Kõikides populaarsetes veebilehitsejates on võimalik lehte suurendada ja vähendada, kui hoida all Ctrl-klahvi (OS X operatsioonisüsteemis Cmd-klahvi) ja samal ajal vajutada kas "+"- või "-"-klahvi. Teine mugav võimalus on kasutada hiirt: hoides all Ctrl-klahvi ja samal ajal liigutades hiire kerimisrulli. Tagasi normaalsuurusesse saab, kui vajutada samaaegselt Ctrl- ja 0-klahvile.
Esita andmed puurkaevude ja -aukude rajamise kohta. Samuti saab VEKAst otsida teavet puurkaevude ja hüdroloogiliste tööde tegijate tegevuslubade kohta.
Esita SPIM registris kvartali aruanne.
NB! Registrisse ligipääsuks on eelnevalt vajalik esitada SPIM registri taotlus.
Looduskaitsekuu
Looduskaitsekuu on Eestis tähistatav looduskaitsele pühendatud kuu, mis algab mai teisel pühapäeval ehk emadepäeval ja lõppeb juunikuu alguses loodusvaatluste maratoniga. Siia lehele koondame käesoleva aasta looduskaitsekuul toimuvad üritused.
2026. aasta looduskaitsekuu teema on „Avasta Eestimaad!“
Eestimaal oma 2317 saare ja laiuga, 3794 kilomeetri pikkuse rannajoonega, suurte soode ja metsalaamadega, liigirikaste puisniitude ja alvaritega on meie kõigi jaoks palju imetlusväärset, mida kogeda, avastada. Nendest loodusväärtustest, mis kõik kokku ongi Eestimaa, looduskaitsekuul räägimegi.
Kutsume kõiki külastama meie looduskauneid paiku, leidma enda jaoks uusi tahke meie kodumaast. Looduskaitsekuul räägime loodusturismi arengust Eestis viimase saja aasta vältel, tutvustame meie rahvusparke, tähistame Lahemaa rahvuspargi 55. juubelit, osaleme arvukatel loodusmatkadel.
Looduskaitsekuu algab 10. mail, emadepäeval, mis on ühtlasi looduskaitsepäev ning lõpeb sel aastal 7. juunil loodusvaatluste maratoniga.
Looduskaitsekuud peetakse Eestis aastast 1980, kuu eesmärk on aga ikka üks – tuua inimesi loodusele lähemale, aidata mõista ja lahti seletada meie elukeskkonda ning vältida võõrandumist loodusest.
Looduskaitsekuu alguses täname inimesi, kes on olnud looduse hoidmisel eeskujuks, andes neile üle Eerik Kumari nimelise looduskaitsepreemia ning looduskaitsemärgid. Looduskaitsemärgil on 3 liiki – looduskaitse kuldmärk, looduskaitse hõbemärk ning noore looduskaitsja märk.
Tunnustused anti pidulikult üle looduskaitsekuu avamisel, mis toimus 11. mail Eesti Loodusmuuseumis.
Kalendrisse on koondatud looduskaitsekuul toimuvad üritused üle Eesti.
Kaardilugu „Looduskaitse arvudes 2025“
Keskkonnaagentuuri koostatud kaardilugu toob välja muudatused kõigis kaitstavate objektide kategooriates: kaitsealad, hoiualad, püsielupaigad, kaitstavad looduse üksikobjektid, lõheliste kudemis- ja elupaigad ning kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad objektid. Lisaks leiab kaardiloost infot nii I kaitsekategooria liikide kui 2026. aasta liikide leviku kohta.
Näitus “Eesti oma sibullilled – kevadekuulutajad aias” TÜ botaanikaaias
Kevadiste ning kodumaiste sibullillede näitust saab külastada kuni 7. juunini. Kevadiste sibullillede näitusega jätkab Tartu Ülikooli botaanikaaed Eesti oma lillesortide tutvustamist. Botaanikaaia õppeklassis paikneval näitusel saab näha nii aretatud kui ka loodusest ja aedadest leitud kevadel õitsvate sibullillede vorme.
Näitus „Maa ja vee vahel – meie särisev suhe soodega“
Tartu Ülikooli loodusmuuseumis on võimalik külastada uut näitust, mis kutsub huvilisi avastama märgalade ja eelkõige soode mitmekülgset väärtust nii Eestis kui üle maailma. Väljapanek koosneb üheteistkümnest eriilmelisest tegevuspesast, mis käsitlevad inimese ja soo suhet viimase sajandi jooksul Eestis kuni märgalade ja nende tähtsuseni üle maailma.
Elurikka haljastuse kataloogist saab otsida taimi kõrguse, õite värvi ja vajalike valgus- ja niiskustingimuste järgi. Lisaks saab iga taime kohta 5-palli skaalal teada, kui väärtuslik on ta tolmeldajatele ning milliseid tolmeldajaid ta ligi meelitab.
“Juhend elurikka linna planeerimiseks“ annab nõu planeerijale, arendajale, keskkonnamõju hindajale, linnakodanikule ja kõikidele teistele planeerimismenetluse osalistele, kuidas arvestada elustikuga planeeringuala menetluse erinevates etappides ja vältida elurikkuse vähenemist arendusprojektide käigus.
