaleid Eestis registreeriti 2013. aastal.
Mustpeanälkjas levib peamiselt inimese vahendusel: ilutaimede kaubandus, mulla vedu, lillepotid, pelletid, kasutatud taimesubstraat ja aiajäätmed.
Mustpeanälkjad on taimetoidulised ja nad eelistavad mahlakaid köögivilju (kõrvits, suvikõrvits, lehtsalat, kapsas). Täheldatud on söömist ka hostadel, mädarõikal, rabarberil, mahakukkunud õuntel ja vaarikatel.
Looduses esineb mustpeanälkjat niiskeis paigus kivide, lamapuidu ja maapinda katva taimestiku all salumetsades, jõeluhtadel. Asulates on nende meelispaikadeks aiad (kompostihunnikud) ja neid ümbritsevad jäätmaad, pargid ning kalmistud.
Tunnused:
- Mustpeanälkja täiskasvanud isendid on väikesed kuni keskmisekasvulised nälkjad, täiesti väljasirutatuna (3,5) 4,5–5,5 (6,2) cm.
- Tal puudub koda.
- Kehavärvus hele, valkjashall, hingamisava serv on põhivärvusest kahvatum.
- Iseloomuliku tunnusena on pealtvaates pea ning tundlad sügavmustad kuni sinkjasmustad.
- Mantlikilbi tagaserv on enamikul isenditest hele hallikaskollane kuni hallikasvalge ja eristub tumedamast esiosast ja tagakehast.
- Lima värvitu, vesine.
Ennetus ja tõrje
Mida teha, et vältida hispaania teetigude ja mustpeanälkjate aeda sattumist?
- ära too oma aeda lilli-põõsaid piirkondadest, kus elavad nälkjate võõrliigid;
- kui ostad istikuid ja kahtlustad, et seal võib olla hispaania teeteo mune, pane istik karantiini 5 nädalaks: seo mullapalli ümber kilekott, kinnitades selle tihedalt ümber istiku varre ja kontrolli aeg-ajalt, kas kilekoti sees on munadest koorunud nälkjaid. Hoia istikut sobivas kohas (valgus, temperatuur) ja kasta;
- võid ostetud istikute mullapallid läbi vaadata ja leitud (võimalikud) munad hävitada;
- kui piirkonnas on teada hispaania teetigude levik, siis võib abi olla nn teoaedadest - siledad plekist piirded, millest teod ei jõua hästi üles ronida. Hispaania teetigude ronimisvõime on siiski üpris hea,
Mida teha, kui aias on hispaania teeteod või mustpeanälkjad?
- korja pidevalt ära täiskasvanud nälkjaid, sest iga isend võib muneda väga suure hulga mune;
- löö leitud nälkjad kas labidaga pooleks või korja anumasse ning kalla peale keev vesi. Hukatud isendid võid matta labidasügavusele mulla alla, kus kindlasti ei ole munade arenguks sobilikud tingimused ja nälkjad välja roomata ei jaksa;
- nälkjate kokkumeelitamiseks sobivad ka peaaegu tühjaks söödud arbuusikoored ja õlleanumad, kust neid siis on lihtsam kokku koguda;
- suhtle kindlasti naabritega, et ka nemad korjaksid oma aedadest nälkjad kokku, muidu on neist võimatu vabaneda;
- kindlasti ei tohi elusaid nälkjaid viia mujale (metsaserva, niidule, parki), kuna nii hoopis levitad neid ja varem või hiljem levivad nad sinu aeda tagasi;
- aiajäätmeid (nt riisutud lehed, lõigatud taimevarred ja -lehed, vana multš) ei tohi viia metsaserva, niidule, parki, võsa vahele või jäätmaale, sest selle kraamiga võivad kaasas olla ka nälkjad või nende munad. Sellistes kohtades saavad nad segamatult elada ja paljuneda, kuna keegi ei tegele seal nende korjamisega. Lisaks levivad nad sealt varem või hiljem aedadesse. Aiajäätmed tuleb kompostida oma aias või kasutada kohaliku omavalituse aiajäätmete jaoks ette nähtud lahendusi, sh biojäätmete konteinerid;
- hoolda oma aeda - hoia muru madalana, mullapind kobestatuna. Pidevalt kontrolli võimalikke nälkjate ja munade peitumiskohti (suuremate lillepuhmaste ja põõsaste alused, terrassialused, igasugused servaalused), korrasta neid (kaeva ringi, niida). Hävita kindlasti ka munad (kalla üle keeva veega);
- võimalusel soodusta aias võõrnälkjate looduslikke vaenlasi, kes söövad nälkjamune ja ka roomavaid isendeid - kohalikud nälkjaliigid, suuremad mardikad, linnud, siilid. Eriti maitsevad nälkjad muskuspartidele;
- teomürgid ei ole võõrnälkjate tõrjumisel kuigivõrd mõjusad ja nende kasutamisel hävitad hoopis kohalikke kasulikke liike. Lisaks mürgitad seeläbi nendest toituvaid linde-loomi (nt siilid) ja mürk võib jõuda ka koduloomadeni (kassid-koerad).
Ole kindel, et hävitad võõrliiki. Tee määramistunnused selgeks ja hoia kodumaiseid liike!
Lisainfo:
- Eesti Looduse artikkel hispaania teeteost
- Maakodu artikkel hispaania teeteost
- Maalehe artikkel mustpeanälkjast
- Hispaania teeteo Eesti levikukaart
- Raadioklipp hispaania teetigudest sügisel
- Raadioklipp hispaania teeteost (RUS)
- MAAELUVÕRGUSTIKU veebiseminar: "Eestis levinud nälkjad ja nende tõrjumise meetmed"
Viimati uuendatud 12.04.2024