Hea tulevane kolleeg või praktikant!
Meie inimesed, enam kui 500 Keskkonnaameti töötajat, peavad väga väärtuslikuks seda, et nad saavad oma tööga hoida paremat elukeskkonda. Et meil oleks ka aastakümnete pärast puhast loodust, mida saame pärandada oma järeltulevatele põlvkondadele. See kõlab küll loosunglikult, kuid ühendab läbiva joonena meie väga mitmekülgseid ametikohti ning annab meie kõigi igapäevasele tööle mõtte ja sihi.
Hindame kaaskolleegide toetust ja koostööd. See aitab lahendusi leida ka siis, kui tööalaselt tuleb rinda pista väga keeruliste ja pingeliste teemadega.
Oleme oma strateegia kavandis sõnastanud ühe suure arengueesmärgina selle, et Keskkonnaametis töötavad asjatundlikud ja uuendusmeelsed inimesed. Tegelikult on meil selle eesmärgi saavutamisega juba praegu üsna head lood. Peame juhtkonnana väga tähtsaks ka seda, et loome motiveeriva töökeskkonna, mis toetab järjepidevat arengut.
Paindlikud töö tegemise võimalused on saanud tänapäeval normiks. Pakume töökohta Sinu kodule lähimas Keskkonnaameti kontoris – meil on kontor igas maakonnas. Kaugtöö on teadlik eelistus järjest suuremal hulgal meie kolleegidest. Virtuaalsed meeskonnad teevad tublisti koostööd ka veebikeskkondades ning see hoiab kokku mõõtmatul hulgal sõiduaega.Julgustame Sind siduma oma tulevast tööelu Keskkonnaametiga.
Keskkonnaamet on pälvinud mitu märgist
Tutvu meie tööpõlluga
Tutvu Kliimaministeeriumi ja valitsemisala ametiasutuste värbamise ja valiku korraga.
Meie põhiväärtused on tulemuslikkus, hoolivus, koostöö ja usaldusväärsus
Ootame oma meeskonnaga liituma inimesi, kes kannavad meie organisatsiooniga ühiseid väärtusi.
Tulemuslikkus viitab meie tegevuse mõjususele.
Hoolivus väljendab meie toetavat, tähelepanelikku ning austavat hoiakut looduse, enda ja teiste inimeste suhtes.
Koostöö väljendab meie ehtsat kavatsust teistega koos tegutseda.
Usaldusväärsus väljendab meie ausust, sõltumatust, avatust ja järjepidevust.
- Me tunneme huvi oma kolleegi valdkonna ja tegevuste vastu, selleks võimaldame töövarjutamist.
- Me harime ennast ja teisi keskkonna kaitse ja seal toimuva osas.
- Me panustame oma inimeste harimisse, võimaldades erialaseid ja motiveerivaid koolitusi.
- Me toetame erialase hariduse omandamist töö kõrvalt.
- Toetame karjäärivõimalusi ja võimaldame oma inimestel areneda organisatsiooni sees ja haldusalas.
- Me hoolime enda ümber olevatest inimestest ja keskkonnast.
- Meie inimeste tervis ja turvalisus on meile olulised, seetõttu võimaldame põhjalikke tervisekontrolle ja vaktsineerimisi. Hüvitame prillide ostu 100 euro väärtuses.
- Me innustame oma inimesi oma tervise eest hoolt kandma, hüvitades kvartalis 100 eurot tervise edendamiseks.
- Me tunnustame ja väärtustame oma kolleegide tehtud tööd.
- Me innustame koosolemist läbi heategevuslike ja kasulike ürituste, olles rohkelt looduse keskel ja kaasates ka oma pereliikmeid.
- Me toetame pere- ja tööelu tasakaalustamist.
- Me anname lapse 1.klassi minekul ja kooli lõpetamise puhul vaba päeva.
- Kuigi oleme üle Eesti laiali, saame kokku ühistel üritustel (suveseminarid, sünnipäevad, aastalõpuüritused, matkad, spordiüritused jne).
