Jäätmevaldkonna keskkonnaluba

Jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine ning hõlmab jäätmete töötlemise, korduskasutamise, ringlussevõtu ja kõrvaldamise toiminguid. Jäätmete käitlemiseks on vajalik keskkonnakaitseluba.

Jäätmekäitlemise keskkonnaluba (jäätmelubaon vaja järgmistele tegevustele:

  • Tavajäätmete taaskasutamine või kõrvaldamine 
  • Ohtlike jäätmete taaskasutamine või kõrvaldamine majandustegevuse käigus
  • Metallijäätmete taaskasutamine või kõrvaldamine majandustegevuse käigus
  • Maavara kaevandamisel või rikastamisel jäätmete tekkimisel
  • Jäätmehoidla käitamine
  • Prügila käitamine
  • Prügila või jäätmehoidla järelhooldus

Keskkonnaluba ei ole vajalik:

  • füüsilisel isikul, kelle kodumajapidamises tekkivad jäätmed;
  • Päästeameti päästetöö käigus tekkinud jäätmete kogumisel ja vedamisel.

NB! Jäätmeid ei tohi üle anda isikule ja vastu võtta isik, kellel ei ole vastavat ja kehtivat jäätmekäitleja registreeringut, keskkonnaluba või keskkonnakompleksluba.

 Jäätmearuande esitamise kohustusest

Infosüsteem KOTKAS

Keskkonnaloa taotluse menetlemise aeg algab nõuetele vastava taotluse esitamisest, mille kohta taotlejale saadetakse teade:

  • Avatud menetluse korral otsustatakse keskkonnaloa andmine või sellest keeldumine 90 päeva jooksul.
  • Mitte avatud menetluse korral otsustatakse keskkonnaloa muutmine või sellest keeldumine 30 päeva jooksul.

Abiinfo taotlemisel

Riigilõiv tuleb tasuda enne keskkonnaloa taotluse esitamist. Kui riigilõiv on tasumata, ei ole Keskkonnaametil alust keskkonnaloa taotluse läbivaatamiseks.

  • Tavajäätmete käitlemise esmataotlemisel on riigilõiv 520 eurot.
  • Tava- ja ohtlike jäätmete või ainult ohtlike jäätmete käitlemise taotlemisel on riigilõiv 780 eurot. 
  • Keskkonnaloa muutmisel on riigilõiv 50% esmataotluse määrast, v.a riigilõivuseadusega vabastatud juhul.
  • Mitme tegevusega keskkonnaloa taotlemise riigilõiv kujuneb vastavalt riigilõivuseaduse § 1362 lg 6 sätestatule.
  • Viitenumber riigilõivu tasumiseks on välja toodud siin.

Kui detailselt peab keskkonnaloa taotluses kirjeldama jäätmekäitluskohta?

Jäätmekäitluskoha kirjelduse detailsus sõltub tegevuse eripärast ning käitluskoha asukohast. Kui ettevõte kavandab ehitus- ja lammutussegaprahi, segaolmejäätmete, bioloogiliste jäätmete, ohtlike jäätmete jms keskkonnale ohtu kujutavate jäätmeliikide kogumist ja käitlemist, tuleb ettevõtte kirjeldust alustada asukohast vastates järgnevatele küsimustele: 

  • Kas tegevus toimub elamumaade lähedal või tööstuspiirkonnas?
  • Kas kinnistu asub kaitsmata põhjaveega alal või mitte?
  • Milline on kinnistu pinnakate: asfalt, kruus, betoon, pinnas või muu materjal?
  • Kas kinnistule on piiratud ligipääs võõrastele ja kõrvalistele isikutele (piiratud aia, tara vms)?
  • Kas kinnistu on liitunud sademevee ja reovee kogumissüsteemiga?

Tegevuskoha kirjeldamise aluseks saab võtta ka määrused, mis on mõeldud konkreetsete jäätmekäitlustoimingutega jäätmekäitluskohtadele. Näiteks: 

Kui detailselt peab olema esitatud jäätmekäitluskoha skeem?

Jäätmekäitluskoha erinevad pinnakatted tuleb skeemil eraldi välja tuua (asfalteeritud, betoneeritud, kruusa või pinnatud kate jms). Jäätmete ladustamine lahtisel avaplatsil tuleb ära märkida. Lisaks on vaja välja tuua sortimise ala, käitlustoimingute ala (purustamine, sõelumine jms) ning materjalide põhine (nt betoon, pinnas jms, metallijäätmed, bioloogiliselt lagunevad jäätmed, ehitus - ja lammutussegapraht) jäätmete orienteeruv paiknemine.

Jäätmekäitluskoha skeem peab olema kooskõlas taotlusmaterjalides kirjeldatud selgitustega. Oluline on ära märkida, kas kinnistu on liidetud sademevee- ja kanalisatsioonivõrguga, vastavalt käitlustoimingutele ka õli- ja liivapüüduritega või näiteks ümbritsetud kaitsevallidega müra- ja tolmuleviku vähendamiseks. Kirjelduste täpsus sõltub tegevuse iseloomust ja jäätmekäitlusmahtudest.

