Küttimise limiidid pannakse igal aastal paika seiretöö tulemusena maakondade lõikes. Kui mõne loomaliigi arvukus on märkimisväärselt suurenenud, jagatakse välja rohkem jahilube. Lubade väljastamine on kohalike jahiseltside pädevuses, kes määravad ka vastava looma küttimiseks loa hinna.
Jahipidamisõigus on füüsilise isiku õigus jahti pidada, kui tal on
- jahipidamisõigust tõendavad dokumendid (vormistatud elektrooniliselt jahinduse infosüsteemis, jahipidamisõigust tõendatakse isikut tõendava dokumendi alusel)
- ning ta on tasunud jahipidamisõiguse tasu (võimalik maksta ühe aasta ehk 365 päeva eest).
Jahipidamisõigust tõendavad dokumendid on:
- jahitunnistus;
- jahiluba;
- jahist osavõtjate nimekiri (nõutav üksnes ühisjahil);
- suuruluki laskekatse tunnistus;
- vibujahi laskekatse tunnistus (nõutav üksnes vibujahil).
Jahipidamisõiguse tasu suurus on 25 eurot aastas.
Tasu on võimalik maksta jahiluba.ee lehel või mobiiliga.
Jahipidamisõiguse tasu maksmiseks mobiiliga tuleb saata sõnum numbrile 1717.
Sõnumi sisusse kirjutage: 200 (tühik) isikukood
Kui soovite vastussõnumit inglise või vene keeles, lisage isikukoodi järele veel üks tühik ning soovitud keele lühend: kas ENG või RUS.
Näiteks: 200 38802020001 RUS
Alates 1. oktoobrist 2009 väljastab jahipidamisõigust tõendavaid dokumente Eesti Jahimeeste Selts ning selle liikmesorganisatsioonid.
- Dokumentide väljastamine Eesti Jahimeeste Seltsi kodulehel
- Dokumentide väljastamine Tartu Jahindusklubis
Jahitunnistus
Jahitunnistus tõendab inimese oskust jahti pidada. Selle omamine pole kohustuslik vaid juhul, kui jahist osavõtjate nimekirja kantud inimene ei kasuta dokumendi olemasolu eeldavat jahipidamisvahendit – näiteks ei pea olema jahitunnistust ajujahis ajajana osaleval inimesel, kui ta ei kasuta jahipüssi.
Jahitunnistuse antakse vähemalt 16-aastasele, kes on läbinud jahindusalase koolituse ning edukalt sooritanud jahiteooriaeksami ja relvaga jahipidamise soovi korral ka laskekatse. Jahitunnistust ei anta inimesele, kellel on kehtiv karistus ehk jahipidamisõigus ära võetud.
Jahitunnistuse pikendamine ja vahetamine
Jahitunnistus kehtib 10 aastat. Kui jahitunnistust ei ole pikendatud 12 kuu jooksul selle kehtivusaja möödumisest arvates, tuleb kehtivuse uuendamiseks teha uuesti jahiteooriaeksam.
Jahitunnistuse kehtivusaja pikendamise, andmete muutmise ja jahitunnistuse kehtivuse peatamise korral pikendatakse jahitunnistuse kehtivusaega või antakse uus jahitunnistus või taastatakse jahitunnistuse kehtivus kümne päeva jooksul pärast taotluse esitamist ja tasu tasumist.
Välismaalase jahitunnistus
Välisriigis antud kehtiva jahitunnistuse alusel antakse selle saanud isikule tema soovil, ilma et ta jahindusalase koolituse läbiks ning jahiteooriaeksami sooritaks, jahitunnistus kehtivusajaga kuni üks aasta.
Laskekatse tunnistus antakse välisriigis väljastatud laskekatse tunnistuse alusel kui laskekatse ei ole vanem kui 2 aastat, kehtivusega kaks aastat. Kui välismaalane ei oma nõuetele vastavat laskekatse tunnistust, peab ta laskekatse sooritama Eestis.
Jahiluba
Jahiluba annab õiguse pidada ulukile jahti. Jahiluba antakse kehtivat jahitunnistust omavale isikule.
Jahiload jaotatakse kaheks: suurulukiküttimise luba ja teiste ulukite (väikeulukite) küttimise luba. Suurulukid on karu, põder, hirv, metskits, metssiga, hallhüljes, hunt ja ilves. Suurulukiküttimise loale tohib kanda kuni 3 loa kasutajat.
Jahiloa annab ja selle hinna kehtestab ning jahilubade andmise ja tagastamise arvestust peab jahipiirkonna kasutaja (nt jahiselts). Oma kinnisasjal jahti pidavale maaomanikule või tema poolt volitatud, kehtivat jahitunnistust omavatele isikutele annab väikeuluki jahiloa kinnistu asukohajärgne jahipiirkonna kasutaja.
Välisriigis antud kehtiva jahitunnistuse alusel jahitunnistuse saanud isikule antakse veelinnujahiks väikeuluki jahiluba pärast jahindusalase koolituse läbimist.
Jahiloale kantakse andmed jahimehe, kütitava jahiuluki, jahipidamise koha ja küttimise aja kohta. Jahiloale on keelatud parandusi teha, samuti ei kehti see nende isikute käes, kelle nimi pole loale kantud.
Jahiloa täitmine
Uluki tabamisel tuleb jahiloale teha nõutavad märked ettenähtud ajal. Suuruluki puhul tuleb haavamine või tabamine märkida jahiloale viivitamata, väikeuluki puhul tehakse märge jahipäeva lõpus.
Haavatud suuruluki korral tuleb jahiloale kohe märkida haavamise kuupäev ja kellaaeg. Kui haavatud ulukit 24 tunni jooksul ei leita ega tabata, lõpetatakse jahiloa kehtivus vastava märkega. Haavatud suurulukit on lubatud jälitada ja surmata ka väljaspool jahiloale märgitud jahipiirkonda, kui selleks on eelnevalt saadud nõusolek selle jahipiirkonna kasutajalt, kus uluk viibib. Uluki tabamise korral tuleb jahiloale märkida ka jahipiirkond, kus loom tabati. Suurulukit ei tohi tabamiskohast ära viia enne, kui jahiloale on tehtud nõuetekohane märge uluki tabamise kohta.
Jahiloa kehtivusaega ei pikendata.
Suuruluki laskekatse tunnistus ja vibujahi laskekatse tunnistus
Suuruluki laskekatse tunnistus on jahitunnistust omavale isikule antav dokument, mis tõendab tema õigust osaleda suurulukijahil kütina ja kasutada uluki laskmiseks jahipüssikuuliga laetud padrunit.
Vibujahi laskekatse tunnistus on jahitunnistust omavale isikule antav dokument, mis tõendab tema õigust osaleda väikeulukijahil kütina ja kasutada väikeuluki laskmiseks jahivibu.
Suuruluki laskekatse tunnistus ja vibujahi laskekatse tunnistus antakse kaheks aastaks. Kehtivusaja möödumisel uuendatakse tunnistuse kehtivusaega pärast suuruluki laskekatse või vibujahi laskekatse sooritamist ning pärast tasu tasumist.
Seotud viited
Viimati uuendatud 08.09.2026
