Kaitse alla võtmise otsused

Kliimaminister otsustas 24.01.2024 määrusega nr 1 „Tartu maakonna kaitsealuste looduse üksikobjektide kaitse alt väljaarvamine“ (edaspidi määrus) arvata kaitse alt välja 16 Tartu maakonna looduse üksikobjekti.

Määrus on avaldatud Riigi Teataja I osas, 26.01.2024, 3 ning see jõustub 05.02.2024. Määruse ja seletuskirjaga saab tutvuda siinse teate allosas ja Riigi Teataja veebilehel. 

Loodusobjektide hävimise või nende looduskaitseväärtuse kadumise tõttu arvati kaitse alt välja järgmised Tartu maakonnas asuvad kaitstavad looduse üksikobjektid: 

1) Jalakas (KLO4000197);
2) Kask (KLO4000265);
3) Kask (Mäletjärve kask) (KLO4000204);
4) Kurista sanglepp (KLO4000574);
5) Külmakindla pirnipuu seemik (KLO4000611);
6) Laane pärnad (KLO4000218);
7) Linnu pere pärn (KLO4001281);
8) Rõngu hiietamm (KLO4000241);
9) Tamm (KLO4000290);
10) Truuduse tamm (KLO4000417);
11) Vehendi kadakas (KLO4000676);
12) Rändrahn „Heavaimu kivi“ (KLO4001249);
13) Jaani- ja Linajärv (KLO4001069);
14) Kindralimägi (KLO4000609);
15) Mäkumägi (KLO1000538);
16) Mügramägi (KLO1000539).

Kui Teil tekib üksikobjektidega seoses täiendavaid küsimusi või soovite materjalidega tutvuda paberkandjal, siis võtke palun ühendust Keskkonnaametiga, kus kõnealuse määruse kontaktisikuks on looduskaitse planeerimise spetsialist Kaidi Erik (telefon 5666 4780, e-post [email protected]).

Vabariigi Valitsus moodustas 04.12.2023 määrusega nr 110 Sõrve looduskaitseala ning kinnitas alale kaitse-eeskirja. Määrus jõustub 16.12.2023.

Kaitseala asub Harju maakonnas ja on tihedalt asustatud piirkonnas üks väheseid terviklikult säilinud kompaktseid loodusmassiive, millel on suur roll ökosüsteemide toimimise tagamisel, loodusliku mitmekesisuse säilimisel ning piirkonna ja Eesti elanikele oluliste loodushüvede pakkumisel. Kaitseala pindala on 2257,5 hektarit.

Kehtestatav kaitsekord seab piirangud metsamajandusele, ehitamisele ja maavara kaevandamisele. Täpsemad juhised selle kohta, mis on lubatud või keelatud, on kaitseala kaitse-eeskirjas ja seletuskirjas. Materjalidega saab tutvuda siinse teate allosas kui ka Riigi Teataja kodulehel.

Kui Teil tekib kaitse-eeskirjaga seoses täiendavaid küsimusi, siis palun võtke ühendust Keskkonnaametiga, kus kõnealuse kaitse-eeskirja kontaktisikuks on looduskaitse planeerimise osakonna spetsialist Kerttu Elm (telefon 5689 3674, e-post [email protected]). 
 
Sõrve looduskaitseala on Eesti jaoks olulise väärtusega, mida tuleb hoida ja kaitsta. Täname, et aitate hoida kodumaa väärtusi!

Sõrve looduskaitseala kaitse-eeskiri

Sõrve looduskaitseala kaitse-eeskirja seletuskiri

Sõrve looduskaitseala kaart

Vabariigi Valitsus muutis 17.07.2023 määrusega nr 77 17. märtsil 2023 kinnitatud määrust „Malluste looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri“. Muudatusega parandati eksimus, mille tõttu kinnitati Malluste looduskaitseala kaitse-eeskirja lisana vale kaart. Kaitse-eeskirjale lisati õige kaart.

Malluste looduskaitseala kaitse-eeskirja ja kaardiga saab tutvuda Riigi Teatajas.

Kui Teil tekib kaitse-eeskirjaga seoses täiendavaid küsimusi, siis võtke ühendust Keskkonnaameti spetsialisti Kaisa Triin Tomakuga (telefon 5901 5907, e-post [email protected]). 
 
Malluste looduskaitseala on Eesti jaoks olulise väärtusega, mida tuleb hoida ja kaitsta. Täname, et aitate hoida kodumaa väärtusi!

Matsalu rahvuspark sai uue kaitse-eeskirja, mis jõustus 01.aprillil 2023.

Uue kaitsekorra loomine oli vajalik selleks, et Matsalu loodusväärtused oleksid paremini kaitstud, säiliks pärandkultuur ning kaitsekord oleks selgem ja arusaadavam. Matsalu rahvuspargi vana kaitse-eeskiri pärineb 1997. aastast. Vahepeal on nii Matsalu looduskeskkond kui ka eluolu muutunud. Uute teadmiste kogunemisel nii loodusliku mitmekesisuse, liikide arvukuse ja koosluste seisukorra kohta on olnud aluseks uue kaitse-eeskirja koostamiseks. Matsalu rahvuspargi välispiir oluliselt ei muutunud, selle pindala on 49 481 hektarit. Päris uut ala võeti kaitse alla 38 hektarit, rahvuspargiga liideti ka Haeska hoiuala. Kaitse-eeskirja kinnitas Vabariigi Valitus 17.03.2023 määrusega nr 34.

Matsalu suurimaks väärtuseks on linnustik. Igal kevadel ja sügisel lendab Matsalust läbi ja peatub enam kui kaks miljonit vee- ja rannikulindu. Näiteks on Matsalu rahvuspark väga tähtis peatusala hanede ja laglede jaoks, haruldasematest liikidest peatuvad siin väike- ja laululuiged. Samuti pakub rahvuspark lindudele mitmekesiseid pesitsuspaiku, rannaniidud pakuvad elupaiku näiteks haruldasele niidurüdile, metsas pesitsevad merikotkad, rähnid ja teised metsalinnud. Lisaks linnustikule on Matsalu rahvuspark eriline ka haruldaste koosluste tõttu, mis pakuvad elupaiku teistelegi liikidele. Väga oluline osa on ka siinsel kultuuripärandil, inimese ja looduse koos kujundatud maastik, ranna- ja luhaniitudel loob rahvuspargi elurikkuse. 

Olulisemad muudatused kaitsekorras

Võrreldes vana kaitse-eeskirjaga muudab uus kaitse-eeskiri rahvuspargis näiteks jahipidamise, kalastamise, metsaraie, väetamise, ehitamise ja liikumispiirangute reegleid. Kohati lähevad sätted rangemaks, mõneti leebemaks, mõned seni kehtinud reeglid sõnastatakse selgemini.

KALAPÜÜK

Kaitsekord kalapüügi osas läheb võrreldes vana kaitse-eeskirjaga osaliselt rangemaks, aga on ka leevendusi, samuti peaks uus kaitsekord olema kalapüüdjatele selgem. Piiratud on kalapüügiks lubatud alasid merel ja ühtlustatud püügiaegasid. Enamikes vööndites tuleb ka kalapüügil (va mõnel juhul kutselisel kalapüügil) kinni pidada liikumispiirangutest, mis on vajalikud linnustiku kaitseks. Selgemini on tsoneeritud jõelõigud, kus harrastuslik kalastamine on ka kevadel lubatud. Sellised alad on välja valitud kohtadesse, mis on hästi ligipääsetavad ja kus mõju lindudele on väiksem. Liikumispiirangud on määratud eelkõige lindude, aga ka viigerhülge vajadusi silmas pidades. Liikumine ja sealhulgas kalapüük võib neid häirida. Seetõttu on oluline, et aladel, mida viigerhülged kasutavad puhkamiseks ja karvavahetuseks ning kuhu linnud koonduvad pesitsema, sulgima või rändel puhkamiseks energiat koguma, saaksid nad seda rahus teha. Paljude ohustatud ja haruldaste linnuliikide arvukus on languses ja kuigi arvukuse vähenemisel on mitmeid põhjuseid, on ka liikumisest tingitud häiringul selles oma osa. Kui pesitsevad linnud korduvalt pesalt peletatakse, võivad järglased hukkuda ja kui rändel peatuvid linde liialt häirida,  ei pruugi nad rände jätkamiseks ja sihtkohta jõudmiseks piisavalt tugevad olla. Kalapüügil tuleb lisaks kaitse-eeskirjale arvestada ka teiste kalapüüki reguleerivate õigusaktidega, sealhulgas ajutiste püügikitsenduste määrusega, mis kinnitatakse igaks aastaks uuesti.

Juhime tähelepanu sellele, et kalastuskohtadesse liikumisel tohib sõidukiga sõita ainult teedel ja need parkida tee ääres või parklates. Enamik kalastuspiirkondi piirnevad poollooduslike kooslustega, kus on kevadised liikumispiirangud, kus ilma liikumisloata liikuda ei tohi. Kalastuskaart ei asenda liikumisluba. Kui liigutakse teed mööda nimetatud kalapüügikohtadesse (sh jalgsi), siis liikumispiirangud ei kehti ja selleks liikumisluba vaja ei ole. Keelumärkide alt sissesõitmiseks tuleb pöörduda RMK Läänemaa metsaülema poole: [email protected]

JAHIPIDAMINE

Jahi valdkonnas on oluliseks muutuseks selgesõnaline linnujahi keelustamine kogu rahvuspargi alal. Leebemad tingimused jahipidamisele on piiranguvööndis, kuhu valdavalt jäävad inimeste elukohad, põllumaad ja poollooduslikud kooslused. Piiranguvööndis on võõrliikide, metssea ja väikeulukite jaht lubatud sügis-talvisel perioodil, kui linnud ei pesitse, muul ajal ja teistele liikidele jahipidamiseks tuleb küsida luba. Sihtkaitsevööndis on väljaspool liikumispiirangu aega jaht lubatud võõrliikidele ja väikeulukitele, muu jahipidamine on lubatud vaid kaitseala valitseja nõusolekul juhul, kui see on vajalik loodusväärtuste kaitseks, inimesele tekkinud ohu korral, ulukikahjustuse vältimiseks ning ulukihaiguste leviku peatamiseks.

VÄETISTE, TAIMEKAITSEVAHENDITE JA BIOTSIIDIDE KASUTAMINE

Elurikkuse säilitamise jaoks on oluline vähendada intensiivset põllumajandust. Ka „Talust taldrikule strateegia“ suunab pestitsiidide kasutamist vähendama, et toota tervislikku ja puhast toitu. Puhtama looduse ja toidu tagamiseks on rahvuspargis põllumaal edaspidi lubatud kasutada ainult mahepõllumajanduses lubatud väetiseid ja taimekaitsevahendid, muude biotsiidide ja taimekaitsevahendite kasutamine on lubatud ainult kaitseala valitseja loal. Intensiivse põllumajanduse viljelejatel tuleb arvestada sellega, et tavaväetiste ja taimekaitsevahendite kasutamiseks ei pruugi enam luba saada. Küll aga ei rakendata seda üleöö ja üleminekuks mahepõllumajandusele antakse aega. Õuealal on biotsiidide, väetiste  ja taimekaitsevahendite kasutamine siiski lubatud.

METSARAIE

Tingimused metsaraiele lähevad mõneti rangemaks. Uus kaitse-eeskiri piirab langi suurust enam kui varasem eeskiri, piiranguvööndis on lubatud ainult aegjärkne- ja häilraie langi pindalaga kuni 2 hektarit, lisaks tuleb uuendusraie puhul arvestada tingimusega, et järgmist raiejärku või raiet piirneval eraldisel tohib teha, kui järelkasvu keskmine kõrgus on vähemalt 3 meetrit. See vähendab raie intensiivsust ja lagedate alade teket metsamaastikku. Samuti ei ole lubatud metsa raiuda lindude pesitsusperioodil. Lageraie on rahvuspargis jätkuvalt keelatud, samuti ei tohi jätkuvalt metsa majandada sihtkaitsevööndis.