Joonis 1. Näidis jäätmekäitluskoha ladustamisplaanist

Kas jäätmekäitluskoht peab olema varustatud sademevee kogumis- ja juhtimissüsteemiga? 

Sademevee kogumis- ja juhtimissüsteemi olemasolu on eelkõige sellistes jäätmekäitluskohtades oluline, kus kavandatakse jäätmete ladustamist väliterritooriumil. Näiteks väga oluline on ehitus- ja lammutussegaprahi, biolagunevatejäätmete ning erinevate setete ladustamisel varustada käitluskoht nõuetekohase süsteemiga, et tekkiv nõrgvesi ei imbuks pinnasesse ja ei reostaks pinna- ega põhjavett. Muuhulgas on sademevee kogumise- ja juhtimissüsteem kohustuslik (jäätmeseadus § 29) kui see on täiendavalt jäätmekäitlemise eripäradest tingitud määrusega kehtestatud (nt romusõidukite käitluskoha nõuded).

Millal tuleb esitada kinnistu kasutusõigust tõendav dokument ja milline info on Keskkonnaametile oluline?

Rendileping või muu kinnistu kasutusõigust tõendav dokument tuleb esitada mõlemapoolselt allkirjastatuna koos keskkonnaloa taotlusega. Keskkonnaamet peab enne keskkonnaloa taotluse menetlusse võtmist veenduma, et taotlejal on õigus kinnistut kasutada. Selgelt peab olema välja toodud lepingu kehtivusaeg (kuupäev või “tähtajatu” või muu kirjeldav selgitus). Kui rendilepinguga on konkreetsed jäätmeliigid või tegevused määratud, peab ka keskkonnaloa taotlus olema vastavuses rendilepinguga. Soovitav on rendilepinguga esitada ka rendileandja kontaktid, et loa andja saab võimalusel keskkonnaloa taotlusmaterjalid ja eelnõud tutvumiseks saata. Kui kinnistu omanik on ettevõte, ei ole kohustuslik esitada kinnistusraamatu väljavõtet.

Jäätmete taaskasutamine on jäätmekäitlustoiming, mille peamine tulemus on jäätmete kasutamine kasulikul otstarbel asendades materjale, mida üldjuhil samal otstarbel kasutatakse, või jäätmete ettevalmistamine otstarbeks ja viisil kasutamiseks tootmises või majandustegevuses laiemalt. 

Jäätmete taaskasutamine hõlmab endas sisuliselt erinevaid tegevusi

1. Jäätmete korduskasutuseks ettevalmistamine on kontrolliv, puhastav või parandav taaskasutamismoodus, millega jäätmeteks muutunud tooteid või nende komponente valmistatakse ette selliselt, et neid oleks võimalik korduskasutada nende esialgsel otstarbel ilma mis tahes muu eeltöötluseta. Toimingukoodid R3k, R5k, R9.

2. Ringlussevõtt, kaasa arvatud bioloogiline ringlussevõtt, on jäätmete taaskasutamistoiming, mille käigus jäätmematerjalid töödeldakse toodeteks, materjalideks või aineteks, et kasutada neid nende esialgsel või muul eesmärgil. See ei hõlma jäätmete energiakasutust ja töötlemist materjalideks, mida kasutatakse kütusena või tagasitäiteks. Toimingukoodid R3o, R3m, R3f, R5m, R5o, R5c, R5f, R5l, R6.

Ringlussevõtt on igasugune füüsikaline, keemiline või bioloogiline jäätmete käitlemine, mille tulemusena materjal ei ole enam jäätmed vaid nõuetele vastav toode. Ringlussevõtuks ei saa lugeda jäätmetest kütuse tootmist või jäätmete energiakasutust (R1) ning jäätmetega kaeveõõnte täitmist. Samuti ei peeta jäätmete ringlussevõtuks jäätmete töötlemist, mille tulemusena ei valmi toode, vaid jäätmekäitlustoimingu tulemusena jäävad jäätmed endiselt jäätmeteks ning seda nimetatakse jäätmete taaskasutamise ettevalmistamiseks.

  • Jäätmete ringlussevõtuks tuleb taotleda Keskkonnametilt keskkonnaluba jäätmete taaskasutamiseks või keskkonnakompleksluba. Tõendamaks, et jäätmekäitlustoimingu tulemusena on jäätmed ringlusse võetud jäätmeseaduse § 15 lg 4 mõistes, tuleb Keskkonnaametile esitada jäätmeloa või keskkonnakompleksloa taotlusega koos tõendamisdokumendid, mis on nõutud eelnimetatud määrustes, õigusaktides või standardites. Nt tootesertifikaat, toimivusdeklaratsioon, tootmisohjesertifikaat, vms.

