Logo

Kiirgustegevusluba ja kiirgustegevuse registreering

Kiirgustegevus on mis tahes tegevus, mis suurendab või võib suurendada inimese kiiritust tehislikest või looduslikest kiirgusallikatest. Kiirgustegevuse alustamine või tegutsemine kiirgustegevusluba või kiirgustegevuse registreeringut nõudval kiirgustööl ilma kiirgustegevusloata või kiirgustegevuse registreeringuta on keelatud.

Kiirelt kätte

Kiirgustegevusluba ja kiirgustegevuse registreering Kiirgustegevusloa ja kiirgustegevuse registreeringu taotlemine Portatiivse hambaröntgenseadme kasutamine veterinaarmeditsiinisAbiks kiirgustegevusloa taotlejale ja selle omajaleKiirgustegevusloa omaja meelespeaJuhendid    Kiirgusohutushinnang    Toimimiskatsed

Kiirgusohutuse põhimõtted

  • Kavandatavat kiirgustegevust tuleb põhjendada, tõendades, et see on võimaliku tervisekahjustuse suhtes muude hüvede poolest parim

  • Iga kiiritus tuleb hoida nii väikesena kui võimalik

  • Kiiritusel saadavad doosid ei tohi ületada kiirgusseaduse alusel kehtestatud piirmäärasid

Kiirgustegevusluba ja kiirgustegevuse registreering annab õiguse läbi viia kiirgustegevust.

Kiirgustegevusluba on vaja väikese, mõõduka ja suure ohuga kiirgustegevuseks:

  • tuumkütusetsükli mis tahes rajatise ekspluateerimiseks, sulgemiseks ja dekomissioneerimiseks
  • radioaktiivse aine ja seda sisaldavate toodete tootmiseks, kasutamiseks, hoidmiseks ja veoks
  • elektrikiirgusseadme kasutamiseks ja hoidmiseks
  • radioaktiivsete jäätmete käitlemiseks ja veoks
  • suurenenud looduskiiritusega seotud tegevuseks
  • kiirgusallikate paigaldamiseks, remontimiseks ja hooldamiseks

Kiirgustegevusloa andmine otsustatakse 90 päeva jooksul nõuetekohaste taotluse ja dokumentide saamisest arvates. Kui kiirgustegevusluba taotletakse suure ohuga kiirgustegevuseks, võib Keskkonnaamet eelnimetatud tähtaega pikendada kuni 90 päeva võrra.

Kiirgustegevusloa omajad

Kiirgustegevuse registreeringut on vaja väga väikese ohuga kiirgustegevuseks:

  • intraoraalse hambaröntgenseadme kasutamiseks ja/või hoidmiseks hambaravis
  • luudensitomeetri kasutamiseks ja/või hoidmiseks tervishoius
  • röntgendifraktomeetri kasutamiseks ja/või hoidmiseks
  • röntgen-fluorestentsanalüsaatori (torupinge 40–50 kV) kasutamiseks ja/või hoidmiseks
  • statsionaarse röntgenläbivalgustusseadme (torupinge 70–160 kV, voolutugevus ≤ 1,0 mA) kasutamine ja/või hoidmine teeninduses ja julgeolekus
  • tiheduse mõõteseadme (torupinge 45–60 kV) kasutamiseks ja hoidmiseks
  • radioaktiivset ainet nikkel-63 (Ni-63) sisaldava gaaskromatograafi või fluorestsentsanalüsaatori kasutamiseks ja hoidmiseks;
  • radioaktiivset ainet krüptoon-85 (Kr-85) sisaldava spektromeetri kasutamiseks ja hoidmiseks
  • elektrikiirgusseadme kasutamiseks, mille torupinge on suurem kui 30 kV ja mille töötamise ajal ei ületa doosikiirus 0,1 meetri kaugusel seadme pinnast ühte mikrosiivertit tunnis

Kiirgustegevuse registreeringu andmine otsustatakse 30 päeva jooksul nõuetekohase taotluse saamisest arvates.

Kiirgustegevusloa ja kiirgustegevuse registreeringu taotlemine käib läbi keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS, kus toimub:

  • kiirgustegevuslubade ja kiirgustegevuse registreeringute taotlemine ja muutmine
  • lubadega ja registreeringutega seonduv aruandluse (inventuuri) ja kohustuste esitamine
  • lubadega ja registreeringutega seotud tingimuste täitmist tõendavaid dokumentide esitamine
  • menetlusi puudutava kirjavahetuse pidamine.
  • riigilõivu tasumine
Kotkas kasutajakeskne juhend | 4.13 MB | pdf

Kotkas

Kiirgustegevusloa ja kiirgustegevuse registreeringu taotlemine käib läbi keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS. 