EHITAMINE

Kuigi muudatuste planeerimisel on lähtutud eelkõige loodus- ja kultuuriväärtustest, kuid on püütud võimalikult palju arvestada ka rahvuspargis tegutsevate inimestega. Seetõttu on väärtustatud näiteks kohalik ehitustraditsioon ning mõisapargid. Uues eeskirjas on rahvuspargis olevad pargid ja alleed tsoneeritud eraldi vööndisse, mis võimaldab paremini säilitada pargi väärtusi. Bürokraatia vähendamise eesmärgil on loobutud Keskkonnaametiga kooskõlastamise kohustusest õuemaadel asuvate väikeehitiste rajamisel. Sellised õueala ehitised on näiteks puukuur, väliköök, kasvuhoone. Suuremad ehitised tuleb siiski Keskkonnaametiga kooskõlastada ja need peavad olema piirkonda sobivas ehitusstiilis.

Matsalu rahvuspargi kaitse-eeskiri ja ametlikud kaardid

Kaardirakendus liikumis- ja kalapüügi piirangute kohta

Kaitse-eeskirja menetluse ja toimunud avaliku väljapaneku infoga saab tutvuda siin

Lisainfo: Nele Saluveer, 5693 9110, [email protected]

Vabariigi Valitsus kinnitas 25.05.2023 määrusega nr 52 Saare maakonnas Kaarmise ja Jõempa külas asuva Kaarmise-Jõempa looduskaitseala kaitse-eeskirja. Määrus jõustub 10.06.2023.

Kaarmise-Jõempa looduskaitseala moodustavad Jõempa kurisud, Kaarmise merikotka püsielupaik, Jõempa sellerheiniku püsielupaik ja Kaarmise hoiuala. Kaitseala eesmärk on senisest terviklikumalt ja tõhusamalt kaitsta väärtuslikke metsa- ja sookooslusi, alal paiknevat esinduslikku karstiala ja kaitsealuseid liike ning nende elupaiku. 

Määruse ja seletuskirjaga saab tutvuda ka Riigi Teataja kodulehel.

Kui Teil tekib määrusega seoses täiendavaid küsimusi või soovite materjalidega tutvuda paberkandjal, siis võtke palun ühendust Keskkonnaametiga, kus kõnealuse teema kontaktisikuks on looduskaitse planeerimise osakonna vanemspetsialist Kadri Paomees (telefon 5343 6313, e post [email protected]).

Merikotkas. Foto: Kadri Paomees 

Vabariigi Valitsus moodustas 17.03.2023 määrusega nr 31 Malluste looduskaitseala, määrus jõustub 1.04.2023. Kaitseala loodi Valga maakonda, et kaitsta sealseid tüüpilisi männikuid ja ohustatud mardikaliiki männisinelast (Boros schneideri).   

Kaitseala on tervikuna sihtkaitsevööndis (ca 75 ha), alal kehtib range kaitse. Metsamajanduslik tegevus on keelatud, sest raied ohustavad väärtusi. Jätkuvalt saavad inimesed nautida loodushüvesid, näiteks marjade korjamist, käia seenel, sõita rattaga jalgrattateedel jpm. Täpsemad juhised selle kohta, mis on lubatud või keelatud, on kaitseala kaitse-eeskirjas ja seletuskirjas. Materjalidega saab tutvuda siinse teate allosas kui ka Riigi Teatajas.  

Kui Teil tekib kaitse-eeskirjaga seoses täiendavaid küsimusi, siis võtke ühendust Keskkonnaameti spetsialisti Kaisa Triin Tomakuga (telefon 5901 5907, e-post [email protected]). 
 
Malluste looduskaitseala on Eesti jaoks olulise väärtusega, mida tuleb hoida ja kaitsta. Täname, et aitate hoida kodumaa väärtusi!

Keskkonnaminister otsustas 14.03.2023 määrusega nr 13. „Tartu maakonna kaitstavad looduse üksikobjektid ja nende piiranguvööndi ulatus“ (edaspidi määrus) täpsustada 70 Tartu maakonna üksikobjekti piiranguvööndi ulatust.

Määrus on avaldatud Riigi Teataja I osas, 16.03.2023, 4 ning see jõustub 26.03.2023. Määruse, seletuskirja ja kaartidega saab tutvuda Riigi Teataja veebilehel.

Määruse eesmärk on Tartu maakonna esinduslikumate põlispuude, puuderühmade, geoloogiliste objektide ja maastikuelementide säilimise tagamine, määrates neile sobivaim kaitsevööndi ulatus. Tartumaal täpsustatakse 70 kaitstava looduse üksikobjekti – 51 puu ja puuderühma, 15 rändrahnu, ühe aluspõhjapaljandi, ühe koopa ja kahe maastikuelemendi – piiranguvööndi ulatust.

Kui Teil tekib üksikobjektidega seoses täiendavaid küsimusi või soovite materjalidega tutvuda paberkandjal, siis võtke palun ühendust Keskkonnaametiga, kus kõnealuse määruse kontaktisikuks on looduskaitse planeerimise spetsialist Kaisa Triin Tomak (telefon 5901 5907, e-post [email protected]).

Tartumaa üksikobjektid on Eesti jaoks olulise väärtusega, mida tuleb hoida ja kaitsta. Täname, et aitate kodumaa väärtusi hoida.

Vabariigi Valitsus moodustas 17.03.2023 määrusega nr 33 Varbola rannamoodustiste maastikukaitseala ja kinnitas ala kaitse-eeskirja. Määrus jõustub 01.04.2023.

Varbola rannamoodustiste maastikukaitseala, mille pindala on 674,6 ha, asub Raplamaal Märjamaa vallas Põlli ja Risu-Suurküla külas. Kaitseala territoorium on kaitse all alates 1973. aastast, kuid alal puudus kaitse-eeskiri. Kui varem kuulus kogu ala piiranguvööndisse, siis uue kaitsekorra kohaselt moodustati I kaitsekategooria sammaltaime rohelise hiidkupra kasvukohas sihtkaitsevöönd, kus metsade majandamine on keelatud. Tingimused raietele läksid rangemaks ka piiranguvööndis: langeva arvukusega laanepüü elupaikades on uuendusraied keelatud, mujal saab uuendusraieid teha väiksemas mahus.

Varbola rannamoodustiste maastikukaitseala on looduslikult mitmekesine. Kui varasemalt oli ala kaitse all kui vanade rannamoodustiste pinnavormi kaitseala, siis nüüdseks on kaitse-eesmärkideks lisatud looduse mitmekesisus ja kaitsealused liigid, lisaks on kaitse-eesmärkidena eraldi nimetatud kaheksa kaitsealust liiki. Alal kaitstakse ka metsast maastikuilmet, pärandmaastikku, mitmeid looduse üksikobjekte ja pool-looduslikke koosluseid.

Lisainfo: Hanna Kaarin Hermlin, 553 8717, [email protected]

Kaitse-eeskiri

Seletuskiri

Kaart

Varbola linnamägi. Foto: Riina Kotter

Vabariigi Valitsus kinnitas 17.03.2023 määrusega nr 29 Saare maakonnas Saaremaa vallas Abaja, Atla, Austla, Eeriksaare, Kalmu, Karala, Kiirassaare, Kuralase, Kurevere, Kuusnõmme, Kõruse, Kõruse-Metsaküla, Loona, Lümanda-Kulli, Neeme, Oju, Rootsiküla, Undva ja Vilsandi külas ning Kihelkonna alevikus asuva Vilsandi rahvuspargi kaitse-eeskirja, mis jõustub 01.04.2023.

Vananenud Vilsandi rahvuspargi kaitsekorda uuendati, et tagada paremini metsa-, soo- ja mereelupaigatüüpide, alal esinevate kaitsealuste liikide ning miljööväärtusliku maastiku kaitse. Väärtuslikud metsa- ja sookooslused arvati sihtkaitsevööndisse, kus saab läbi loodusliku arengu tagada nende soodsa seisundi. Uue alana arvati rahvuspargi laiendusena piiranguvööndisse täiendavat mereala karide kaitseks, mis on oluline linnustikule ja kalastikule. Osaliselt arvati Tagamõisa hoiuala ja sellega piirnevat ala rahvuspargi koosseisu, et hoida terviklikumalt sealset pärandmaastikku. Kaitseala eesmärk on kaitsta Lääne-Eesti saarestiku rannikumaastiku ja -mere loodust, sealhulgas looduslikke ja poollooduslikke kooslusi, kaitsealuseid liike, lindude pesitsus-, sulgimis-, talvitus-, toitumis- ja rändepeatuspaiku ning kultuuripärandit, sealhulgas rahvakultuuri, pärandmaastikke, taluarhitektuuri ja asustusstruktuuri, tagades nende säilimise, taastamise, uurimise ja tutvustamise. Olulisemad muutused kaitsekorras puudutavad inimeste viibimise, sõiduki ja ujuvvahendiga sõitmise, jahipidamise, kalastamise, ehitamise, metsaraie ning biotsiidi, väetise ja taimekaitsevahendi kasutamise korda. 

Kaitse-eeskirja ja kaardiga on võimalik tutvuda ka Riigi Teataja kodulehel, seletuskiri on leitav ka Keskkonnaministeeriumi kodulehel.

Lisainfo: looduskaitse planeerimise osakonna vanemspetsialist Gunnar Raun (telefon 5688 7157, e-post [email protected]).

Vaika saared. Foto: Gunnar Raun

Vabariigi Valitsus kinnitas 17.03.2023 määrusega nr 32 Kõrvemaa maastikukaitseala kaitse-eeskirja. Määrus jõustub 01.04.2023.

Määrusega muudeti olemasoleva Kõrvemaa maastikukaitseala kaitse-eesmärke, kaitsekorda ja täpsustati ala välis- ja vööndite piire. Kaitseala asub Harju, Järva ja Lääne-Viru maakonnas ja selle pindala on 20 523,3 ha.

Kaitsealal täpsustatakse rahvaüritustel osalejate piirarvu ja liikumispiiranguid. Varem oli liikumispiirang kehtestatud ainult Põhjaku sihtkaitsevööndis 15. veebruarist 31. juulini. Nüüd lisanduvad sellele samade kuupäevadega ka Kautla ja Kilingi sihtkaitsevöönd, et tagada ka nendes vööndites kaljukotka häirimatu pesitsemine. Lisaks kehtestatakse liikumispiirang Liivoja sihtkaitsevööndis 15. märtsist 31. augustini, et tagada must-toonekure häirimatu pesitsemine. Lubatakse kaitseala valitseja loal loodusliku veerežiimi taastamist, mis varem oli keelatud. Kaitseala valitseja nõusolekul lubatakse piiranguvööndis lageraie halli lepa enamusega puistus langi pindalaga kuni 1 ha ja turberaie langi pindalaga kuni 2 ha. Varem oli piiranguvööndis keelatud uuendusraie, välja arvatud turberaie perioodiga vähemalt 40 aastat. Kaitsealal keelatakse linnujaht.

Kõrvemaa maastikukaitseala eesmärk on kaitsta piirkonnale iseloomulikku maastikuilmet, pinnavorme, kaitstavaid looduse üksikobjekte, magevee elupaiku, niidu-, soo- ja metsakooslusi, elustiku mitmekesisust, kaitsealuseid liike, olulisi lindude rändepeatus- ja pesitsuspaiku, loodusdirektiivi I lisa nimetatud elupaigatüüpe, II lisas nimetatud liike ning linnudirektiiv I lisas nimetatud ja I lisas nimetamata rändlinnuliike. 

Lisainfo: Kristi Pai (5695 8657, [email protected]).