3. Muu taaskasutus, ettevalmistamine taaskasutamiseks

Jäätmete energiakasutus on jäätmete taaskasutamismoodus, kus põletuskõlblikke jäätmeid kasutatakse energia tootmiseks nende põletamisel eraldi või koos muude jäätmete või kütusega, kasutades ära tekkinud soojuse. Toimingukood R1.
Jäätmete ettevalmistamine taaskasutamiseks on jäätmete eeltöötlus, mille lõppsaaduseks on jäätmed, ühendid või segud, mis järgnevalt taaskasutatakse. Toimingukoodid R12o, R12x, R12y, R12p, R12s
Kaeveõõnte täitmine või tagasitäide - nt ehitusjäätmete kasutamine nn pinnasetäiteks või mingite pinnasevormide kujundamiseks. Toimingukood R5m

Jäätmed muudetakse tooteks, kui need on läbinud alljärgnevad toimingud ja vastavad konkreetsetele kriteeriumidele, mis töötatakse välja kooskõlas kindlate õiguslike tingimustega:

  • korduskasutuseks ettevalmistamine
  • ringlusse võtmine
  • lakkamine

Korduskasutuseks ettevalmistamine (JäätS § 15 lg 3)

Korduskasutuseks ettevalmistamine on kontrolliv, puhastav või parandav taaskasutamismoodus, millega jäätmeteks muutunud tooteid või nende komponente valmistatakse ette selliselt, et neid on võimalik korduskasutada nende esialgsel otstarbel ilma mis tahes muu eeltöötluseta. Korduskasutamiseks ettevalmistamine on näiteks ära visatud jalgratta või mööbli parandamine selliselt, et seda saab uuesti kasutada esialgsel otstarbel. Toimingukoodid on R3k, R5k, R9.

Jäätmete korduskasutuse ettevalmistamiseks tuleb taotleda Keskkonnaametilt keskkonnaluba või registreerida jäätmekäitlejaks.

Ringlussevõtt (JäätS § 15 lg 4)

Ringlussevõtt on jäätmete taaskasutamistoiming, mille käigus jäätmematerjalid töödeldakse toodeteks, materjalideks või aineteks, et kasutada neid nende esialgsel või muul eesmärgil. See ei hõlma jäätmete energiakasutust ja töötlemist materjalideks, mida kasutatakse kütusena või tagasitäiteks. Jäätmete ringlussevõttu tuleb tõendada asjakohase tootestandardiga või õigusaktiga. Kui jäätmete töötlemise aste ei võimalda saadud materjali eristada looduslikust toorainest toodetud materjalist, tuleb seda tõendada vastavate analüüside või uuringutega. Ringlussevõtuks saab lugeda igat füüsikalis-keemilist või bioloogilist töötlust, mille tulemusena saadud materjal ei ole enam jääde. Toimingukoodid on R3o, R3m, R3f, R5m, R5o, R5c, R5f, R5l, R6.

Jäätmete ringlussevõttu on võimalik tõendada mitmel viisil. Tõenduseks võib esitada asjakohase tootestandardi või teatud õigusakti tingimustele vastamist tõendavad analüüsid ja muud tõendamisdokumendid, mis on nõutud standardis või õigusaktis, nt tootesertifikaat, toimivusdeklaratsioon, tootmisohjesertifikaat, vms. Tõendamisvõimalused:

1) Kehtiva õigusakti nõuetele vastamine:

  • jäätmetest soovitakse toota teedeehituses kasutatavat materjali või tooteid vastavalt määruses nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ kehtestatud nõuetele;
  • jäätmetest soovitakse toota ehitusmaterjale või tooteid vastavalt määrusele nr 49 „Ehitusmaterjalidele ja -toodetele esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse tõendamise kord“;
  • materjali kasutatakse väetisena vastavalt määrusele nr 101 “Nõuded väetise koostisele väetise liikide kaupa” kehtestatud nõuetele. 

2) Toodetava materjali rahvusvahelisele või riigisisesele tootestandardile tõendatud vastamine 
3) Toodetava materjali töötlemine algsete omadustega tasemeni, asjakohaste analüüsidega tõendades.

Jäätmete ringlussevõtmiseks tuleb taotleda Keskkonnametilt keskkonnaluba või vajadusel keskkonnakompleksluba ning esitada see koos eelnevalt mainitud tõendusdokumentidega.

Lakkamine (JäätS § 2¹)

Jäätmed lakkavad olemast jäätmed, kui need on läbinud taaskasutamistoimingu, k.a. ringlussevõtt. Jäätmete lakkamist tõendab toote vastamine lakkamise kriteeriumidele, sh: kindel eesmärk, turg ja nõudlus, otstarve ning õigusnormidele ja tootestandarditele vastamine. 

Asjakohased kriteeriumid, mille alusel jäätmed lakkavad olemast jäätmed, on kehtestatud raamdirektiiviga 2008/98/EÜ artikkel 6 lg 2:

  • raua-, terase- ja alumiiniumimurd, EL määruse 333/2011
  • klaasimurd, EL määrus 1179/2012
  • vasemurd, EL määrus 715/2013

Eestis on kehtestatud Keskkonnaministri määrused:

Jäätmeseaduse § 2¹ mõistes jäätmete lakkamise tõendamiseks, tuleb Keskkonnaametile esitada koos keskkonnaloa või keskkonnakompleksloa taotlusega koos täiendavad dokumendid, mis olenevalt tegevusest on nõutud eelnimetatud määrusega.