- Meil on kaugtöö tegija märgis ja peresõbraliku tööandja kuldmärgis.
- Usaldame oma meeskonda ega loe kontoritoolil istuvaid töötunde – oluline, et töö on tehtud ja kokkulepetest kinni peetud.
- Oleme paindlikud – pakume töökohta kodu lähedal ja võimaldame töötada kodukontoris.
2026. aasta praktikakonkurss on läbi. Kandideerida sai kuni 9. märts 2026.
Kuulutus on leitav siit. Praktika - Keskkonnaamet - Talendipank
Praktikante värbame Keskkonnaametisse avaliku konkursiga üks kord aastas.
Ootame nii sisuvaldkondadesse kui ka tugiüksustesse praktikale üliõpilasi, kes tunnevad huvi Keskkonnaameti tegemiste ja tööprotsesside vastu ning valdavad eesti keelt kõrgtasemel ja vähemalt ühte võõrkeelt keskmisel tasemel.
Meie juures on praktika käigus võimalus:
- rakendada ja arendada koolis omandatud teadmisi ja oskusi;
- seostada teooriat praktikaga;
- tutvuda erialale iseloomulike ülesannete ja töökeskkonnaga;
- osaleda üksuste igapäevatöös.
Praktika Keskkonnaametis on tasustamata.
Lisateave praktikale kandideerimise kohta:
- cv@keskkonnaamet.ee
- +372 5397 7456
- Rena Kaup
- Personaliosakond
Loe meie praktikantide kogemuslugusid
2025. aastal käis meil praktikal Zaëdi Neau. Tema on maastikuarhitektuuri tudeng Prantsusmaalt (Institut Agro Rennes-Angers) ja ta kirjutas Eestis tehtud praktikast nii:
„Minu kolmekuuline praktika Keskkonnaametis on midagi, mis jääb mulle meelde ja ma olen selle kogemusega väga rahul. See andis mulle võimaluse õppida palju ökoloogia, elurikkuse, liigikaitse ning looduslike ja poollooduslike elupaikade taastamise kohta.
Mul oli õnn töötada koos liikide kaitse spetsialisti Ilona Lepikuga, kes oli suurepärane juhendaja. Tänu temale sain sügavama arusaama sellest, kuidas ühiskondlikud muutused mõjutavad looduskaitset. Maastikuarhitektuuri tudengina pakkus mulle eriti huvi õppida, kuidas ja miks Eesti maastik täna selline välja näeb. Eesti ja Prantsusmaa maastike kujunemise võrdlemine – mõlemas on suurt rolli mänginud poliitilised ja ühiskondlikud tegurid – oli minu jaoks väga huvitav.
Praktika ajal osalesin väga erinevates töödes nii kontoris kui ka välitingimustes. Kontoris õppisin põhjalikumalt liikide kaitset ja sellega seotud regulatsioone. Välitöödel tegin mitmesuguseid ülesandeid: jälgisin käpaliste elupaiku õitsemisperioodil, kaardistasin taimeliike, puhastasin metsa sees asunud vana prügimäge ning kaevasin välja invasiivseid Sosnovski karuputki, et piirata nende levikut. Osalesin ka kõre ehk juttselg-kärnkonna kasvatamisprogrammis Penijõel, mis hõlmas konnade loendamist, toitmist ja hiljem loodusesse laskmist.
Kõre kaitse oli üks minu praktika põhiteemasid. Tegemist on pikaajalise tööga, mis on juba andnud olulisi tulemusi, kuid liigi populatsioon püsib endiselt ebastabiilsena. Selle toetamiseks viiakse igal aastal läbi mitmeid looduskaitselisi tegevusi, nagu toetav kasvatamine, elupaikade seire ja ökoloogiline hooldus. Panustasin ka QGIS-is hoolduskava koostamisse, et toetada poollooduslike elupaikade säilitamist, arvestades selle liigi jaoks vajalike mosaiiksete elupaikade keerukust. Kõre elupaikade kadumine on tihedalt seotud poliitiliste ja sotsiaalsete muutustega, eriti põllumajanduses, ning mõjutab paljusid liike.