Kaitse-eeskiri

Seletuskiri

Kaart (Leht 1)

Kaart (Leht 2)

Kaart (Leht 3)

Kakerdaja raba. Foto: Riina Kotter

Vabariigi Valitsus kinnitas 17.03.2023 määrusega nr 28 Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala kaitse-eeskirja. Määrus jõustub 01.04.2023.

Määrusega muudeti 2004. aastal moodustatud Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala kaitse-eesmärke, kaitsekorda ja täpsustati ala välispiiri. Kaitseala asub Tallinna linnas Nõmme ja Mustamäe linnaosas. Kaitseala pindala on 199,9 ha.

Peamine muudatus kaitsekorras on seotud metsa majandamisega, sest kaitsealal keelatakse linnametsa rekreatiivse ja elupaigalise tähtsuse kaitseks uuendusraie. Lisaks täpsustatakse rahvaürituse korraldamisega seonduvat regulatsiooni ja vähendatakse üritustel osalejate piirarvu.

Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala eesmärk on kaitsta ja tutvustada metsaökosüsteemi, maastikuilmet, liivikuid, elustiku mitmekesisust ja kaitsealuseid liike, Mustamäe nõlva, kaitstavaid looduse üksikobjekte: Glehni pargi allikaid, sealhulgas Rõõmuallikat, ja Õpiringi kive. Liikidest kaitstakse nõmmnelki ja kanakulli ning nende elupaiku.

Lisainfo: Kristi Pai (5695 8657, [email protected]).

Kaitse-eeskiri

Seletuskiri

Kaart

Vabariigi Valitsus kinnitas 17.03.2023 määrusega nr 30 Saare maakonnas Saaremaa vallas Panga külas asuva Panga maastikukaitseala kaitse-eeskirja, mis jõustub 01.04.2023.

Vananenud Panga maastikukaitseala kaitsekorda uuendati, et tagada parem ranniku- ja metsakoosluste ning kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse. Peamiselt merele avatud pankrandade ja vanade loodusmetsade paremaks kaitseks arvati osa piirnevat Küdema lahe hoiuala maastikukaitseala laiendusena sihtkaitsevööndisse, kus saab läbi loodusliku arengu tagada nende soodsa seisundi. Kaitseala eesmärk on kaitsta Lääne-Eesti paekalda kõrgeimat osa Panga panka ning seal avanevate siluri ajastu aluspõhjakivimite paljandeid, ranniku- ja metsakooslusi ning kaitsealuseid liike ja nende elupaiku, samuti säilitada maastikuilmet ja poollooduslikke kooslusi. Olulisemad muutused kaitsekorras puudutavad metsa majandamise ning biotsiidi, väetise ja taimekaitsevahendi kasutamise korda. Piiranguvööndis lubatakse häil- ja aegjärkne raie kuni 1 hektari suuruse langina ja keelatakse biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine, välja arvatud õuemaal.

Kaitse-eeskirja ja kaardiga on võimalik tutvuda ka Riigi Teataja kodulehel, seletuskiri on leitav ka Keskkonnaministeeriumi kodulehelt.

Lisainfo: looduskaitse planeerimise osakonna vanemspetsialist Gunnar Raun (telefon 5688 7157, e-post [email protected]).

Panga pank. Foto: Gunnar Raun 

Eesti Vabariigi Valitsus kinnitas  Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas asuva Kurgja-Linnutaja maastikukaitseala kaitse-eeskirja, mis jõustub 1. aprillil 2023. a.

Kurgja-Linnutaja talu maa-alal puudus kaitse-eeskiri ning alal kehtis looduskaitseseaduses sätestatud piiranguvööndi kaitsekord. Võrreldes eelneva kaitsekorraga kehtestab moodustatud kaitse-eeskiri väärtuslike metsakoosluste kaitseks sihtkaitsevööndi ning seab ka piiranguvööndis raietele suuremad piirangud.

Kurgja-Linnutaja maastikukaitseala on Eesti jaoks oluline veel hästi säilinud väärtusliku maastiku ja looduse mitmekesisuse ning pärandkultuuri kaitsmiseks. Kaitseala väärtuste peamine ohutegur on inimmõju tagajärjel loodusele negatiivselt mõjuvad muutused maastikus. Kehtestatud kaitsekord toetab C. R. Jakobsonile kuulunud talumaadel ajalooliselt kujunenud pärandkultuurmaastiku säilitamist ja Jakobsoni-aegse maakasutusviisi jätkamist võimalikult algsel kujul. Samas on seatud tingimusi maastikuilme ja koosluse loodusliku tasakaalu, liikide ja vanuse mitmekesisuse säilitamiseks.

Lisainfo: Kirsi Loide (telefon 5682 2032, e-post [email protected]). 

Kurgja mets. Foto: Nele Saluveer 

Keskkonnaministri 01.03.2023 määrusega nr 10 kinnitati kaitstavate looduse üksikobjektide uuendatud kaitse-eeskiri, mis jõustub 20.03.2023.  

Kaitse-eeskiri on avaldatud Riigi Teataja I osas 03.03.2023, 6. Eelnõu oli avalikul väljapanekul 2022. aasta novembris ja detsembris. Seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi riigipilves. Materjalid on ka siinse teate allosas.

Kaitse-eeskirjaga täpsustati üksikobjektide kaitsekorda, mis kehtib üle Eesti kõikide kaitse all olevate üksikobjektide piiranguvööndites. Määrusega ei arvatud ühtegi üksikobjekti kaitse alt välja, ei võetud juurde ega muudetud objektide piiranguvööndi piire. Nimetatud toiminguid tehakse vastavalt vajadusele maakondlike määrustuga. 

Kaitstav looduse üksikobjekt on teadusliku, ajaloolis-kultuurilise või esteetilise väärtusega elus- või eluta looduse objekt nagu puu, rändrahn, juga, pank, astang, koobas, paljand ja karst, allikas või nende rühm. Tuntumad neist on näiteks Tamme-Lauri tamm Võrumaal ja Jägala juga Harjumaal. Kus asuvad riikliku kaitse all olevad üksikobjektid ja millised on nende piiranguvööndid, saab vaadata Maa-ameti geoportaalist.

Kaitstavad looduse üksikobjektid on Eesti jaoks olulise väärtusega, mida tuleb hoida ja kaitsta. Täname, et aitate kodumaa väärtusi hoida!

Lisainfo: looduskaitse planeerimise osakonna vanemspetsialist Liggi Namm (telefon 522 6894, e-post [email protected]).

Kaitse-eeskiri

Seletuskiri

Vabariigi Valitsus kinnitas 23.02.2023 määrusega nr 17 Rapla maakonnas Märjamaa vallas asuva Märjamaa järtade maastikukaitseala kaitse-eeskirja. Märjamaa järtade maastikukaitseala kaitse-eeskiri jõustub 12.03.2023.

Kaitse all olevat Märjamaa järtade maastikukaitseala laiendatakse 5,7 ha võrra ning kaitsealaga liidetakse Niidiaia tammik. Lisaks muudetakse ala kaitsekorda ja vööndite piire nii, et need arvestaks ala eripäradega ning tagaks karstisüsteemi ja väärtuslike metsaelupaikade kaitse.

Kaitse-eeskirja, seletuskirja ja kaardiga saab tutvuda siinse teate allosas ning Riigi Teataja kodulehel.

Kui Teil tekib kaitse-eeskirjaga seoses täiendavaid küsimusi, siis palun võtke ühendust Keskkonnaametiga, kus kõnealuse kaitse-eeskirja kontaktisikuks on looduskaitse planeerimise osakonna spetsialist Maret Hobolainen (telefon 5343 7448, e-post [email protected]).

Kaitse-eeskiri

Seletuskiri

Kaart

Vabariigi Valitsus moodustas 16.02.2023 määrusega nr 11  Neugrundi looduskaitseala ja kinnitas kaitseala kaitse-eeskirja. Kaitse-eeskiri jõustub 03.03.2023.

Kaitseala moodustatakse, et säilitada Soome lahe edelaosas Osmussaare ja Krassi saare vahel asuva Neugrundi madaliku – meteoriidikraatri – unikaalsus ja puutumatus ning tagada piirkonna mereelustiku ja linnustiku elupaiga terviklikkus. Kaitseala pindala on 2152 hektarit.

Kehtestatava kaitsekorra kohaselt on alal lubatud jätkuvalt kalapüük ja teadusuuringud, keelatud on ehitiste püstitamine ja jahipidamine.

Kaitse-eeskirja, seletuskirja ja kaardiga saab tutvuda siinse teate allosas ning Riigi Teataja kodulehel.

Kui Teil tekib kaitse-eeskirjaga seoses täiendavaid küsimusi, siis palun võtke ühendust Keskkonnaametiga, kus kõnealuse kaitse-eeskirja kontaktisikuks on looduskaitse planeerimise osakonna vanemspetsialist Elle Puurmann (telefon 517 4811, e-post [email protected]).

Kaitse-eeskiri

Seletuskiri

Kaart
 

Vabariigi Valitsus kinnitas 16.02.2023 määrusega nr 10 Harju maakonnas Anija vallas asuva Niinsoni looduskaitseala kaitse-eeskirja. Niinsoni looduskaitseala kaitse-eeskiri jõustub 03.03.2023.

Kaitsekorra muutmine on seotud kaitseväe keskpolügooni hüvitusmeetmete kavaga, mille alusel tehakse ettepanek arvata Niinsoni looduskaitseala Natura 2000 võrgustiku linnualade koosseisu. Et kaitsta ala linnustikku, on ala kaitse-eesmärgiks lisatud must-toonekurg, metsis, laanepüü, laanerähn ning väärtuslikud metsa- ja sookooslused. Kaitseala pindala suureneb 4 ha võrra.

Kaitse-eeskirja, seletuskirja ja kaardiga saab tutvuda siinse teate allosas ning Riigi Teataja kodulehel.

Kui Teil tekib kaitse-eeskirjaga seoses täiendavaid küsimusi, siis palun võtke ühendust Keskkonnaametiga, kus kõnealuse kaitse-eeskirja kontaktisikuks on looduskaitse planeerimise osakonna spetsialist Hanna Kaarin Hermlin (telefon 553 8717, e-post [email protected]).

Niinsoni looduskaitseala kaitse-eeskiri

Niinsoni looduskaitseala kaitse-eeskirja seletuskiri

Niinsoni looduskaitseala kaart

Niinsoni looduskaitseala. Foto: Hanna Kaarin Hermlin

Vabariigi Valitsus kinnitas 15.12.2022 määrusega nr 129 Saare maakonnas Põlluküla ja Röösa külas asuva Lepna tammiku looduskaitseala moodustamise ja kaitse-eeskirja. Sama määrusega muudetakse Tõnija hoiuala piire ja täiendatakse hoiuala kaitse-eesmärke. Määruse, seletuskirja ja kaartidega on võimalik tutvuda siinse teate allosas ning määruse ja kaartidega ka Riigi Teataja kodulehel. Määrus on avaldatud Riigi Teataja I osas 21.12.2022, 1 ning see jõustub 31.12.2022.

Ala on olnud kaitse all alates 1959. aastast, nüüd liidetakse Lepna tammikuga osa Tõnija hoiualast. Kaitsekorra ja -eeskirja muudatused on vajalikud, et tagada Natura 2000 võrgustikku kuuluva väärtusliku ala tõhusam kaitse. 

Kui Teil tekib määrusega seoses täiendavaid küsimusi või soovite materjalidega tutvuda paberkandjal, siis võtke palun ühendust Keskkonnaametiga, kus kõnealuse teema kontaktisikuks on looduskaitse planeerimise osakonna vanemspetsialist Kadri Paomees (telefon 5343 6313, e post [email protected]).

Vabariigi Valitsus kinnitas 13.02.2023 määrusega nr 9 Rapla maakonnas Rapla vallas asuva Palamulla maastikukaitseala kaitse-eeskirja. Palamulla maastikukaitseala kaitse-eeskiri jõustub 24.02.2023.