Millised dokumendid tuleb koos loa taotlusega esitada, kui soovib jäädet tooteks muuta?

Jäätmete ringlussevõtu koodid on R5m, R3m ja R3o. Ringlussevõtu taotlemisel tuleb tõendada käitluskohas rakendatavate meetodite piisavust toota kvaliteetset originaaltoote omadustele vastavat toodet. Toote vastavust standarditele tõendatakse keskkonnaloaga koos esitatavate ringlussevõttu tõendavate dokumentidega (tootmisohjed, sertifikaadid, analüüsitulemused jms). Keskkonnaloale ringlussevõtu koodi ei saa enne kanda, kui pole ringlussevõtu sobivust tõendatud. Senikaua saab käitlustoimingut käsitleda R12 toiminingukoodidega (ettevalmistavad tegevused ringlussevõtuks), mille tulemusel tekib töödeldud jääde, mis tuleb käitlemiseks edasi anda vastavat õigust omavale isikule. 

Kuidas selgitada välja keskkonnahäiringu ulatus?

Ettevõttel tuleb hinnata tegevuse käigus tekkida võivate saasteainete heitkoguseid jt keskkonnahäiringute ulatust, selleks palume juhinduda Keskkonnaameti heakskiidetud abikalkulaatoritest.

Välisõhus leviva ebameeldiva lõhna või müra teemal loe lähemalt juurde õhk ja kliima lehelt. Samal teemal Keskkonnaministeeriumi veebilehel välisõhu mürast ja lõhnast.

Millisel määral tuleb keskkonnaloa taotluses (tabel 2.6) kirjeldada jäätmekäitluses rakendatavaid meetmeid, millega välditakse keskkonnahäiringute (nt tolm ja müra) teket ja levikut? 

Vastavate meetmete kirjeldus sõltub taotletavast tegevusest. Jäätmete purustamise korral tuleb kirjeldada:

1) kui mürarikas on tegevus ning kas see levib kõrvalasuvate kinnistuteni (sh elamumaadeni)?

2) kas purustamise käigus tekib tolmu, sh tuleb välja tuua, kes võivad saada tolmu levikust mõjutatud?

3) millise tuule kiiruse ja suuna korral peatatakse purustustegevus?

4) kas kuiva ilma korral kasutatakse niisuteid, et takistada tolmu levikut väljapoole kinnistut?

Jäätmete väliterritooriumil ladustamisega tuleb veenduda, et jäätmed ei lendu jäätmekäitluskohast eemale ning kirjeldada meetmeid millega jäätmete lendumist välditakse.

Millisel juhul tuleb keskkonnaloa taotlusega koos esitada eelhinnangu andmiseks vajalikud andmed?

Eelhinnangu andmine on vajalik uue jäätmekäitluskoha rajamisel, olemasoleva jäätmekäitluskoha rekonstrueerimisel või laiendamisel ja tavajäätmete põletamisel või keemilisel töötlemisel kuni 100 tonni ööpäevas. Eelhinnangu andmiseks peab arendaja esitama keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 61 lg 1 punktides 1 kuni 6 nimetatud andmed koos tegevusloa taotlusega:
  1) tegevuse eesmärk, iseloom ja füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul vajalike lammutustööde kirjeldus;
  2) tegevuse asukoha kirjeldus, sealhulgas eeldatavalt mõjutatava ala tundlikkus;
  3) tegevusega eeldatavalt oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus;
  4) olemasolev teave tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta, arvestades eeldatavalt tekkivaid jääke ja heiteid ning jäätmeteket, kui see on asjakohane, ning loodusvarade, eelkõige mulla, maa, maavarade ja vee kasutamist ning mõju looduslikule mitmekesisusele;
  5) muu asjakohane teave, lähtudes käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud nõuetest;
  6) soovi korral teave kavandatava tegevuse erisuste või võetavate keskkonnameetmete kohta, millega kavandatakse vältida või ennetada muidu ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnamõju.

Olulise keskkonnamõjuga tegevus on (KeHJS § 6):