See praktika oli minu jaoks väga väärtuslik kogemus ja andis mulle mitte ainult praktilisi oskusi ja teadmisi looduskaitse valdkonnas, vaid aitas mind areneda ka isiklikult ja professionaalselt. Eriti nautisin välitööde käigus reisimist ja Eesti elurikkuse avastamist. Väljaspool tööd oli kolm kuud Matsalu lahe ääres, looduse keskel elamine on midagi, mis mulle väga meeldis.“
Foto: Karuputke teate kontroll, kohapeal selgus, et asukohas oli kaks erinevat putkeliiki kõrvuti.
Maaülikooli keskkonnakaitse eriala 2. kursuse üliõpilane Marie Adele Abel kirjutas 2025. aasta suvel läbitud praktikast nii:
„Sooritasin praktika Saaremaal. Olin Keskkonnaameti metsaosakonnas ja maahoolduse büroos Kuressaare kontoris, kus sain osa väga mitmekesistest tööülesannetest – alates välitöödest metsades ja (puis-)niitudel kuni järelevalveliste toiminguteni. Saarlasena on hea teda oma saare eripära looduskaitse ja selle elurikkuse hoidmise nimel tehtavast ning kuidas koolis õpitud teadmised päriselus rakenduvad. Sain osa nii metsahoiu kui ka maahoolduse valdkonna tegevustest ning mõistsin, kui oluline on iga tegevus keskkonnaametniku poolt, mis aitab kaasa minu kodusaare ja laiemalt kogu Eesti looduse säilimisele ja hoidmisele.
Eriliselt jäi meelde praktika ajal välitöödel osalemine: see oli mitmekülgne ja andis võimaluse ise looduses kogeda, kuidas erinevate ametite esindajad andmeid koguvad ja seejärel neid menetlevad. Osalesin huvitavatel väljasõitudel erinevates Saaremaa piirkondades, Muhu saarel, Hiiumaal ja Abrukal.
Praktika andis mulle kindlustunde, et õpin mulle sobivat eriala ja et kui oluline on keskkonnaametniku töö meie elukeskkonna hoidmisel.
Olen väga tänulik minu juhendajatele ja kogu Kuressaare kontori meeskonnale, kes olid väga sõbralikud ja abivalmis ning igal sammul jagasid oma teadmisi.“
Foto: maahoolduse büroo töötajad Piret Sepp ja Grete Jõgi koos Eesti Maaülikooli keskkonnakaitse eriala 2. kursuse üliõpilase Marie Adele Abeliga. Märkimist väärib see foto just seetõttu, et Grete Jõgi alustas kunagi enda praktikat Keskkonnaametis Piret Sepp juures.
2025. aastal käis meie järelevalveosakonna Põlva-, Valga ja Võrumaa büroos praktikal Räpina Aianduskooli keskkonnakaitse teise kursuse õpilane Jette Paat, kes kirjutas oma kogemusest nii:
„Minu praktika Keskkonnaametis oli väärtuslik ja inspireeriv kogemus. Selle aja jooksul sain osa mitmekülgsest ja põnevast tööst ning kohtusin paljude sõbralike inspektoritega, kes jagasid teadmisi suure huviga. Iga päev pakkus uusi väljakutseid ning kogemusi.
Eriliselt jäid mulle meelde väljasõidud ja praktilised ülesanded, näiteks jahireidil osalemine, romude kontroll võrumaal ning järelevalve kalapüügile Lõõdla järvel. Sain ülevaate maapõuebüroo tegevusest ning kaevanduslubade taotlusprotsessidest, mis avardas minu arusaama ametkonna tööst laiemalt. Ühel praktikapäeval käisin näiteks koos Janne Breidaksiga, kes töötab Keskkonnaameti loodushoiutööde büroos, välitööl, kus viisime läbi kaldapääsukeste pesitsuspaikade ja vesilike arvukuse seiret ning hävitasime üksiku karuputke taime. See andis kogemuse, kuidas toimub liikide seire, kuidas tuvastada ja ohjata invasiivseid taimeliike ning kuidas selliseid tegevusi dokumenteerida.