Vilsandi on kõige merelisem meie rahvusparkide seas, ⅔ sellest moodustab veeala, omanäoline ja kaunis on siinne rannikumaastik. Vilsandi rahvuspargis asuvad Eesti suurimad hallhülge lesilad. Erilised on siinsed loopealsed kodumaiste orhideede ehk käpaliste rikkusega.
Matsalu on üks Euroopa tähtsamaid veelindude pesitsus- ja rändepeatusalasid Väinamere, rannaniitude ja roostikega. Inimesel on siin oluline roll suurte poollooduslike koosluste hooldamisel.
Lahemaa on kuulus rannakultuuri, rändrahnude, jõgede, jugade ning mõisate poolest, siin elab haruldane ebapärlikarp.
Soomaa on tuntud suurte rabade, lamminiitude, soostunud metsade, lookleva sängiga jõgede, viienda aastaaja ning ühepuulootsiku poolest.
Karula on meie kõige künklikum rahvuspark, suurte metsa- ja järverikaste kuplite vahel elavad must-toonekured ja mudakonnad, kuplilist pärandkultuurmaastikku hooldavad lambad ja veised. Kohalikud käivad laupäeva õhtuti suitsusaunas.
Alutaguse metsasel ja soisel maastikul asuvad kümned järvesilmad, mõhnastikud, oosistikud ja luitestikud. Pikad mandriluited ehk kriivad on just kui sillad üle raskesti läbitavate soomaastike. Alutagusel elavad suurkiskjad, lendoravad, 5 liiki kotkaid ja habekakud, inimesi elab siin hõredalt.
Eesti loodus on meie kõigi hoida. Igaühe loodushoid on iga vabatahtlik ja teadlik tegu, mis aitab kaasa liikide ja nende elupaikade säilimisele. Targad valikud igaühe koduaias, -külas või -linnas on olulised, et hoida meie elurikkust.
Elurikkuse hoidmiseks:
Teavita elurikkuse hoidmisest naabritki! Prindi välja silt "Hoian siin elurikkust!" või "Ma ei ole laisk, hoian siin elurikkust!"
Õpi tundma liikidele olulisi elupaiku, et osata neid märgata ja hoida.
Niida harvem muru! Vähem kasutatavates aia osades eelista suvist heinategu.
Kasvata peenras, rõdukastis ja aiaservades rohkelt ja pikalt õitsevaid taimi, need pakuvad toitu mesilastele, kimalastele ja liblikatele.
Korja loodusest meie niiduliikide seemneid ning kasvata neid oma aias. Iga ruutmeeter kodumaiste õitsevate lilledega on tükike meie oma loodust.
Paigalda aeda lindude pesakaste ja putukahotelle.
Elurikkust soosib niitmata aianurk, kõdunev puutüvi, vana kiviaed, lehehunnik, oksakuhil ja sammaldunud kivi
Hoia väikseid veesilmasid – lombid, tiigid, kraavid, ojakesed on olulised paljudele liikidele nii elupaigana kui joogikohana.
Põõsad ja hekid pakuvad lindudele pesitsus- ja varjepaiku.
Kasuta sünteetiliste taimekaitsevahendite asemel looduslikke, nt nõgesevett.
Ära sõdi umbrohuga seal, kus see sind ei sega – naat, võilill, ohakas ning paljud teised tülikaks peetud liigid on tolmeldajatele ja teistele putukatele väga olulised.
Looduskaitsekuu on Eestis tähistatav looduskaitsele pühendatud kuu, mis algab mai teisel pühapäeval ehk emadepäeval ja lõppeb juunikuu alguses keskkonnapäeval.
Looduskaitsekuud hakati tähistama 1980. aastast. Enne seda tähistati 1958. aastast Eestis looduskaitsepäeva.
Looduskaitsekuu avamisel antakse alates 1989. aastast üle Eerik Kumari nimeline looduskaitsepreemia ning alates 2010. aastast antakse koos preemiaga üle ka looduskaitse kuldmärk.
24. mail tähistatakse Euroopa kaitsealade päeva. 24. mail 1909. asutas Rootsi Riigipäev korraga üheksa rahvusparki, mis olid Euroopa esimesed rahvuspargid. Kaitsealade päeva tähistatakse alates nende asutamise 90ndast aastapäevast.
Varasemate aastate looduskaitsekuu teemad
2021 - Looduskultuur ühendab
2020 – Hoia, mida armastad! Looduskaitse 110
2019 – Igaühe loodushoid
2018 – Terve Eesti
2017 – Eestilt Euroopale ja Euroopalt Eestile
2016 – Eesti loodus ‒ oma või võõras?