  1) nafta töötlemine, välja arvatud naftast ainult määrdeainete tootmine;
  2) kivisöe või põlevkivi gaasistamine või vedeldamine, kui päevas kasutatakse toorainet 500 tonni või rohkem;
  3) soojuselektrijaama või muu põletusseadme ehitamine, kui selle nominaalne soojusvõimsus on 300 megavatti või rohkem;
  4) tuumaelektrijaama või muu tuumaseadme ehitamine, sulgemine või dekomisjoneerimine, välja arvatud uurimisseade lõhustuva või tuumasünteesmaterjali tootmiseks või töötlemiseks, kui selle maksimaalne soojusvõimsus ei ületa ühte kilovatti püsivat soojuskoormust;
  5) tuuleelektrijaama püstitamine veekogusse;
  6) tuumkütuse tootmine või rikastamine ning kasutatud tuumkütuse töötlemine, käitlemine, lõppladustamine või ladustamine mujal kui tekkekohas kauem kui kümme aastat;
  7) kõrgaktiivsete radioaktiivsete jäätmete käitlemine, üksnes radioaktiivsete jäätmete lõppladustamine või ladustamine mujal kui tekkekohas kauem kui kümme aastat;
  8) malmi või terase esmane sulatamine;
  9) metallimaagist, rikastatud maagist või vanametallist värviliste metallide tootmine metallurgilise või keemilise protsessi või elektrolüüsi abil;
  10) asbesti tootmine, asbesti või asbesti sisaldavate toodete töötlemine või käitlemine, kui asbesttsemendi valmistoodangu maht ületab 20 000 tonni aastas, hõõrdematerjalide valmistoodangu maht ületab 50 tonni aastas või muude valmis asbesttoodete valmistoodangu maht ületab 200 tonni aastas;
  11) aine tootmine tööstuslikus mahus keemilise protsessi abil, kui mitu seadet on järjestatud ja omavahel funktsionaalselt seotud ning toodavad orgaanilisi või anorgaanilisi põhikemikaale, fosfor-, lämmastik- või kaaliumväetisi liht- või liitväetisena, taimekaitsevahendeid või biotsiide, ravimeid keemilise või bioloogilise protsessi käigus või lõhkeaineid;
  12) paberi või papi tootmine tootmisvõimsusega vähemalt 200 tonni ööpäevas või pulbi tootmine puidust või samalaadsetest kiudmaterjalidest;
  13) kiirtee, 2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisrajaga lennuvälja, üle kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamine või ühe või kahe sõidurajaga tee ehitamine vähemalt nelja sõidurajaga teeks;
  14) uue raudteeliini ehitamine või uue raudteejaama ehitamine, kui ühe rajaga raudteeliini puhul on vähemalt neli jaamateed ja kahe rajaga raudteeliini puhul vähemalt viis jaamateed, olemasoleva raudteejaama laiendamine, kui laiendamise tulemusel on raudteejaamas ühe rajaga raudteeliini puhul vähemalt neli jaamateed ja kahe rajaga raudteeliini puhul vähemalt viis jaamateed, või olemasoleva raudteejaama jaamateede pikendamine pikkuseni vähemalt 1000 meetrit, kui raudteejaamas on ühe rajaga raudteeliini puhul vähemalt neli jaamateed ja kahe rajaga raudteeliini puhul vähemalt viis jaamateed;
  15) siseveekogus sadama või sellise veetee püstitamine, mis on projekteeritud 1350 tonni ületava veeväljasurvega aluste jaoks;
  16) sadama või maismaaga ühendatud kai püstitamine, kui see teenindab 1350 tonni ületava veeväljasurvega aluseid;
  17) mere ning Peipsi järve, Lämmijärve ja Pihkva järve süvendamine alates pinnase mahust 10 000 kuupmeetrit või muu veekogu süvendamine alates pinnase mahust 500 kuupmeetrit;
  171) merepõhja ning Peipsi järve, Lämmijärve ja Pihkva järve tahkete ainete uputamine alates ainete mahust 10 000 kuupmeetrit, vooluveekogusse tahkete ainete uputamine alates ainete mahust 2000 kuupmeetrit või muusse veekogusse tahkete ainete uputamine alates ainete mahust 500 kuupmeetrit;
  18) põhjavee võtmine vähemalt 10 miljonit kuupmeetrit aastas;
  181) põhjavee kunstlik täiendamine, kui põhjavett moodustatakse vähemalt 10 miljonit kuupmeetrit aastas;
  19) veejuhtme püstitamine, kui keskmine vooluhulk ületab 100 miljonit kuupmeetrit aastas või kui veehaardes oleva vee keskmine vooluhulk on üle 2000 miljoni kuupmeetri aastas ja veejuhtme kaudu ärajuhitava vee hulk ületab viit protsenti veehaarde aastasest keskmisest vooluhulgast;
  20) reoveepuhastusseadme püstitamine, kui selle võimsus on üle 150 000 inimekvivalendi;
  21) tundlikule suublale hüdroelektrijaama, tammi, paisu või veehoidla püstitamine või selle rekonstrueerimine;
  211) hüdroelektrijaama, tammi, paisu või veehoidla püstitamine või rekonstrueerimine, kui selle tulemusel uus või lisanduv kinnihoitav veekogus on üle 10 miljoni kuupmeetri;
  22) ohtlike jäätmete põletamine, keemiline töötlemine või ladestamine;
  23) tavajäätmete põletamine või keemiline töötlemine üle 100 tonni ööpäevas või tavajäätmete prügila püstitamine, kui selle üldmaht on üle 25 000 tonni;
  24) vähemalt 1,5 hektari suuruse alaga prügila sulgemine;
  25) gaasi, nafta või kemikaalide transportimiseks üle 40 kilomeetri pikkuse ja üle 800-millimeetrise läbimõõduga torustiku rajamine;
  251) maapõues säilitatava süsinikdioksiidi transportimiseks üle 40 kilomeetri pikkuse ja üle 800 millimeetrise läbimõõduga torustiku ning sellega seotud pumbajaamade ehitamine;
  26) merepõhjast või maismaalt ööpäevas üle 500 tonni nafta või üle 500 000 kuupmeetri maagaasi ammutamine;
  27) niisuguse kodulinnu-, sea- või veisefarmi püstitamine, kus saab kasvatada rohkem kui 60 000 lindu, 3000 siga kehamassiga üle 30 kilogrammi, 900 emist, 600 piimalehma, 800 ammlehma või 1200 noorveist, kelleks loetakse üle kaheksa kuu vanuseid lehmmullikaid kuni poegimiseni ja üle kaheksa kuu vanuseid pulle;
  28) pealmaakaevandamine suuremal kui 25 hektari suurusel alal või turba kaevandamine suuremal kui 150 hektari suurusel alal või allmaakaevandamine;
  30) kõrgepingeliini püstitamine, kui selle pinge on vähemalt 220 kilovolti ja pikkus üle 15 kilomeetri;
  31) üle 100 hektari suuruse pindalaga metsamaal või märgalal uue kuivendussüsteemi ehitamine;
  311) üle 100 hektari suuruse pindalaga metsamaa raadamine;
  32) vähemalt 100 000-kuupmeetrise mahuga ehitise või ehitiste püstitamine nafta, naftakeemia- või keemiatoodete ladustamiseks;
  33) ohtlikke kemikaale käitleva käitise rajamine, kui see on kemikaaliseaduse kohaselt A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte;
  34) selline tegevus, mille keskkonnamõju hindamise kohustus on määratud tegevuse aluseks oleva strateegilise planeerimisdokumendiga;
  341) ehitiste ehitamine käesoleva lõike punktides 1–34 nimetatud tegevusest, käitistest või ehitistest lähtuva süsinikdioksiidi kogumiseks maapõues säilitamise eesmärgil või kui maapõues säilitamiseks kogutava süsinikdioksiidi aastane kogumaht on vähemalt 1,5 megatonni käitise kohta;
  35) käesoleva lõike punktides 1–341 nimetatud tegevuse või käitise muutmine või ehitise laiendamine, kui tegevuse või käitise muutmine või ehitise laiendamine vastab käesolevas lõikes sätestatud võimalikele künnistele;
  36) selline tegevus, mis eeldab veeloa või keskkonnakompleksloa taotluse menetluses veeseaduse §-de 39–42 alusel veekogumi hea seisundi saavutamise suhtes erandi kohaldamist.