Lisaks sain aimu loodushoiutööde sisust ja praktilistest välitööoskustest, mis on keskkonnakaitsevaldkonnas väga olulised. Minu juhendajad olid väga toetavad, pakkudes mulle juhendamist ning julgustades aktiivselt küsimusi esitama. Nende kirg oma töö vastu oli nakkav ning aitas mul kindlustada oma valikut siduda tulevik oma karjäär keskkonnakaitsega.
Praktika kinnitas minu soovi töötada Keskkonnaametis ja panustama looduskeskkonna hoidmisse.
Olen tänulik võimaluse eest õppida otse professionaalidelt ja saada praktilisi kogemusi, mis on mulle edasiseks erialateeks hindamatuks aluseks."
Foto: Jette Paat | Võrkude kontroll Valgjärvel mootorpaadiga
2024. aasta suvel käis meie järelevalve osakonnas praktikal Eesti Maaülikooli keskkonnakaitse II kursuse üliõpilane Meribel Maask. Tema kirjutas enda praktikast nii:
„Praktikakohta valides oli minu sooviks läbida praktika just Keskkonnaametis, kuna tundsin, et see pakub põnevaid ja huvitavaid kogemusi.
Praktika andis mulle võimaluse osaleda mitmekülgsetes keskkonnajärelevalve tegevustes - järelevalve järvedele nii öistel kui ka varahommikustel tundidel, kontrollid turbakaevanduses ning metsaraie alade hindamine. Samuti sain kaasa lüüa Päästeala Noortelaagris, kus õpetasime Keskkonnaametiga lastele prügi sorteerimist ja kalaliikide määramist. Praktika käigus õppisin ka seda, et tuleb kinni võtta igasugustest võimalustest, isegi siis, kui see tähendab öösel kell kaks ärkamist.
Paljudes kohtades, kuhu praktika ajal sattusime, olin ise varasemalt juba käinud, kuid seekord vaatasin kohti hoopis teise pilgu ja teise eesmärgiga. Mõistsin, kui oluline on keskkonnajärelevalve töö ja kuidas isegi tuttavad paigad võivad pakkuda uusi väljakutseid, kui neid vaadata keskkonnakaitsja perspektiivist.
Kindlasti soovitan kõigil, kellel on võimalus, kandideerida Keskkonnaametisse praktikale – siinsed inimesed ja töökeskkond teevad sellest tõeliselt rikastava ja väärtusliku kogemuse.
Tänan Keskkonnaameti inimesi ja järelevalve Põlva-, Valga- ja Võrumaa bürood, kes minu kogemuse väga huvitavaks ja meeldejäävaks tegid.“
2024. aastal käis meie järelevalve osakonnas praktikal ka Eesti Maaülikooli keskkonnakaitse II kursuse üliõpilane Getter Lepp, kes kirjutas enda kogemusest nii:
„Keskkonnakaitse tudengina tundsin, et kõige loogilisem ja kogemuste rikkam valik praktikakohaks on Keskkonnaamet. Läbisin praktika järelevalveosakonnas, osaledes nii välistel üritustel, reididel kui ka kontoritöös. Tööülesanded olid väga mitmekesised, alates ettevõtete kontrollimisega ja lõpetades öise reidiga Pangodi järvel. Kõik inspektorid, kellega tutvusin, olid väga vastuvõtlikud ja kaasasid mind igale poole, kuhu vähegi tahtsin.
Praktika oli hästi korraldatud, pakkudes selget ja järjepidevat juhendamist ning struktureeritud tagasiside saamist. Kontorisse loodi mulle isiklik töökoht arvutiga, mis aitas kiiresti sulanduda Keskkonnaameti igapäevastesse tööprotsessidesse.