Kaitse all olevat Palamulla karstiala laiendatakse 2,1 ha võrra, et kaitsta Palamulla rabalaama servamäret ja tagada sellega Eesti ühe olulisema lookarstiala säilimine. Samuti muudetakse ala kaitsekorda nii, et see arvestaks karstiala eripäradega ning tagaks karstisüsteemi säilimise ja funktsioneerimise.

Kaitse-eeskirja, seletuskirja ja kaardiga saab tutvuda siinse teate allosas ning Riigi Teataja kodulehel.

Kui Teil tekib kaitse-eeskirjaga seoses täiendavaid küsimusi, siis palun võtke ühendust Keskkonnaametiga, kus kõnealuse kaitse-eeskirja kontaktisikuks on looduskaitse planeerimise osakonna spetsialist Maret Hobolainen (telefon 5343 7448, e-post [email protected]).

Palamulla maastikukaitseala kaitse-eeskiri

Palamulla maastikukaitseala kaitse-eeskirja eelnõu seletuskiri

Palamulla maastikukaitseala kaart

Karstilõhe Palamulla maastikukaitsealal. Foto: R. Kotter

Vabariigi Valitsus kinnitas 13.02.2023 määrusega nr 8 Saare maakonnas Ohessaare külas asuva Ohessaare maastikukaitseala kaitse-eeskirja. Määrus jõustub 24.02.2023.

Ohessaare maastikukaitseala laieneb, et tagada merele avatud pankrandade ja loodude parem kaitse, mille tarvis piiritleti piisav ja maastikus jälgitav puhvertsoon pangapealsel. Kehtima hakkab uus kaitse-eeskiri. Muudatused aitavad eelkõige tagada panga kui geoloogilise objekti tervikliku kaitse. Kaitseala eesmärk on kaitsta Ohessaare panga aluspõhjakivimite paljandeid ja rannikukooslusi ning kaitsealuseid liike, samuti säilitada maastikuilmet ja poollooduslikke kooslusi. 

Määruse, seletuskirja ja kaardiga on võimalik tutvuda siinse teate allosas ning määruse ja kaardiga ka Riigi Teataja kodulehel.

Kui Teil tekib kaitse-eeskirjaga seoses täiendavaid küsimusi või soovite konkreetsemaid käitumisjuhiseid, siis võtke palun ühendust Keskkonnaametiga, kus kõnealuse kaitse-eeskirja kontaktisikuks on looduskaitse planeerimise osakonna vanemspetsialist Gunnar Raun (telefon 5688 7157, e-post [email protected]).

Foto: Gunnar Raun 

Keskkonnaminister otsustas 06.02.2023. a määrusega nr 4 „Viljandi maakonna kaitsealuste looduse üksikobjektide kaitse alt väljaarvamine” arvata riikliku kaitse alt välja neli Viljandi maakonnas asuvat objekti. Otsus jõustub 17.02.2023. Materjalidega saab tutvuda siinse teate allosas.

Riikliku kaitse alt arvatakse välja Kullamäe kadakas, Mägiste lühterkuusk ja Rahetsema mänd, sest need puud on kuivanud ja murdunud. Koodiorg on maastikuliselt väärtuselt tagasihoidlik nii Eesti kui ka Viljandimaa mõistes ning seal puuduvad külastusobjektina määratletavad paljandid ja koopad.

Kui Teil tekib hävinud või kaitseväärtuse kaotanud objektidega seoses täiendavaid küsimusi või soovite määruse ja seletuskirjaga tutvuda paberkandjal, siis võtke palun ühendust Keskkonnaametiga, kus kõnealuse teema kontaktisikuks on looduskaitse planeerimise osakonna spetsialist Marica-Maris Paju (telefon 5336 5805, e-post [email protected]).

Lisainfo: Marica-Maris Paju, [email protected]

Vabariigi Valitsuse 19. jaanuari 2023. a määrusega nr 4 kinnitati Valga maakonnas Pilpa külas ja Viljandi maakonnas Lilli külas asuva Tündre looduskaitseala kaitse-eeskiri. Määruse, seletuskirja ja kaartidega on võimalik tutvuda siinse teate allosas ning määruse ja kaartidega ka Riigi Teataja kodulehel. Määrus jõustub 3. veebruaril 2023. aastal.

Määrusega muudetakse kaitseala kaitse-eesmärke, kaitsekorda ning tsoneeringut. Muudatused on vajalikud I ja II kaitsekategooria liikide elupaikade pikaajalise säilimise tagamiseks ja vana metsaga seotud liikide säilimiseks. Range kaitse alla võetakse senini vähe kaitstud laane-, salu- ja soovikumetsi. Kaitseala kogupindala (1838 ha) oluliselt ei muutu, kuid suureneb sihtkaitsevööndite pindala (varasema piiranguvööndi arvelt).

Seoses Tündre looduskaitseala kaitse-eeskirja uuendamisega tunnistatakse lähinädalatel kehtetuks Tündre ja Paanikse metsise püsielupaigad, kuna nende alade kaitse on edaspidi tagatud Tündre looduskaitseala kaitse-eeskirjaga.

Kui Teil tekib määrusega seoses täiendavaid küsimusi või soovite materjalidega tutvuda paberkandjal, siis võtke palun ühendust Keskkonnaametiga, kus kõnealuse teema kontaktisikuks on looduskaitse planeerimise osakonna spetsialist Reet Reiman, [email protected]).

Vabariigi Valitsus kinnitas 20.01.2023 määrusega nr 5 Saare maakonnas Rannaküla, Nässuma, Sandla, Iilaste, Tõlluste, Metsaküla, Matsiranna, Väljaküla, Väljamõisa, Oessaare, Siiksaare ja Turja külas asuva Laidevahe looduskaitseala kaitse-eeskirja. Määrus jõustub 03.02.2023.

Laidevahe looduskaitseala laieneb eelkõige piirneva hoiuala võrra ja alal hakkab kehtima uus kaitse-eeskiri.  Muudatused aitavad tagada alal asuva märgala kompleksi ja teiste koosluste senisest tõhusamat kaitset. Kaitseala eesmärk on kaitsta Laidevahe lahte, saarestikku ja jäänukjärvi, rahvusvahelise tähtsusega veelindude rändepeatus-, pesitsus- ja sulgimispaiku, looduslikke ja poollooduslikke kooslusi, kaitsealuseid liike ning nende elupaiku. 

Määruse ja seletuskirjaga saab tutvuda Riigi Teataja kodulehel.

Kui Teil tekib määrusega seoses täiendavaid küsimusi või soovite materjalidega tutvuda paberkandjal, siis võtke palun ühendust Keskkonnaametiga, kus kõnealuse teema kontaktisikuks on looduskaitse planeerimise osakonna vanemspetsialist Kadri Paomees (telefon 5343 6313, e post [email protected]).

Foto: Kadri Paomees

Vabariigi Valitsuse 15.12.2022. a määrusega nr 128 arvati riikliku kaitse alt välja Rapla maakonnas Kuku külas asuv Matsi-Kärneri tammik. Määruse ja selle seletuskirjaga on võimalik tutvuda siinse teate allosas.

Ala arvatakse kaitse alt välja, sest seal ei ole liike, elupaiku ega väärtusi, mis vajaksid riiklikku kaitset. Ligi 4 hektari suurune kaitseala moodustati 1992. aastal kohaliku tähtsusega kaitsealana, et kujundada sellel tammik.

Määrus jõustub 27.12.2022.

Kui Teil tekib määrusega seoses täiendavaid küsimusi või soovite materjalidega tutvuda paberkandjal, siis võtke palun ühendust Keskkonnaametiga, kus kõnealuse teema kontaktisikuks on looduskaitse planeerimise osakonna spetsialist Reet Reiman (telefon 5689 3268, e-post [email protected]).

Vabariigi Valitsus kinnitas 01.12.2022 määrusega nr 117 Nepstemurru looduskaitseala moodustamise ja kaitse-eeskirja. Määrus on avaldatud Riigi Teataja I osas 03.12.2022, 19 ning see jõustub 13.12.2022. Määruse, seletuskirja ja kaardiga saab tutvuda Riigi Teataja kodulehel ja siinse teate allosas.

Kaitseala asub Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas ja selle pindala on 428,6 ha. Nepstemurru looduskaitseala moodustati 2007. a kaitse alla võetud Nepstemurru hoiuala põhjal. Looduskaitseala peamisteks väärtusteks on metsakooslused ja kaitsealuste liikide elupaigad.

Küsimuste tekkimisel või konkreetsemate käitumisjuhiste saamiseks on kontaktisikuks Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna juhtivspetsialist Nele Saluveer (tel 569 39110, e post [email protected]).

Vabariigi Valitsus kinnitas 24. novembri 2022. a. määrusega nr 115 Anija looduskaitseala kaitse-eeskirja. Kaitse-eeskiri on avaldatud Riigi Teatajas avaldamismärkega RT I, 29.11.2022, 7 ning see jõustub 9. detsembrisl 2022. a. 

Kaitse-eeskirja, seletuskirja ja kaardiga saab tutvuda Riigi Teataja kodulehel ja siinse teate allosas.

Anija looduskaitseala asub Harju maakonnas Anija vallas Anija, Kuusemäe ja Kihmla külas. Ala võeti kaitse alla 1990. aastal, kui moodustati Anija botaanilis-maastikuline kaitseala, ning nimetati looduskaitsealaks 1999. aastal. Uue kaitse-eeskirjaga muudetakse Anija looduskaitseala kaitsekorda ja välispiiri, misjärel kaitseala suureneb 4,3 ha võrra. Kaitseala uus pindala on 76,5 ha ning kogu kaitseala on tsoneeritud sihtkaitsevööndisse.

Kaitseala piire ja kaitsekorda muudetakse selleks, et tagada loodusdirektiivi soo- ja metsaelupaigatüüpide, kaitsealuste taime- ja loomaliikide ning nende elupaikade või kasvukohtade kaitse. Kaitse-eesmärgiks olevad taimeliigid on kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), soohiilakas (Liparis loeselii) ja eesti soojumikas (Saussurea alpina subsp. esthonica). Ühtlasi on kaitseala kaitse-eesmärk kaitsta kaitsealust linnuliiki kanakulli (Accipiter gentilis) ja tema elupaika.

Kui Teil tekib seoses kaitse-eeskirjaga täiendavaid küsimusi, siis palun võtke ühendust Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna spetsialisti Gert Ennoga (tel: 5699 5307, e-post: [email protected]).

Anija looduskaitseala on Eesti ja Euroopa jaoks olulise väärtusega, mida tuleb hoida ja kaitsta. Täname, et aitate kodumaa väärtusi hoida!

Anija looduskaitseala kaitse-eeskiri

Anija looduskaitseala kaitse-eeskirja seletuskiri

Anija looduskaitseala kaart
 

Keskkonnaminister võttis 25. oktoobri 2022. a määrusega nr 53 „Pärnu maakonna looduse üksikobjektide kaitse alla võtmine“ kaitse alla 7 looduse üksikobjekti ja määras nende piiranguvööndi ulatuse. Määrus on avaldatud Riigi Teataja I osas 29. novembril 2022. a avaldamismärkega 8 ning see jõustub 9. detsembril 2022. a.

Kaitse alla võtmise eesmärk on tagada Pärnu maakonnas asuvate esinduslikemate põlispuude ja geoloogiliste üksikobjektide säilimine.