Milliste künnisvõimsuste korral tuleb keskkonnaloa asemel esitada kompleksloa taotlus? 

Kompleksloa vajadust tuleb hinnata alltegevusvaldkondade järgi määruse “Alltegevusvaldkondade loetelu ning künnisvõimsused, mille korral on käitise tegevuse jaoks nõutav kompleksluba” § 6-8 nimetatud künnisvõimsuste ületamise korral. Näiteks:

  1. § 6 lg 1 nimetatud kõrvaldamis- või taaskasutamistoimingute korral nõutakse kompleksluba, kui künnisvõimsus ületab 10 tonni ööpäevas;
  2. Ohtlike jäätmete ajutisel ladustamisel nõutakse kompleksluba, kui see eelneb mõnele § 6 või 8 nimetatud toimingule (ohtlike-, tavajäätmete käitlemine või prügila käitamine) ja ladustatakse üle 50 tonni ohtlikke jäätmeid;
  3. § 7 loetletud tavajäätmete kõrvaldamistoimingute künnisvõimsus ületab 50 tonni ööpäevas ning taaskasutamistoimingud või taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute kombinatsioonide puhul, kui künnisvõimsus ületab 75 tonni ööpäevas. Juhul, kui ettevõte ei plaani käitluskohas aasta jooksul käidelda keskkonnaloa taotlusel näidatud jäätmeliikide summaarset kogust, tuleb taotluses selgelt välja tuua, millised on käitluskoha reaalselt käideldavad jäätmekogused.

Kõrvalsaaduseks (mitte jäätmeteks) võib pidada materjali, mis on saadud sellise tootmisprotsessi tulemusena, mille esmane eesmärk ei olnud selle materjali tootmine. Teisisõnu, kui tootmisprotsessi tulemusel tekib materjal, mida ei soovitud esmaselt toota, tuleb hinnata, kas tegemist on kõrvalsaaduse või jäätmetega.

Otsus, kas konkreetse materjali puhul on tegemist kõrvalsaadusega või mitte, tuleb teha tootjal koostöös Keskkonnametiga, arvestades sealjuures õigusaktides sätestatud tingimusi ja olemasolevaid kohtulahendeid.