Kuigi praktika kestis vaid 17 tööpäeva, sain selle aja jooksul rohkelt uusi teadmisi ja oskusi. Nägin lähedalt, kuidas inspektorite igapäevane töö välja näeb, õppisin suhtlema kaebuste esitajatega ning sain teadmisi protokollide koostamisest ja nende tähtsusest ameti töös. Saadud kogemus kinnitas, et ettevalmistused, seadusandluse tundmine ja hea suhtlemisoskus on keskkonnainspektori töös kriitilise tähtsusega. Samuti sain praktilisi teadmisi, kuidas lahendada keskkonnaalaseid kaebusi ja kuidas läbi viia välitöid (nt kalandusalane kontroll).
Kõige olulisem õppetund, mille kaasa võtan, on julgus küsida ja algatada suhtlust. Praktika vältel töötasin koos mitme erineva inspektoriga ja just see andis mulle laiemat kogemust erinevatest töövaldkondadest.
Ka andis läbitud praktika mulle sügavama arusaama keskkonnakaitse järelevalvest ja kinnitas minu soovi jätkata sellel erialal. Samal ajal sain aga juurde oskusi ja teadmisi, mis toetavad mind edasistes õpingutes ja tulevases karjääris.
KeA inspektorite poolt korraldatud prügi sorteerimise töötuba Päästeala Noortelaagris.
2023. aasta suvel tuli meie Kärdla kontorisse praktikale Regina Poom, kes jagas hea meelega oma kogemusi tulevastele praktikantidele.
"Keskkonnaametisse praktikale minnes ei olnud mul aimugi, mis mind seal ees ootab. Seda enam, et valisin praktikakohaks Hiiumaa – saare, millega ei olnud mul enne praktikat mingit seost ja mida olin vaid paar korda varasemalt külastanud.
Praktikat alustasin kohe peale teise ülikooliaasta lõppu, nii et liigseks muretsemiseks mul õnneks aega ei olnud. Enne praktika algust tegin nalja, et hakkan seal kindlasti kalamehi kontrollima. Nii läkski, aga nüüd leian, et paremini ei olekski saanud minna.
Kalandusalane järelevalve osutus palju huvitavamaks ja lõbusamaks kui arvasin. Nii merel kui mandril oli minu põhiliseks ülesandeks olla tähelepanelik - märgata kalastusega tegelevaid isikuid ning nende püügile pandud vahendid juba kaugelt tuvastada.
Sain kätt proovida ka objekti kontrollimise protokollide kirjutamisel, mis kuulub ka Keskkonnaameti töötajate igapäevaste tegevuste hulka. Praktikal olles sain aimu, kuidas toimub Keskkonnaameti igapäevane töö ja õnnestus näha ka seda, kuidas lahendatakse maapõue jääkreostust.
Lisaks erialase teadmistepagasi täiendamisele sain selgeks ka Hiiumaa kaardi, sest tegevusi jagus saare igasse otsa.
Ilmselt kõige olulisem, mida praktikal olles mõistsin on see, et kaks ülikooliaastat pole täielikult aia taha läinud ja keskkonnaalased teadmised on mul vähemalt mingil määral olemas. See andis viimaseks kooliaastaks natuke motivatsiooni juurde.
Igatahes olen õnnelik, et praktikakohaks Keskkonnaameti valisin ja et mind Kärdla kontorisse vastu võeti."
Suvel oli Kuressaare kontoris praktikal Eesti Maaülikooli keskkonnakaitse eriala II kursuse üliõpilane Ingeli Leivat, kes sai praktikat teha nii järelevalveosakonna Saaremaa büroos kui veeosakonnas. Tema kirjutas oma kogemusest nii:
"Sel suvel oli mul suurepärane võimalus teha oma praktika Kuressaare keskkonnaametis. Minu praktika esimene nädal möödus järelvalve osakonnas. Kohe esimesel päeval läkisme kaatreid viima hooaja alguseks Triigi sadamasse. Sõit oli lennukas ja meeldejääv. Minu uued kolleegid panid mind proovile, kuid tulin õnneks siiski katsumusega toime.