Kaitse alla võetakse järgmised looduse üksikobjektid:
1) Eespere künnapuu Pärnu linnas Eassalu külas – piiranguvööndi ulatus 0,07 ha;
2) Lindi pärnad (3tk) Pärnu linnas Lindi külas – piiranguvööndi ulatus 0,16 ha;
3) Puhtu mänd Lääneranna vallas Virtsu alevikus Puhtu-Laelatu looduskaitsealal – piiranguvööndi ulatus 0 m;
4) Puhtu tamm Lääneranna vallas Virtsu alevikus Puhtu-Laelatu looduskaitsealal – piiranguvööndi ulatus 0 m;
5) Suitsu tammed (19 tk) Lääneranna vallas Kirikuküla ja Matsalu külas Matsalu rahvuspargis – piiranguvööndi ulatus 0 m;
6) Mustanina rändrahn Saarde vallas Kikepera külas Soo-otsa looduskaitsealal – piiranguvööndi ulatus 0 m;
7) Pikaselja rändrahn Saarde vallas Kikepera külas – piiranguvööndi ulatus 30 m.

Piiranguvööndi ulatus on kehtestatud keskkonnaministri 9. septembri 2022. a määrusega nr 38 „Pärnu maakonna kaitstavad looduse üksikobjektid ja nende piiranguvööndi ulatus“. 

Üksikobjektide ja nende piiranguvööndite kaitsekord on kehtestatud keskkonnaministri 2. aprilli 2003. a määrusega nr 27 „Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskiri“. Nendel objektidel, mis asuvad looduskaitsealal või rahvuspargis, ei ole kehtestatud piiranguvööndit ja objektide ümbruses kehtib vastava kaitseala või rahvuspargi kaitsekord.

Määruse, seletuskirja ja kaartidega, saab tutvuda siinse teate allosas ja Riigi Teataja kodulehe vahendusel.

Kui Teil tekib määrusega seoses täiendavaid küsimusi, siis võtke, palun, ühendust Keskkonnaametiga ([email protected]).

Vabariigi Valitsus otsustas 17.11.2022. a määrusega nr 111 „Rapla maakonna parkide ja puistute kaitse alt väljaarvamine” arvata riikliku kaitse alt välja 18 Rapla maakonnas asuvat parki ja puistut. Määruse ja selle seletuskirjaga on võimalik tutvuda siinse teate allosas.

Kõikide määruses nimetatud objektide seisundit hindasid juba 2013. aastal Tallinna Botaanikaaia töötajad Anu Kaur, Kalle Kõllamaa, Olev Abner, Mare Raidma ja Sille Janson (töö „Rapla maakonna parkide ja puistute piiride ekspertiisi aruanne“).

Riikliku kaitse alt arvatakse välja:
Kehtna vallas Eidapere park, Keava põlispuud, Lellapere põlispuud, Luuka kasesalu;
Kohila vallas Nõmme kasesalu, Saueaugu kasesalu;
Märjamaa vallas Maidla põlispuud, Päärdu põlispuud;
Rapla vallas Atla allee, Hagudi põlispuude grupp (Hagudi park), Hernemäe kasesalu, Hiie-Sunda kasesalu, Jaaneri kasesalu, Kaiu põlispuud, Kuimetsa põlispuud, Mihkli-Andrese kasesalu, Purku kooli park koos männikuga, Reinu kasesalu.

Otsus jõustub 02.12.2022.

Kui Teil tekib hävinud või kaitseväärtuse kaotanud objektidega seoses täiendavaid küsimusi või soovite määruse ja seletuskirjaga tutvuda paberkandjal, siis võtke palun ühendust Keskkonnaametiga, kus kõnealuse teema kontaktisikuks on looduskaitse planeerimise osakonna spetsialist Marica-Maris Paju (telefon 5336 5805, e-post [email protected]).

Lisainfo: Marica-Maris Paju, [email protected]

Vabariigi Valitsus kinnitas 10.11.2022 määrusega nr 109 Leluselja looduskaitseala moodustamise ja kaitse-eeskirja. Määrus on avaldatud Riigi Teataja I osas 12.11.2022, 1 ning see jõustub 22.11.2022. Määruse, seletuskirja ja kaardiga saab tutvuda Riigi Teataja kodulehel ja siinse teate allosas.

Kaitseala asub Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Käina osavallas Lelu külas riigimaal ja selle pindala on 5,4 ha. Leluselja looduskaitseala moodustati 1958. a kaitse alla võetud 2,5 ha suuruse Putkaste jugapuude kasvukoha, mille pindala oli vahepeal kahanenud 0,78 ha-ni, põhjal. Leluselja looduskaitseala olulisus seisneb lisaks hariliku jugapuu (Taxus baccata) ja vana loodusmetsa kaitsmisele eelkõige I kaitsekategooria sammaltaime rohelise hiidkupra (Buxbaumia viridis) kaitse vajaduses.

Küsimuste tekkimisel või konkreetsemate käitumisjuhiste saamiseks on kontaktisikuks Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna vanemspetsialist Andres Miller (tel 503 6455, e post [email protected]).

Leluselja looduskaitseala on Eesti ja Hiiumaa jaoks olulise väärtusega, mida tuleb hoida ning kaitsta. Täname, et aitate kodumaa väärtusi hoida!

Vabariigi Valitsus kinnitas 10. novembri 2022. a määrusega nr 110 Kuulmajärve looduskaitseala kaitse-eeskirja. Kaitse-eeskiri on avaldatud Riigi Teatajas avaldamismärkega RT I, 12.11.2022, 5 ning see jõustub 22. novembril 2022. aastal.

Kaitse-eeskirja, seletuskirja ja kaardiga saab tutvuda Riigi Teataja kodulehel ja siinse teate allosas.

Kuulmajärve looduskaitseala asub Põlva maakonnas Põlva vallas Tromsi külas ning Räpina vallas Viira, Timo ja Koolmajärve külas. Kaitseala pindala on 1016 ha ja see loodi 2005. aastal. Käesoleva määrusega muudeti maastikukaitseala looduskaitsealaks, samuti muudeti kaitse-eesmärke, piire, tsoneeringut ja kaitsekorda.

Kaitseala eesmärk on kaitsta piirkonnale iseloomulikke looduslikke kooslusi, elustiku mitmekesisust, kaitsealuseid ja ohustatud liike ning nende elupaiku. Samuti kaitstakse erinevaid loodusdirektiivi elupaiku. Loodusväärtused on nüüd oluliselt paremini hoitud, sest range kaitsega ala suurendati üle 550 ha võrra. Liikidest kaitstakse väike-konnakotkast, kanakulli, laanerähni, hiireviud, väike-kärbsenäppi, laanepüüd ja musträhni. 

Kui Teil tekib seoses kaitse-eeskirjaga täiendavaid küsimusi, siis võtke palun ühendust Keskkonnaametiga, kus kontaktisikuks on looduskaitse planeerimise osakonna spetsialist Kadri Kasuk (tel 5664 4509, e-post [email protected]).

Kuulmajärve looduskaitseala on Eesti ja Euroopa jaoks olulise väärtusega. Täname, et aitate sealseid väärtusi hoida!

Vabariigi Valitsus kinnitas 20. oktoobri 2022. a määrusega nr 98 Kellavere maastikukaitseala kaitse-eeskirja. Kaitse-eeskiri on avaldatud Riigi Teataja I osas 25. oktoobril 2022. a avaldamismärkega RT I, 25.10.2022, 8 ning see jõustub 4. novembril 2022. aastal. 

Kaitse-eeskirja, seletuskirja ja kaardiga saab tutvuda Riigi Teataja  kodulehel ja siinse teate allosas.

Kellavere maastikukaitseala asub Lääne-Viru maakonnas Vinni vallas Kellavere, Moora ja Padu külas. Kaitseala pindala on 154,4 ha. Maastikukaitseala loodi 1997. aastal. Käesoleva määrusega muudetakse olemasoleva Kellavere maastikukaitseala kaitse-eesmärke ja kaitsekorda ning täpsustatakse välis- ja vööndi piiri.

Kaitseala kaitse-eesmärk on väärtusliku geomorfoloogilise objekti, jääaja servamoodustise Kellavere mäe kaitse ja maastikuilme säilitamine. Kaitseala väärtuseks on maastik kõige laiemas tähenduses ning maastikuilme säilitamiseks on oluline säilitada sealset maakatet ja -kasutust. Tegemist on põllumajandusmaastikuga, mida ilmestavad väikesed metsaalad. Kaitseala ei kuulu Natura 2000 võrgustiku alade koosseisu ning alal ei ole registreeritud kaitsealuseid liike või nende elupaiku.

Kui Teil tekib seoses kaitse-eeskirjaga täiendavaid küsimusi, siis võtke palun ühendust Keskkonnaametiga, kus kontaktisikuks on looduskaitse planeerimise osakonna spetsialist Imbi Mets (tel 329 5543, e-post [email protected]).

Kellavere maastikukaitseala on Eesti jaoks olulise väärtusega, täname, et aitate seda hoida!

Kellavere maastikukaitseala kaitse-eeskiri

Kellavere maastikukaitseala kaart
 

Eesti Vabariigi Valitsus kinnitas 20.10.2022 määrusega nr 99 Rumbi looduskaitseala kaitse-eeskirja (edaspidi kaitse-eeskiri).

Kaitse-eeskiri on avaldatud Riigi Teataja I osas ning see jõustub 4. novembril 2022. Kaitse-eeskirja, seletuskirja ja kaardiga saab tutvuda Riigi Teataja kodulehe vahendusel ja siinse teate allosas.

Kui Teil tekib kaitse-eeskirjaga seoses täiendavaid küsimusi või soovite konkreetsemaid käitumisjuhiseid, siis võtke palun ühendust Keskkonnaametiga, kus kõnealuse kaitse-eeskirja kontaktisikuks on looduskaitse planeerimise osakonna vanemspetsialist Kirsi Loide (telefon 5682 2032, e post [email protected] ).

Rumbi looduskaitseala on Eesti jaoks olulise väärtusega, mida tuleb hoida ja kaitsta. Täname, et aitate kodumaa väärtusi hoida!

Eesti Vabariigi Valitsus otsustas 07.10.2022 määrusega nr 97 „Lihula looduskaitseala kaitse-eeskiri“ (edaspidi kaitse-eeskiri) muuta olemasolev maastikukaitseala looduskaitsealaks ning muuta kaitseala kaitse-eesmärke ja kaitsekorda.

Lihula looduskaitseala kaitse-eeskiri jõustub 21.10.2022. Kaitse-eeskirja, seletuskirja ja kaardiga saab tutvuda Riigi Teataja kodulehe vahendusel ja siinse teate allosas.

Lihula looduskaitseala pindala on 6656 hektarit ja enamuse sellest moodustavad väärtuslikud sookooslused, mis pakuvad koos sood ümbritsevate metsadega elupaiku mitmetele kaitsealustele liikidele. Linnuliikidest on alal esindatud kaljukotkas, mustsaba-vigle, soo-loorkull, rüüt, teder jt. Taimeliikidest esineb kaunist kuldkinga, kuninga-kuuskjalga ja eesti soojumikat. Kogu ala arvatakse range kaitse alla ehk sihtkaitsevööndisse. 

Kui Teil tekib kaitse-eeskirjaga seoses täiendavaid küsimusi, soovite kaitse-eeskirjaga tutvuda paberkandjal või soovite konkreetsemaid käitumisjuhiseid, siis võtke, palun, ühendust Keskkonnaametiga, kus kõnealuse kaitse-eeskirja kontaktisikuks on looduskaitse planeerimise osakonna juhtivspetsialist Nele Saluveer (telefon 5693 9110, e-post [email protected]).

Lihula looduskaitseala on Eesti jaoks olulise väärtusega, mida tuleb hoida ja kaitsta. Täname, et aitate kodumaa väärtusi hoida!

Vabariigi Valitsus kinnitas 8. septembri 2022. a määrusega nr 86 „Papioru maastikukaitseala kaitse-eeskiri” Papioru maastikukaitseala kaitse-eeskirja. Kaitse-eeskiri on avaldatud Riigi Teataja I osas 13. septembril 2022. aastal avaldamismärkega RT I, 13.09.2022, 13 ning see jõustub 23. septembril 2022. aastal. 