Keskkonnaametile avalduse esitamisel, on vaja selgelt lahti kirjutada ja kirjeldada,  mil viisil vastab majandustegevuse käigus tekkiv materjal alljärgnevale neljale kriteeriumile:

  • Asja edasine kasutamine on kindel. Materjali edasine kasutamine ei saa olla võimalus, vaid peab olema kindel ning garanteeritud. Kriteeriumi eesmärk on välistada võimalus, et materjal ladestatakse prügilasse või kõrvaldatakse kasutuselt muul viisil.
  • Asja saab kasutada vahetult ilma täiendava töötlemiseta, välja arvatud selline töötlemine, mis on asjaomasele tööstusele üldiselt omane. Kui tootmisjääki tuleb töödelda enne selle kasutamist, siis võib see viidata jäätmetöötluse protseduurile. Töötlustehnikad, mis viitavad tootmisjäägi jäätmetega seotud omadustele, nagu näiteks selle ohtlike või mittevajalike ainetega saastumine, välistavad selle liigitamise mitte jäätmeteks. Tingimuse teise poole „mis on asjaomasele tööstusele üldiselt omane“ tõlgendamisel tuleb meeles pidada, et tavapärane tööstuspraktika võib toote tootmiseks sisaldada kõiki samme, nagu näiteks materjali filtreerimine, pesemine või kuivatamine või materjalide lisamine edasiseks kasutamiseks vms.
  • Asi on tekkinud tootmisprotsessi lahutamatu osana. Kõrvalsaaduseks saab lugeda materjali, mis on saadud tootmisprotsessi lahutamatu osana ja, mille kasutuselevõtuks ei ole vaja täiendavat töötlemist. Kui materjal viiakse tehase territooriumilt ära, et läbi viia täiendavat töötlust, ei ole enam tegemist kõrvalsaadusega.
  • Asi vastab selle konkreetsel kasutamisel toote-, keskkonna- ja tervisekaitsenõuetele ning asja kasutamine ei avalda negatiivset mõju looduskeskkonnale ega inimese tervisele. Käesolev tingimus selgitab, et materjali edasine kasutus peab olema õiguspärane, st aine või asi täidab kõiki asjasse puutuvaid toote-, keskkonna- ja tervisekaitsenõudeid Euroopa Liidu ja liikmesriikide tasemel ning ei avalda negatiivset mõju keskkonnale ega inimese tervisele. Ka esmaste toormaterjalide kasutamine võib põhjustada teatavaid keskkonna- ja terviseriske. Seetõttu tuleb hinnata, kas tootmisjääkide kasutamine ja töötlemine vastavalt jäätmealastele õigusaktidele aitab vältida täiendavat mõju keskkonnale ja inimeste tervisele.

Kõrvalsaaduseks või jäätmeteks liigitamine toimub juhtumipõhiselt ning selle järelduse jõudmiseks on abistav: 

Jäätmete määratlemisel erinevaid aspekte kaaludes, ei tohi omavahel segi ajada tootmisprotsessis tekkivaid kõrvalsaadusi, mis ei ole jäätmed, ja teisest küljest jäätmeid, mis lakkavad olemast jäätmed. 

Vajadusel tutvu Keskkonnaministeeriumi juhendmaterjaliga jäätmete kõrvalsaaduseks hindamisel.

Ohtlike jäätmete käitlemisega tegelev isik peab omama ettevõttes ohtlike jäätmete käitluse eest vastutavat pädevat isikut.

Nõuetekohase tunnistuse saab esitada infosüsteemis KOTKAS olemasoleva loa juurde.

Alates 2020 aastast ohtlike jäätmete käitluslitsentsi enam ei väljastata. Edaspidi väljastatakse ohtlike jäätmete käitlemiseks keskkonnaluba infosüsteemis KOTKAS ning ohtlike jäätmete vedaja registreeritakse.

Enne 2020. aasta 1. jaanuari väljastatud ja kehtiv ohtlike jäätmete käitluslitsents kehtib kuni selle muutmiseni, kehtetuks tunnistamiseni või selles märgitud kehtivusaja lõpuni.

Esitatud ohtlike jäätmete käitluslitsentsi taotlust menetletakse edasi muudetud jäätmeseaduse, sealhulgas muudetud jäätmeseadusest tulenevate menetlusõigusnormide alusel keskkonnaloa muutmise taotlusena või uue keskkonnaloa taotlusena.

  • Kontrolli, kas Sinu koostööpartneril on ohtlike jäätmete käitlemiseks vastav luba olemas.

Vaata ka:

Vajadusel loe Keskkonnaministeeriumi veebilehelt lisaks.

Kuidas tuleb keskkonnaloa taotluses selgitada puiduhakke valmistamist?

Puiduhakke valmistamisel on oluline vältida keemiliselt töödeldud ja töötlemata puitmassi segunemist. Keskkonnaloa taotluses tuleb kirjeldada, kas jäätmete seast välja sorditud keemiliselt töödeldud ja töötlemata puit sorditakse eraldi hunnikutesse.

  • Taotluses on vaja täpsustada, kas ja kes teostavad formuleeritud puiduhakke aunadest proovi võtmist ning kirjeldada puidujäätmete purustamisel tekkiva tolmu leviku piiramise või leevendamise meetmeid.

Kui puiduhaket ei põletata tööstusheite seaduse tähenduses jäätmepõletustehases, peab põletusseadmesse minev hakkepuit vastama Soome juhendi tabelis 10 toodud piirväärtustele:

  • Hinnata tuleb raskmetallide ning halogeenitud orgaaniliste ainete sisaldust puidus.