Lisaks käisime järelvalvet teostamas loomakasvatustes, metsas jahikontrollil, mere ääres ehituskaitsevööndit kontrollimas, jõgede ääres vähikontrolli tegemas ning kontrollisime Saaremaa suviseid puhkajaid. Kõik olid üldjuhul korralikud kodanikud, mõne hoiatuse pidime siiski tegema. Jahipidajaid saime vaid kiita ning preemiaks nägime mitmeid metsloomi. See nädal näitas mulle järelvalve osakonna mitmekesist tööd ja olin juba esimestest päevadest vaimustuses, kui palju erinevat saab antud tööd tehes kogeda.
Järgmised kolm nädalat möödus minu praktika veeosakonnas, kus töötasin Melika Paljaku ja Eve Kirsi juhendamisel. Seal sain lähemalt tutvuda kuidas taodeldakse, menetletakse ja koostatakse erinevaid keskkonnalubasid, põhjalikumalt tutvuda veeseadusega ja praktiseerida ametlike kirjade koostamist. Lisaks sain teadmisi puurkaevude loomisest ja nende projektidest ning sain osaleda ka keskkonnahariduse spetsialisti läbiviidud koolitusel. Ühesõnaga, õppsin väga palju!"
2021. aasta suvel saadud praktikakogemusest meie järelevalve osakonnas pajatab praktikant Grete Lucia.
„Kandideerisin kevadel praktikale Keskkonnaameti järelevalve osakonda. Peagi sain positiivse vastuse Jõgevamaa büroo juhatajalt ning juba suvel algas pea kaks kuud Jõgevamaa järelevalveosakonnas kestnud praktika.
Teadsin kohe, et tahan võimalikult mitmekülgset kogemust ja näha-teha kõike, mida saab. Oma tahtmise ma ka sain. Iga päev oli erinev ning kogemusi, teadmisi ja oskusi sain juurde küll ja veel. Veetsin päevi nii metsas kui ka kontoris, külastasin kohti, mida muidu poleks ma kunagi näinud. Nägin, kuidas toimivad põllumajandussuurettevõtted ja käisin reididel. Rakendasin ka koolis õpitut, näiteks mõõtsin nurkloenduriga puistu rinnasdiameetrit. Positiivne oli ka tore kollektiiv, kes oli igati toetav ja meeldiv, mis tegi samuti praktika meeldejäävaks ja huvitavaks.
Keskkonnakaitse üliõpilasena vastas minu praktika igati ootustele. Praktika oli põnev ja mitmekülgne. Ametist sai väga hea ja üsna põhjaliku ülevaate. Kogemus on kindlasti kasulik tulevikuks ning väga väärtuslik.“
Oma muljeid jagab Kristiina Laipalu, kes oli 2021. aastal meie juures kommunikatsioonipraktikal.
„Kandideerisin sel suvel kommunikatsioonialasele praktikale Keskkonnaametisse ning õige pea sain juba intervjuule, mis läks edukalt ning juulis olin juba praktikal. Minu juhendajaks sai kommunikatsioonijuht Kristina. Praktika kestis poolteist kuud.
Keskkonnaameti kommunikatsioonimeeskonnas on igaühel oma roll. Minu ülesandeks sai pressiteadete kirjutamine ning sisekommunikatsiooni haldamine: siseveebi haldamine ja nädala infokirja koostamine. Lisaks sain kätt proovida ka sotsiaalmeedia haldamises ja meediasuhtluses.
Minu eriala on kommunikatsioon, kuid praktika Keskkonnaametis eeldab teadmisi ka keskkonnast, loodusest ja erinevatest nendega seotud põhimõtetest. Olen ise keskkonnateemadest väga huvitatud ning seetõttu läks õppimine kiirelt. Minu juhendaja oli väga põhjalik ja võttis mind kohe praktika alguses enda töövarjuks. Sain Suure Taevaskoja liivapaljandite teemal koostada esimesel päeval nii sotsiaalmeedia postituse Facebooki ja Instagrami kui ka pressiteate.