Kaitse-eeskirja, seletuskirja ja kaardiga saab tutvuda Riigi Teataja kodulehel ja siinse teate allosas.

Papioru maastikukaitseala asub Viljandi maakonnas Põhja-Sakala vallas Olustvere alevikus ja Jaska külas. Kaitseala pindala on 3,7 ha. Papioru maastikukaitseala loodi 1964 aastal. Määrusega uuendati 1998. aastal kinnitatud kaitseala piire ja kaitsekorda.

Kaitseala eesmärk on kaitsta, säilitada ja tutvustada piirkonnale iseloomulikku maastikku, mandrijää sulamisvete setetesse lõikunud sügavat järsunõlvalist sälkorgu, aidata kaasa säästva puhkemajanduse ja elukeskkonna arengule ning tasakaalustatud keskkonnakasutusele.

Kaitseala tuumiku moodustab Papioru ojal asuv umbes 11 000 aastat tagasi pärast mandrijää sulamist tekkinud sälkorg. Kui tavaliselt on väikesed sälkorud mõne suurema süvendi jätkud, siis Papioru läheduses suuremat orgu pole. See seisab üksi keset tasandikke. Oja kaldal on järsud, seitsme meetri kõrgused nõlvad ning nende sees asuvad väikesed paljandid.

Kui Teil tekib kaitse-eeskirjaga seoses täiendavaid küsimusi, siis palun võtke ühendust Keskkonnaametiga, kus kõnealuse kaitse-eeskirja kontaktisikuks on looduskaitse planeerimise osakonna vanemspetsialist Meelis Suurkask (tel 516 4997, e- post [email protected]).

Papioru maastikukaitseala on Eesti jaoks olulise väärtusega, mida tuleb hoida ja kaitsta. Täname, et aitate kodumaa väärtusi hoida.

Paljand Papioru oja nõlvas. Foto: Meelis Suurkask.

Keskkonnaminister otsustas 09.09.2022 määrusega nr 38 „Pärnu maakonna kaitstavad looduse üksikobjektid ja nende piiranguvööndi ulatus“ täpsustada 75 Pärnu maakonna üksikobjekti piiranguvööndi ulatust. 

Määrus on avaldatud Riigi Teataja I osas 13.09.2022 ning see jõustub 23.09.2022. Määruse, seletuskirja ja kaartidega saab tutvuda Riigi Teataja kodulehel ja siinse teate allosas.

Kui Teil tekib määrusega seoses täiendavaid küsimusi, soovite määrusega tutvuda paberkandjal või soovite konkreetsemaid käitumisjuhiseid, siis võtke, palun, ühendust Keskkonnaametiga, kus kõnealuse määruse kontaktisikuks on looduskaitse planeerimise osakonna spetsialist Lisanne Nääb (telefon 5426 0148, e-post [email protected]). 
 
Pärnu maakonna üksikobjektidel on Eestile oluline väärtus, mida tuleb hoida ja kaitsta. Täname, et aitate hoida kodumaa väärtusi!

Vabariigi Valitsus kinnitas 4. märtsi 2022. a määrusega nr 21 „Raikküla-Paka maastikukaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri” Raikküla-Paka maastikukaitseala moodustamise ja kaitse-eeskirja. Kaitse-eeskiri on avaldatud Riigi Teataja I osas 8. märtsil 2022. aastal avaldamismärkega RT I, 08.03.2022, 5 ning see jõustub 18. märtsil 2022. aastal.

Kaitse-eeskirja, seletuskirja ja kaardiga saab tutvuda Riigi Teataja kodulehel ja siinse teate allosas.

Raikküla-Paka maastikukaitseala asub Rapla maakonnas Kehtna vallas Saunakülas ning Rapla vallas Kaigepere, Lipa, Lipametsa ja Raela külas ning Raikkülas. Kaitseala eesmärk on kaitsta pinnavorme, sealhulgas Raikküla rannamoodustisi ja Estonia mäge, maastikuilmet, elustiku mitmekesisust, looduslikke ja poollooduslikke kooslusi ning kaitsealuseid liike ja ajaloolis-kultuurilise väärtusega objekti. Samuti kaitstakse erinevaid loodusdirektiivi elupaiku. Kaitse-eesmärgiks olevad linnu-, taime- ja seeneliigid on laanerähn (Picoides tridactylus), püst-linalehik (Thesium ebracteatum) ja kroonliudik (Sarcosphaera coronaria).

Kaitsealal on registreeritud väga mitmeid kaitsealuseid liike, metsaga seotud ohustatud liigid on tsoneeritud sihtkaitsevööndisse. Poollooduslikel kooslustel elavate liikide jaoks on olulisem hea koostöö maahooldajatega.
Kaitseala on moodustatud mitme erineva kaitstava loodusobjekti põhjal. Oluline on kaitseala laiendus (238 ha), millega tagatakse metsade range kaitse kompaktsel alal. Kaitseala pindala on 372 ha, millest sihtkaitsevööndis on 313 ha.

Küsimuste tekkimisel on kontaktisikuks Keskkonnaameti kaitse planeerimise vanemspetsialist Sander Laherand (5692 7990, [email protected]).

Raikküla-Paka maastikukaitseala väärtused on olulised nii Eesti kui Euroopa Liidu jaoks. Täname, et aitate kodumaa loodusväärtusi hoida!

Kaitse-eeskiri

Kaart

Kanakulli pesa ümbritsevad metsad on Raikküla-Paka maastikukaitsealal nüüd sihtkaitsevööndis. Foto: Sander Laherand.

Keskkonnaminister kinnitas 27.01.2022 määruse nr 4 „Jõgeva maakonna kaitsealuste looduse üksikobjektide kaitse alt väljaarvamine”.

Looduskaitse alt arvati välja 14 hävinud või looduskaitseväärtuse minetanud objekti, sh seitse puud ja üks puudegrupp, kaks rändrahnu ja neli pinnavormi. Nendeks objektideks on Kasekingu pere kased, Kitsesoo nõiakuusk, Luua hall pähklipuu, Luua jalakas, Mesipuu kask, Sepa talu pärn, Tuuleveski kask ja männitukk „Otimäelˮ ning rahnud Kalevipoja luisk ja Undi vahtkonna rändrahn. Pinnavormidest arvati välja Kalana linnamägi, Kalmemägi, Roela linnamägi ja Viruorg. Juhime tähelepanu, et looduskaitse alt väljaarvatud linnamäed jäävad kaitse alla muinsuskaitseseaduse alusel.

Määrus on avaldatud Riigi Teataja I osas, 28.01.2022, 5 ning see jõustub 07.02.2022. Määruse ja seletuskirjaga saab tutvuda Riigi Teataja kodulehel ja siinse teate allosas. 

Küsimuste tekkimisel või konkreetsemate käitumisjuhiste saamiseks on kontaktisikuks Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna spetsialist Marica-Maris Paju (tel 5336 5805, e-post [email protected]).

Jõgeva maakonna üksikobjektide välja arvamise määrus

Murdunud Tuuleveski kask 2017. aastal. Foto: Leevi Krumm

Vabariigi Valitsus otsustas 13. jaanuaril 2022. a määrusega nr 3 „Kirmsi looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri” kinnitada Kirmsi looduskaitseala kaitse-eeskirja (edaspidi kaitse-eeskiri). Kaitse-eeskiri on avaldatud Riigi Teataja I osas 18. jaanuaril 2022. a avaldamismärkega RT I, 18.01.2022, 11 ning see jõustub 28. jaanuaril 2022. a. 

Kaitse-eeskirja, seletuskirja ja ala kaardiga saab tutvuda ka Riigi Teataja kodulehel või siinse teate allosas. 

Kirmsi looduskaitseala asub Põlvamaal Räpina vallas Kirmsi, Rahumäe ja Kassilaane külas. 

Kirmsi looduskaitseala moodustamisel liideti Kirmsi hoiuala, Kirmsi variala, metsavajakute alad ning II kaitsekategooria liikide kollase kiviriku ja soohiilaka kasvukohad. Kaitseala eesmärk on kaitsta väärtuslikke metsa- ja sooökosüsteeme, elustiku mitmekesisust ning kaitsealuseid ja ohustatud liike ja nende elupaiku. Ala kuulub loodusalana Natura 2000 võrgustikku.

Kui Teil tekib kaitse-eeskirjaga seoses täiendavaid küsimusi või soovite kaitse-eeskirjaga tutvuda paberkandjal, siis võtke palun ühendust Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna spetsialisti Kadri Kasukiga (tel: 5664 4509, e-post: [email protected]).

Kirmsi looduskaitseala on Eesti jaoks olulise väärtusega, mida on vajalik hoida ja kaitsta. Täname, et aitate hoida kodumaa väärtusi.

Kirmsi looduskaitseala kaitse-eeskiri

Vabariigi Valitsus kinnitas 13.01.2022 määrusega nr 2 Mukri looduskaitseala kaitse-eeskirja. Kaitse-eeskiri on avaldatud Riigi Teataja I osas 18.01.2022, 10 ning see jõustub 28.01.2022. Kaitse-eeskirja, seletuskirja ja kaardiga saab tutvuda nii Riigi Teataja kodulehel kui ka siinse teate allosas.

Mukri looduskaitseala kaitsekord viidi kooskõlla looduskaitseseadusega, sellega tagatakse elupaikade ja kaitsealuste liikide tõhusam kaitse. Määrus toetab Natura 2000 võrgustiku funktsioonerimist ja elurikkuse strateegiaga võetud eesmärki tagada loodusmetsade säilimine.

Mukri looduskaitseala asub Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas ja Rapla maakonnas Kehtna vallas. Looduskaitseala eesmärk on kaitsta Mukri ja Ellamaa raba ning nendega piirnevaid looduslikke ja poollooduslikke kooslusi, maastikuilmet, elustiku mitmekesisust ning kaitsealuseid ja haruldasi liike.

Looduskaitseala pindala on 2166 hektarit. Määrusega suurendati oluliselt range kaitsekorraga ala. Piiranguvööndis on turberaie langi pindala edaspidi väiksem. Puistu raievanust on tõstetud, millega tagatakse vana metsa püsimine pikema aja jooksul. Samuti on vajalik säilitada 20 tm ulatuses säilikpuid hektari kohta.

Kui Teil tekib kaitse-eeskirjaga seoses täiendavaid küsimusi, siis võtke palun ühendust Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna vanemspetsialist Sander Laherannaga (tel: 56927990, e-post: [email protected]).

Mukri looduskaitseala on Eesti jaoks olulise väärtusega, mida tuleb hoida ja kaitsta. Täname, et aitate kodumaa väärtusi hoida!

Mukri looduskaitseala kaitse-eeskiri

Mukri looduskaitseala kaart 

Loodusmetsade kaitse tagab elurikkuse säilimise. Foto: Sander Laherand.

Vabariigi Valitsus kinnitas 13.01.2022 määrusega nr 7 Tilga looduskaitseala kaitse-eeskirja. Kaitse-eeskiri on avaldatud Riigi Teataja I osas 18.01.2022, 15 ning see jõustub 28.01.2022. Määruse, seletuskirja ja kaardiga saab tutvuda Riigi Teataja kodulehel ja siinse teate allosas.

Kaitseala asub Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Emmaste osavallas Harju, Kõmmusselja, Prassi ja Tilga külas. Tilga looduskaitseala moodustati Tilga maastikukaitseala ja Prassi hoiuala liitmisel. Tilga looduskaitseala olulisus seisneb eelkõige Lõuna-Hiiumaa maastikku ilmestava Tilga männiku, Prassi jäänukjärve ja elustiku mitmekesisuse kaitse vajaduses. Kaitstava ala pindala suureneb 1,3 ha võrra.