Nimetatud omadusi ja proovid tuleb võtta igast puidupartiist. Kui töödeldud puit vastab piirväärtustele, võib partiid käsitleda kui biomassi. Kui partii ületab piirväärtused, ei ole tegu biomassiga ning seda võib üle anda ainult jäätme- ja koospõletustehasele.

Soovitame tutvuda ka planeeritava tegevuse võimaliku õhusaaste arvutamise ja abimaterjalidega.

Millal tuleb esitada põlevmaterjalide ladustamisplaan?

Kui jäätmekäitluskohas on kavas hoida üheaegselt üle 1000 m3 põlevmaterjale (sh taaskasutamistoimingu R3m, R3k vms läbinud põlevmaterjalist tooteid), tuleb koos loa taotlusega esitada asukohajärgse Päästeameti poolt kooskõlastatud põlevmaterjalide ladustamisplaan. Põlevmaterjalide ladustamise plaani nõue tuleneb määruse „Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuded“ § 5 lg 2. Sama määruse § 4 sätestab nõuded põlevmaterjalidest jäätmete ladustamisele.

Kui keskkonnaloa taotlemise hetkel ei kavandata põlevmaterjale ladustada üle 1000 m3, kuid seda soovitakse teha tulevikus, tuleb vastava koguse üheaegseks ladustamiseks esitada keskkonnaloa muutmise taotlus koos asukohajärgse Päästeameti poolt kooskõlastatud põlevmaterjalide ladustamisplaaniga.

Kuidas esitada ärisaladust sisaldavaid materjale Keskkonnaametile? 

Keskkonnaloa taotlusega koos esitatud ärisaladust sisaldavad dokumendid tuleb vastavalt ära märkida, et infosüsteemis KOTKAS need asutusesiseseks kasutamiseks (AK) määraks.

  • Ärisaladust sisaldavad dokumendid tuleb eraldi digikonteinerisse paigutada, et avalikud dokumendid ilma piiranguta saaks loa andja registreerida.

Samas juhime tähelepanu, et rendilepingud on kohalikule omavalitsusele informatiivsed ning nendes sisalduvad rahalised kokkulepped jms info on võimalik ära katta.

JÄÄTMEARUANNE

Kellel on jäätmearuande esitamise kohustus?

Jäätmearuande esitavad isikud infosüsteemis KOTKAS, kellele on väljastatud:

  • jäätmekäitlemise registreering
  • keskkonnaluba KeÜS § 41 tähenduses
  • keskkonnakompleksluba

Tähtaeg: hiljemalt 31. jaanuar eelmise kalendriaasta kohta.

Jäätmearuannet ei pea esitama järgmised jäätmekäitleja registreeringu omajad:

  • jäätmete vahendajad
  • jäätmete edasimüüjad
2021 I poolaastaga menetlesid jäätmespetsialistid üle 3375 jäätmearuande.

Jäätmearuande täitmisel pea meeles järgmist:

  • Laoseis ja jäätmete kogus on küsitud tonnides.
  • Aruanne tuleb esitada „loaga tegevus“ alt (registreeringu kui keskkonnaloa korral).
  • Juhul, kui aruande perioodil ei toimunud sisulist tegevust, tuleb esitada 0-aruanne ehk täita tiitelleht ning aruanne kinnitada.
  • Jäätmeid üleandev isik peab teadma millisele isikule ja käitluskohta üleantavad jäätmed jõuavad ehk aruannet esitades tuleb valida õige käitluskoht (jäätmete bilansi erinevused), vajadusel täpsusta partnerettevõttega.
  • Kontrolli (Võrdlus teiste ettevõtetega), et kogused käitlustoimingute „saadud teiselt ettevõtjalt“ ja „antud teisele ettevõtjale“ puhul ühtivad partnerettevõtte kogustega. Juhul kui need ei ühti, võta partnerettevõttega ühendust ja selgita välja erisus ning tee vajadusel aruandes täiendus.
  • „Muu sissetulek“ või „Muu väljaminek“ toimingu tüüp on erand ning tuleb selgelt põhjendada kommentaari lahtris.

Jäätmearuande esitamise juhised

7.01.2021 toimus Keskkonnaagentuuri ja Keskkonnaameti jäätmekäitleja aruande esitamise koolitus. Koolitusel räägiti ja näidati kuidas esitada infosüsteemis KOTKAS järgmist:

  1. Miks on oluline esitada korrektseid andmeid ning kuidas Keskkonnaagentuuri kaudu ELi statistikat kogutakse.
  2. 0-aruande esitamine infosüsteemis KOTKAS (6 min).
  3. Keskkonnaloa täispikk jäätmearuanne (ehitus- ja lammutusjäätmete näitel, 32 min).
  4. Registreeringuga seotud jäätmearuanne (olmereoveesette näitel, 14 min).
  5. Eelnevalt andmetega täidetud Exceli tabeli importimine (22 min).

Täispika koolituse video link.  

Jäätmearuande sisu ja esitamise kord on kehtestatud määrusega.

Viimati uuendatud 13.12.2021