Minu jaoks kõige huvitavam oli suhelda praktika vältel oma ala spetsialistidega ning küsida neilt sisendit erinevateks praktilise sisuga pressiteadeteks ja sotsiaalmeediapostitusteks. Tänu sellisele töökorraldusele on keskkonnaspetsialistide nõuanded erinevatel keskkonnateemadel Eesti avalikus ruumis kättesaadavad.
Keskkonnaamet ühendab oma ala spetsialiste, olgu selleks siis inspektorid, kes on igapäevaselt välitöödel või kontoris toimetavad töötajad. Igaühel on oma ülesanne, iga päev tulevad ette uutmoodi teemad, kuna keskkond meie ümber on pidevas muutumises. Seega on praktika väga mitmekesine ja vaheldusrikas.
Minu kolleegid on iga päev lahendamas unikaalseid keskkonnaprobleeme ja mina aitan nende tööd kajastada, et neil oleks rohkem aega välitöödel oma ülesannetele keskenduda.
Mulle meeldis, et praktikal olles saab panustada täpselt nii palju kui ise soovid. Mina andsin oma panuse ning see tasus end ära – 2021. aasta septembrist olen juba avalike suhete spetsialist.“
2020. aasta sügisel käis meil praktikal Tartu Ülikooli loodusteaduste magistrant Linda Pall. Teda juhendas meie loodushoiutööde büroo spetsialist Britta Kalgan. Linda praktika oli niivõrd mitmekülgne ja põnev, et ta soovis oma kogemust jagada.
„Minu ootused praktikale olid lihtsad. Soovisin osaleda Keskkonnaameti igapäevatöös ja tegemistes, tutvuda tööülesannetega lähemalt ning kasutada ja täiendada ülikoolis omandatud teadmisi. Sülle kukkus mulle hoopis rohkem!
Ootasin tuhinas igat oma praktikapäeva, kuna just nii põnevad need olid! Mind võeti kaasa erinevatele väljakutsetele ning sain ohtralt võimalusi proovida ise olukorda kontrollida ja lahendada.
Iga päev oli erinev. Kui ühel päeval läksin ametnikuga kaasa Viljandisse karuputke tõrjuma, siis teisel sain hinnata karukahjusid Jõgeval. Mõni päev läksime metsaomanikega metsa kaitseala piire selgitama ning järgmisel tuli sõita appi abivajavale jänesele või siilile. Tegelased, kes vajasid arstiabi, viisime metsloomaarst Madis Leivitsa juurde, kellelt sain omakorda palju väärt teadmisi ning praktilisi oskusi. Näiteks, kuidas toimida, kui peab parasjagu mõnda suuremat haukalist päästma.
See oli tõesti väga praktiline praktika, kuna tegemisi ja väljasõite oli teinekord hommikust hilisõhtuni. Lisaks sain osaleda ka mõnel väga harival ja huvitaval koolituspäeval, mida väärtustan siiani väga.
Keskkonnaameti praktikalt saadud kogemused aitavad mul kindlasti järgnevatel töödel ja väljakutsetel enesekindlamat tegutseda ja toimida. Tarkusi ja praktilisi oskusi tuli nii uksest kui aknast. Seega, kui kellelgi liigub mõtteid praktika suunas, tahab end proovile panna ja on teinud valikud loodus- või keskkonnahariduse suunal, siis võib-olla ei tasugi enam nii pikalt mõelda!“
0%
inimest on aktiivses töösuhtes
0%
töötajatest on kõrgharidusega
0%
aastat on töötajate keskmine vanus
Meeste ja naiste osakaal
Töötajate valdkondlik jaotumine
Lisainfo
Loe lähemalt Keskkonnaametist, tegevustest, struktuurist ja teenustest.
Loe lähemalt
Seotud viited
Seotud dokumendid
Viimati uuendatud 21.04.2026