Küsimuste tekkimisel või konkreetsemate käitumisjuhiste saamiseks on kontaktisikuks Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna vanemspetsialist Andres Miller (tel 503 6455, e post [email protected]).

Tilga looduskaitseala on Eesti jaoks olulise väärtusega, mida tuleb hoida ja kaitsta. Täname, et aitate kodumaa väärtusi hoida.

Materjalid:

Vabariigi Valitsuse 13. jaanuari 2022. a määrusega nr 4 kinnitati Narva jõe kanjoni maastikukaitseala kaitse-eeskiri, mis jõustub 28. jaanuaril 2022. a. Kaitse-eeskirja, seletuskirja ja kaardiga saab tutvuda Riigi Teataja kodulehe vahendusel ja siinse teate allosas.

Narva jõe joaastangud ja kanjon on osaliselt kaitse all 1959. aastast, kui ENSV Ministrite Nõukogu võttis maastiku üksikelemendina kaitse alla Narva joa astangu. Vabariigi Valitsuse 13. mai 1999. a määrusega nr 155 nimetati ala Narva jõe kanjoni maastikukaitsealaks. Käesoleva määrusega muudetakse olemasoleva maastikukaitseala kaitse-eesmärke, kaitsekorda ja korrigeeritakse piire.

Narva jõe kanjoni maastikukaitseala pindala on 14,4 ha. Kaitseala eesmärgiks on kaitsta alamordoviitsiumi lubjakivisse lõikunud Narva jõe kanjoni esinduslikumat osa ja joaastanguid. Kunagine Narva juga on unikaalne looduslik objekt – veehulga poolest oli see kunagi üks suuremaid ja võimsamaid Põhja-Euroopas. Seoses Narva hüdroelektrijaama tammi rajamisega 1955. aastal on 2,5 km pikkune Narva jõe lõik, kus asuvad kanjon ja kosed, suurema osa aastast kuiv, kuna jõevool on suunatud Venemaa territooriumil asuvasse derivatsioonikanalisse. Sellele vaatamata on ka kuivana seisvad joaastangud põnev ja vaatamisväärne geomorfoloogiline objekt ning neil on suur teaduslik väärtus.

Küsimuste tekkimisel seoses kaitse-eeskirjaga, paberkandjal kaitse-eeskirjaga tutvumiseks või konkreetsemate käitumisjuhiste saamiseks on kontaktisikuks Keskkonnaameti kaitse planeerimise spetsialist Triin Amos (733 4163, [email protected]).

Narva jõe kanjoni maastikukaitseala on Eesti jaoks olulise väärtusega, mida tuleb hoida ja kaitsta. Täname, et aitate kodumaa väärtusi hoida!

Narva jõe kanjoni maastikukaitseala kaitse-eeskiri

Narva jõe kanjoni maastikukaitseala kaart 

Narva jõe kanjon. Foto: Triin Amos.

Vabariigi Valitsus kinnitas 13.01.2022 määrusega nr 6 Porkuni maastikukaitseala kaitse-eeskirja. Kaitse-eeskiri on avaldatud Riigi Teataja I osas 18.01.2022, 14 ning see jõustub 28.01.2022. Kaitse-eeskirja, seletuskirja ja kaardiga saab tutvuda Riigi Teataja kodulehel ja siinse teate allosas.

Porkuni maastikukaitseala pindala on 1239,2 ha. Võrreldes 2005. aastal kinnitatud kaitse-eeskirjaga, suurenes kaitseala pindala 87,7 ha võrra ja moodustati 518,4 ha suurune sihtkaitsevöönd. Kaitseala laienes ja sihtkaitsevöönd moodustati riigi omandisse kuuluvale maale.

Porkuni maastikukaitsealal kaitstakse järgmisi loodusväärtusi: Porkuni-Neeruti oosistu lõunaosa pinnavorme, Jaanitulemäge, Liivamäge, Porkuni paemurdu, Porkuni mändi, parki ja parkmetsa, maastikuilmet, metsa- ja poollooduslikke kooslusi, Porkuni järve, Võhmetu-Lemmküla-Piisupi karstijärvi, Assamalla karstiala ning haruldasi, ohustatud ja kaitsealuseid liike.

Kaitseala suuremad järved ja Assamalla karstiala kuuluvad üle-euroopalisse looduskaitsealade võrgustikku Natura 2000.

Kui Teil tekib kaitse-eeskirjaga seoses täiendavaid küsimusi või soovite kaitse-eeskirjaga tutvuda paberkandjal, siis võtke palun ühendust Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna vanemspetsialist Liggi Nammiga (tel: 522 6894, e-post: [email protected]).

Porkuni maastikukaitseala on Eesti jaoks olulise väärtusega, mida tuleb hoida ja kaitsta. Täname, et aitate kodumaa väärtusi hoida!

Porkuni maastikukaitseala kaitse-eeskiri

Porkuni järv. Foto: R. Kotter. 

Vabariigi Valitsus kinnitas 13.01.2022 määrusega nr 5 Vanaõue maastikukaitseala kaitse-eeskirja. Kaitse-eeskiri on avaldatud Riigi Teataja I osas 18.01.2022, 13 ning see jõustub 28.01.2022. Määruse, seletuskirja ja kaardiga saab tutvuda Riigi Teataja kodulehel ja siinse teate allosas.

Vanaõue maastikukaitseala asub Viljandi maakonnas Põhja-Sakala vallas Kootsi ja Vihi külas. Kuni uue kaitse-eeskirja kinnitamiseni kandis kaitseala Navesti maastikukaitseala nime, kohanimenõukogu ettepanekul nimetati kaitseala ümber Vanaõue maastikukaitsealaks.

Vanaõue maastikukaitseala eesmärk on kaitsta, säilitada ja tutvustada piirkonnale iseloomulikku maastikku, Vanaõue luiteid ja looduse mitmekesisust, aidata kaasa säästva puhkemajanduse ja elukeskkonna arengule ning tasakaalustatud keskkonnakasutusele. Samuti on eesmärk kaitsta II kaitsekategooria liike kanakulli, metsist ja kevad-ristmadarat ning nende elupaiku.

Vanaõue maastikukaitseala on kaitse all alates 1990. aastast. Maastikukaitseala tuumiku moodustavad Vanaõue luitelised pinnavormid. Vanaõue luited on tuuletekkelised pinnavormid, mis levivad Navesti jõest lääne poole 2,2 km pikkuse loode-kagusuunalise vööndina. Luidete suhtelise kõrgusega on kuni 14 m. Luiteid katab palumännik ja luidetevahelistes nõgudes kasvavad soisemad metsad. Luitestiku lõunaosas on luidete vahel suletud 4 ha suurune raba.

Kui Teil tekib kaitse-eeskirjaga seoses täiendavaid küsimusi, siis palun võtke ühendust Keskkonnaametiga, kus kõnealuse kaitse-eeskirja kontaktisikuks on looduskaitse planeerimise osakonna vanemspetsialisti Meelis Suurkasega (tel 516 4997, e-post [email protected]).

Vanaõue maastikukaitseala on Eesti jaoks olulise väärtusega, mida tuleb hoida ja kaitsta. Täname, et aitate kodumaa väärtusi hoida.

Vanaõue maastikukaitseala kaitse-eeskiri

Vanaõue maastikukaitseala. Foto: Meelis Suurkask 

Teavitame Teid, et Eesti Vabariigi Valitsus kinnitas 23. detsembril 2021. a määrusega nr 127 Muraste looduskaitseala kaitse-eeskirja muudatuse. Kaitse-eeskiri on avaldatud Riigi Teataja I osas 04.01.2022, 1 ja see jõustub 14.01.2022. Määrusega muudetakse Muraste looduskaitseala kaitsekorda, looduskaitseala kaitse-eesmärke, tsoneeringut ja välispiiri ei muudeta. Edastame Teile kinnitatud kaitse-eeskirja ja seletuskirja. 

Dokumentidega saab tutvuda ka Keskkonnaameti veebilehel (www.keskkonnaamet.ee) ja Riigi Teataja veebilehel (www.riigiteataja.ee). 

Kui Teil tekib kaitse-eeskirjaga seoses täiendavaid küsimusi, siis palun võtke ühendust Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna spetsialisti Imbi Metsaga (329 5543, [email protected]). Muraste looduskaitseala on Eesti jaoks olulise väärtusega, mida tuleb hoida ja kaitsta.

Muraste looduskaitseala muudetud kaitse-eeskiri

Keskkonnaminister kinnitas 20.12.2021 määrusega nr 54 „Jõgeva maakonna kaitstavad looduse üksikobjektid ja nende piiranguvööndi ulatus” Jõgeva maakonna üksikobjektide piiranguvööndi ulatuse. Määrus on avaldatud Riigi Teataja I osas, 23.12.2021, 33 ning see jõustub 02.01.2022. Määruse, seletuskirja ja kaartidega saab tutvuda Riigi Teataja veebilehel ja siinse teate allosas.

Määruse eesmärk on Jõgeva maakonna esinduslikumate põlispuude, puuderühmade, rändrahnude ja maastikuelementide säilimise tagamine, määrates neile sobivaim kaitsevööndi ulatus. Jõgevamaal täpsustatakse 34 kaitstava looduse üksikobjekti – 17 puu ja puuderühma, 14 rändrahnu, kahe allika ja ühe maastikuelemendi – piiranguvööndi ulatust, sh on Jõgeva maakonna kaitstavate looduse üksikobjektide hulka liidetud neli objekti, mis asusid haldusreformieelsel Ida-Virumaal. Need objektid on Avinurme pärnad, Jõemetsa pärn, Jõemetsa lõhislehine hall-lepp ja Väravakivi. Lisaks kantakse keskkonnaregistrisse Linnanõmme rändrahn, mille kohta puudus seni registrikanne.

Küsimuste tekkimisel või konkreetsemate käitumisjuhiste saamiseks on kontaktisikuks Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna spetsialist Marica-Maris Paju (tel 5336 5805, e- post [email protected]).

Jõgevamaa üksikobjektid on Eesti jaoks olulise väärtusega, mida tuleb hoida ja kaitsta. Täname, et aitate kodumaa väärtusi hoida.

Jõgeva maakonna kaitstavate looduse üksikobjektide määrus

Vabariigi Valitsus kinnitas 26. novembril 2021. a määrusega nr 105 Selja jõe maastikukaitseala uue kaitse-eeskirja.

Kaitse-eeskiri on avaldatud Riigi Teataja I osas 01.12.2021, 2 ning see jõustub 11.12.2021. Dokumentidega saab tutvuda Riigi Teataja veebilehel ja siinse teate allosas.

Kui Teil tekib kaitse-eeskirjaga seoses täiendavaid küsimusi, siis palun võtke ühendust Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna vanemspetsialist Liggi Nammiga (522 6894, [email protected]).

Selja jõe maastikukaitseala on Eesti jaoks olulise väärtusega, mida tuleb hoida ja kaitsta. Täname, et aitate kodumaa väärtust hoida.

Selja jõe maastikukaitseala kaart

Vabariigi Valitsus kinnitas 26. novembri 2021. a määrusega nr 104 Suigu looduskaitseala kaitse-eeskirja.

Kaitse-eeskiri on avaldatud Riigi Teataja I osas 1.12.2021 ja see jõustub 11.12.2021. Dokumentidega saab tutvuda Riigi Teataja veebilehel ja siinse teate allosas.

Kui Teil tekib kaitse-eeskirjaga seoses täiendavaid küsimusi, siis palun võtke ühendust Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna spetsialisti Imbi Metsaga (329 5543, [email protected]).

Suigu looduskaitseala on Eesti jaoks olulise väärtusega, mida tuleb hoida ja kaitsta. Täname, et aitate kodumaa väärtust hoida.