2015 – Eesti maastikud
2014 – Mere ja ranniku kaitse
2013 – Pärand täis elu
2012 – Jõed ja allikad – elu voolavad lätted
2011 – Loodus on lähedal
2010 – 100 aastat looduskaitset Eestis
2009 – Elurikkus on elujõud
2008 – Looduse eluring
2007 – Puud rahva meeles ja keeles
2006 – Randade ja kallaste kaitse
2005 – Natura 2000 – ühised võimalused loodusele ja inimesele
2004 – Liikide kaitse Eestis
2003 – Tunne kodumaa loodust
2002 – Laps ja loodus
2001 – Eesti poollooduslikud kooslused ja nende kaitse
2000 – Eesti märgalad ja nende kaitse
1999 – Jäätmehooldus ja loodushoid
1998 – Looduskaitse linnades ja asulates
1997 – Eesti metsade kaitse
1996 – Vee ja vee-elustiku kaitse
Püsiva ja muutuva looduse teemal kirjutati 2022. aasta loodukaitsekuul arvamuslugusid.
Kosmoselaevadest ainerigest ja vastutusest | 74.23 KB | pdfMeie osalemine looduse aineringluses ei ole iseenesest halb. Oleme lihtsalt veel saamatud, sest meil puudub kollektiivne tervikpilt aineringluse toimimisest. Seda tervikpilti tuleb enda jaoks avada, avardada ja mitte ära unustada, kirjutab Keskkonnaameti keskkonnahariduse büroo spetsialist Enri Uusna.Vaid mõned aastakümned tagasi mindi rappa üksnes marjule, nüüd pigem teistel eesmärkidel | 48.1 KB | pdfRainer Vakra, Keskkonnaameti peadirektor
Lugu ilmus 26.05.2022 MaalehesTaastuvad sood pakuvad kliimale leevendust | 82.62 KB | pdfSoode taastamisel seotava süsiniku hulk on oodatust väiksem, kuid ikkagi oluline, kirjutab ELFi märgalade programmi juht Jüri-Ott Salm.
Lugu ilmus 26.05.2022 PostimehesPüsiv ja muutuv Matsalu rahvuspargi maastikes | 62.49 KB | pdfKrista Kallavus, Keskkonnaameti kultuuripärandi spetsialist
Lugu ilmus Lääne Elus 24.05.2022.
Matsalu asub viimase 3000 aasta jooksul merest kerkinud alal. Suurema osa veest vabanenud rannaaladest võttis inimene kohe kasutusele. Omasoodu toimetas loodus pigem laiukestel ja roostikus.Püsiv ja muutuv Kõruse maastikes Vilsandi rahvuspargis | 63.76 KB | pdfTiina Ojala, Kõruse küla elanik
Kõruse on ca 15 ruutkilomeetri suurune küla Tagamõisa poolsaarel Loode-Saaremaal. Eelmise sajandi alguses ja meie vabariigi algusaegadel oli see 75 suitsuga piirkonna suurim ja üks Saaremaa suurematest küladest. Praeguseks on Kõruse üks siinkandi enim muutunud küladest.Puisniidud tuleb maastikupilti tagasi tuua | 71.66 KB | pdfEestis ja Lätis loodetakse taastada 700 hektarit liigirikkuse oaase, kirjutab keskkonnaameti projektijuht Kaidi Silm.
Lugu ilmus 26.05.2022 PostimehesMuutuv ja muutumatu loodus Emajõe Suursoos | 64.6 KB | pdfTartumaal Peipsi ääres asuv hiiglaslik Emajõe-Suursoo on paik, mida peetakse Eesti üheks metsikumaks ja inimtühjemaks paigaks. Mitte alati aga pole see koht olnud nii metsik ja tühi, kirjutab Kristina Traks, vabakutseline ajakirjanik, Ahunapalu elanik, Emajõe-Suursoo loodusretkejuht.Kuivenduse mõjud looduse aine- ja energiaringele ilmnevad sageli varjatult ja pika viivitusajaga | 74.04 KB | pdfKeskkonnaameti looduskasutuse osakonna juhataja Kaili Viilma
Lugu ilmus Postimehes 18.05.2022Kuidas on kaevandamine muutnud maastikku ja loodust | 61.46 KB | pdfKeskkonnaameti maapõuebüroo juhataja Martin Nurme.
Lugu ilmus Postimehes 18.05.2022Kas ja miks on vaja kaitsealadel ehitamist ohjata | 87.31 KB | pdfEhitussurve, iseäranis looduskaunitesse kohtadesse, üha kasvab. Viimasel kahel aastal on ehitustaotluste arv aastas suurenenud juba ligi veerandi võrra. Mõnele kaitsealale küsitakse igal aastal sadu ehituslube ja nii kümneid aastaid järjest, kirjutab Keskkonnaameti looduskasutuse osakonna juhataja Kaili Viilma.
Lugu ilmus ERR portaalis arvamusloona 27.05.2022Eestis veel jätkub puhast vett | 72.72 KB | pdfSelleks et meil oleks kvaliteetset joogivett ka edaspidi, peame majandustegevust arendades üha hoolikamalt jälgima keskkonnanõuetest kinnipidamist. Siis kui kaev on kuiv, vesi halva maitsega või kraanis ei ole enam normaalset veesurvet, on juba liiga hilja mõelda vee säästlikule kasutamisele, kirjutab Keskkonnaameti veeosakonna juhataja Triin Mägi. Lugu ilmus 30.05.2022 Postimehes