Suigu looduskaitseala kaart

Eesti Vabariigi valitsus kinnitas 26.11.2021 määrusega nr 106 Alliku looduskaitseala kaitse-eeskirja. Kaitse-eeskiri on avaldatud Riigi Teataja I osas 1.12.2021, 3 ning see jõustub 11.12.2021. Määruse, seletuskirja ja kaardiga saab tutvuda Riigi Teataja kodulehel (www.riigiteataja.ee).

Alliku looduskaitseala asub Viljandi maakonnas Mulgi vallas Lilli külas. Kaitseala pindala on 85,8 ha. Alliku looduskaitseala on moodustatud 1992. aastast kaitse all olnud Alliku liigikaitseala põhjal.

Alliku looduskaitseala eesmärk on kaitsta, säilitada ja taastada väärtuslikke metsakooslusi, säilitada piirkonnale iseloomulik maastikuilmet, kaitsta kaitsealuste liikide elupaiku ja mägralinnakut. Kaitseala asub Sakala kõrgustiku lõunaosa äärealal, kus pinnamoodi iseloomustavad kruusast ja liivast mõhnastikud ning nende vahel paiknevad niiskemad lohud. Kaitseala on moodustatud, et kaitsta sealseid laane-, salu- ja soovikumetsasid. Kaitsealal asub aastakümneid tegutsenud mägralinnak.

Küsimuste tekkimisel või konkreetsemate käitumisjuhiste saamiseks on kontaktisikuks Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna vanemspetsialisti Meelis Suurkasega (tel 516 4997, e- post [email protected]).

Alliku looduskaitseala on Eesti jaoks olulise väärtusega, mida tuleb hoida ja kaitsta. Täname, et aitate kodumaa väärtusi hoida.

Keskkonnaminister otsustas 31.08.2021 määrusega nr 41 „Lääne maakonna looduse üksikobjektide kaitse alla võtmine ” võtta kaitse alla 18 loodusobjekti, nimetada nende nime ja määrata nende piiranguvööndi ulatuse.

Määrus jõustub 13.09.2021. Määruse, seletuskirja ja kaartidega saab tutvuda siinse teate allosas ja Riigi Teataja vahendusel. Kui Teil tekib määrusega seoses täiendavaid küsimusi või soovite konkreetsemaid käitumisjuhiseid, siis võtke, palun, ühendust Keskkonnaametiga.

Lääne maakonna looduse üksikobjektid on Eesti jaoks olulise väärtusega, mida on vajalik hoida ja kaitsta. Täname, et aitate hoida kodumaa väärtusi!

Lisainfo: Elle Puurmann, telefon 517 4811; e-post [email protected]

Kaitse alla võtmise määrus

Keskkonnaamet teatab, et Vabariigi Valitsus otsustas 15.06.2021 määrusega nr 60 „Uueveski maastikukaitseala (org ja männik) kaitse alt väljaarvamine“ Viljandi maakonnas Viljandi linnas kaitse alt välja arvata Uueveski maastikukaitseala. Määrus on avaldatud Riigi Teataja I osas 16.06.2021, 7 ning see jõustub 26.06.2021. Määruse ja seletuskirja saab tutvuda Riigi Teataja kodulehel.

Uueveski maastikukaitseala (org ja männik) võeti 1990. aastal kaitse alla kohaliku tähtsusega kaitsealana, et kaitsta Uueveski oru maastiku. Tegemist on valdavalt munitsipaalmaaga ja Viljandi linna rohealaga, mis on populaarne puhkeala jalutamiseks, sportimiseks ja kalapüügiks. Puhkemajanduslikku väärtust saab säilitada ka ilma alal riikliku kaitse tagamiseta ning see on pigem kohaliku kogukonna ja omavalitsuse võimuses. Uueveski org on Viljandi linna üldplaneeringuga määratud haljasalaks, mille toimimist ei tohi ehitus- ja arendustegevuse käigus ohtu seada. Alale üldplaneeringuga määratud haljasala staatus tagab ka edaspidi selle ala puhkemajandusliku väärtuse säilimise.

Kui Teil tekib kaitse-eeskirjaga seoses täiendavaid küsimusi, siis palun võtke ühendust Keskkonnaametiga, kus kõnealuse kaitse-eeskirja kontaktisikuks on looduskaitse planeerimise osakonna vanemspetsialist Meelis Suurkask (tel +372 516 4997, e- post [email protected]).

Keskkonnaamet teatab, et Vabariigi Valitsus otsustas 26.11.2021 määrusega nr 107 „Oja liigikaitseala kaitse alt väljaarvamine“ Viljandi maakonnas Viljandi vallas kaitse alt välja arvata Oja liigikaitseala. Määrus on avaldatud Riigi Teataja I osas 01.12.2021, 4 ning see jõustub 11.12.2021. Määruse ja seletuskirja saab tutvuda Riigi Teataja kodulehel (www.riigiteataja.ee).

Oja liigikaitseala kaitse alla võtmise eesmärk 1992. aastal oli I kategooria linnuliigi väike-konnakotka pesapaiga kaitse. Väike-konnakotkast ei pesitsenud kaitsealal 1992. aastast alates. Oja liigikaitseala pindala kattus 66% ulatuses Jamsi metsise püsielupaigaga, suures osas oli tegemist topeltkaitsega alaga. Kaitstavad põhiväärtused jäävad olemasoleva Jamsi metsise püsielupaiga territooriumile. Oja liigikaitseala kaitse alt välja arvamisega arvati kaitse alt välja alad, mis jäävad väljaspoole Jamsi metsise püsileupaika. Kaitse alt arvati välja alad, kus kasvavad inimtegevusest tugevalt mõjutatud kuivendatud metsakooslused.

Kui Teil tekib määrusega seoses täiendavaid küsimusi, siis palun võtke ühendust Keskkonnaametiga, kus kõnealuse kaitse-eeskirja kontaktisikuks on looduskaitse planeerimise osakonna vanemspetsialisti Meelis Suurkasega (tel 516 4997, e- post [email protected]).

Vabariigi Valitsus kinnitas 17. juuni 2021. a määrusega nr 61 Võhma maastikukaitseala kaitse-eeskirja.  Kaitse-eeskiri on avaldatud Riigi Teataja I osas 19.06.2021, 2 ning see jõustub 26.06.2021. Määruse, seletuskirja ja kaardiga saab tutvuda Riigi Teataja kodulehel

Võhma maastikukaitseala asub Saare maakonnas, Saaremaa vallas, Võhma külas. Võhma kivikülv on olnud kaitse all alates 1959. aastast. Kaitseala loodi Võhmasse, et kaitsta Läänemere varasemate staadiumide vältel moreeni läbiuhtumisel tekkinud kivikülvi. Maastikukaitseala on suure looduskaitselise väärtusega eelkõige kui terviklik ala, kus loodusväärtuslike elupaikade osakaal on suur ja kus on leidnud elupaiga mitmed kaitsealused liigid.

Kui Teil tekib kaitse-eeskirjaga seoses täiendavaid küsimusi või soovite konkreetsemaid käitumisjuhiseid, siis võtke palun ühendust Keskkonnaametiga, kus kõnealuse kaitse-eeskirja kontaktisikuks on looduskaitse planeerimise osakonna spetsialist Mirjam Vaan (telefon +372 5685 8391, e-post [email protected]).

Võhma maastikukaitseala on Eesti jaoks olulise väärtusega, mida tuleb hoida ja kaitsta. Täname, et aitate kodumaa väärtusi hoida.

Vabariigi valitsus kinnitas 16.04.2021 määrusega nr 37 Mullutu-Loode looduskaitseala moodustamise ja kaitse-eeskirja. Kaitse-eeskiri on avaldatud Riigi Teataja I osas 21.04.2021, 3 ning see jõustub 01.05.2021. Määruse, seletuskirja ja kaardiga saab tutvuda Riigi Teataja kodulehel

Eelnõukohase määrusega liidetakse olemasolevad kaitstavad alad (Mullutu-Loode hoiuala, osaliselt Kuressaare lahe hoiuala, Linnulaht, Loode tammik ja Loodenina (6 km) rand ning Loode, Mullutu ja Nasva merikotka püsielupaik). Kaitse all olevat ala laiendatakse ning kaitsekorda ja kaitsealuse objekti tüüpi muudetakse tulenevalt vajadusest viia ala kaitsekord vastavusse kehtivate õigusaktidega ning paremini tagada nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide ning kaitsealuste liikide elupaikade kaitse

Kaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta rannikulõukaid ja veeökosüsteeme, rahvusvahelise tähtsusega veelindude rändepeatus- ja pesitsuspaiku, looduslikke ja poollooduslikke kooslusi, kaitsealuseid liike ning nende elupaiku.

Küsimuste tekkimisel või konkreetsemate käitumisjuhiste saamiseks on kontaktisikuks Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna vanemspetsialist Kadri Paomees (telefon +372 5343 6313, e-post [email protected]).

Vabariigi Valitsus kinnitas 27.05.2021 määrusega nr 51 Jõgeva, Tartu ja Viljandi maakonna uuendamata kaitsekorraga alade kaitse alt väljaarvamise. Määrus on avaldatud Riigi Teataja I osas 1.06.2021 ning see jõustub 11.06.2021. Määruse ja seletuskirjaga saab tutvuda Riigi Teataja kodulehel

Kaitse alt arvati välja järgmised alad:

• Kabelimägi ehk Kalevipoja iste Elva vallas, Elva linnas ja Nõo vallas Voika külas;
• Kassinurme linnamägi Jõgeva vallas Patjala külas;
• Kebjamägi ehk Kabjamägi Põltsamaa vallas Kalana külas;
• Kollase nartsissi kasvukoht Peipsiääre vallas Sookalduse külas;
• Kuremaa järve äärne puhkeala Jõgeva vallas Kuremaa alevikus ning Soomevere, Änkküla ja Mooritsa külas;
• Linnutaja linnamägi Mustvee vallas Tarakvere külas;
• Närska botaaniline mikrokaitseala Viljandi vallas Vardja külas;
• Reastvere linnamägi Jõgeva vallas Reastvere külas;
• Vellavere Kogrejärv ja Kullamägi Elva vallas Vellavere külas;
• Viinamäetigude esinemispaik Elva vallas Annikoru külas;
• Vilina linnamägi Jõgeva vallas Vilina külas;
• Õvi kivikülv Tartu vallas Metsanuka ja Õvi külas.

Küsimuste tekkimisel palun võtke ühendust Keskkonnaametiga, kus käesoleva väljaarvamise kontaktisikuks on looduskaitse planeerimise osakonna spetsialist Kaidi Erik (tel: +372 5666 4780; e-post: [email protected]).

Keskkonnaminister otsustas 27.05.2021 määrusega nr 27 „Lääne maakonna kaitstavad looduse üksikobjektid ja nende piiranguvööndi ulatus” täpsustada 38 loodusobjektide nime ja määrata nende piiranguvööndi ulatuse.

Määrus jõustub 11.06.2021. Määruse, seletuskirja ja kaartidega saab tutvuda Riigi Teataja kodulehel

Kui Teil tekib määrusega seoses täiendavaid küsimusi või soovite konkreetsemaid käitumisjuhiseid, siis võtke, palun, ühendust Keskkonnaametiga.

Lisainfo: Elle Puurmann, telefon +372 517 4811; e-post [email protected]

Vabariigi Valitsus kinnitas 16.04.2021 määrusega nr 36 Tillniidu looduskaitseala kaitse-eeskirja. Kaitse-eeskiri on avaldatud Riigi Teataja I osas 21.04.2021 ning see jõustub 01.05.2021. Kaitse-eeskirja, seletuskirja ja kaardiga saab tutvuda Riigi Teataja kodulehel

Kui Teil tekib kaitse-eeskirjaga seoses täiendavaid küsimusi, siis palun võtke ühendust Keskkonnaametiga, kus kõnealuse kaitse-eeskirja kontaktisikuks on looduskaitse planeerimise osakonna vanemspetsialist Kristi Pai (tel: +372 5695 8657, e-post: [email protected]).