Loe lähemalt

Kontaktid

Infosüsteemi KOTKAS tehnilised probleemid

KOTKAS klienditugi:

+372 662 5999

klienditugi@keskkonnaamet.ee

Kiirgustegevusloa või kiirgustegevuse registreeringu taotluse sisuliste küsimuste korral palume võtta ühendust Richard Lõhkivi , tel 5699 7845 või Jelena Šubina, tel 5303 2536

Riigilõivud

Kiirgustegevusloa või kiirgustegevuse registreeringu taotluse ja/või muutmise taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riivilõivu.

Loe lähemalt
Taotlused

Kiirgustegevusloa taotluse menetlusse võtmiseks vajalike dokumentide minimaalne koosseis valdkondade järgi.

Loe lähemalt

Abiks kiirgustegevusloa või kiirgustegevuse registreeringu omajale ja selle taotlejale

Kiirgustegevusluba muudetakse juhul, kui loa omaja kavatseb:

  1. kasutusele võtta uue või täiendava kiirgusallika;
  2. muuta kiirgustegevusloas märgitud kiirgusallika andmeid või lõpetada selle kasutamise;
  3. anda kiirgusallika üle teisele isikule või ladustada selle radioaktiivse jäätmena;
  4. muuta kiirgustegevusloaga määratud kiirgustegevust, tekkivate radioaktiivsete jäätmete käitlemise viise, piirkoguseid või ladustuskohta;
  5. muuta kiirgustegevuse toimumise kohta, rajatisi või ruume;
  6. võtta tööle uue kiirgusohutuse spetsialisti;
  7. muuta muul viisil oluliselt loas kirjeldatud kiirgustegevust;
  8. muuta loa omaja nime ja registrikoodi või aadressi.

Kiirgustegevusloa muutmise taotlemisel:

  1. ülaltoodud punktides 1, 3, 4, 5 ja 7 nimetatud juhul otsustab Keskkonnaamet kiirgustegevusloa muutmise 30 päeva jooksul nõuetekohase taotluse saamisest arvates;
  2. ülaltoodud punktides 2, 6 ja 8 nimetatud juhul otsustab Keskkonnaamet kiirgustegevusloa muutmise 5 tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse saamisest arvates.

Kui Keskkonnaamet määrab taotlejale tähtaja kiirgustegevusloa muutmise taotluse puuduste kõrvaldamiseks või täpsustavate andmete esitamiseks, pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg andmete esitamise aja võrra.

Korduma kippuvad küsimused:

1) Ettevõttel muutub omanik (ettevõte antakse teisele inimesele üle). Kas ja kuidas anda kiirgustegevusluba üle uuele omanikule?

Kiirgustegevusloa omajal on loa kehtivuse ajal õigus loast tulenevad õigused ja kohustused loovutada teisele isikule. Loa omaja andmete muutmiseks esitavad loa omaja ja loa tulevane omanik Keskkonnaametile infosüsteemi KOTKAS kaudu ühise taotluse. Taotluse esitamiseks tuleb infosüsteemis KOTKAS valida > Keskkonnakaitseload > Minu keskkonnakaitseload > valida õige kiirgustegevusluba > nupust „Toimingud“ valida „Alusta loa muudatustaotlust“.

2) Ettevõttel muutub nimi ja/või aadress. Kas ja kuidas esitada kiirgustegevusloa muutmise taotlus?

Juhul kui muutub kiirgustegevusloa omaja nimi ja/või aadress esitab loa omaja Keskkonnaametile infosüsteemi KOTKAS kaudu kiirgustegevusloa muutmise taotluse. Muutmise taotluse esitamiseks tuleb infosüsteemis KOTKAS valida Keskkonnakaitseload > Minu keskkonnakaitseload > valida õige kiirgustegevusluba > nupust „Toimingud“ valida „Alusta loa muudatustaotlust“. Keskkonnaamet muudab loa seitsme päeva jooksul taotluse saamisest arvates. Seoses ärinime ja aadressi muutmisega on kiirgustegevusloa muutmine riigilõivu vaba. Loa muutmise aluseks on eelnevalt tehtud äriregistri muudatus.

3) Kiirgustegevusloa omaja lõpetab kiirgustegevuse ja kiirgusallikate kasutamise. Kuidas tunnistada kiirgustegevusluba kehtetuks?

Kui ettevõte lõpetab kiirgustegevuse ja kiirgusallikate kasutamise, esitab loa omaja Keskkonnaametile infosüsteemi KOTKAS kaudu taotluse kiirgustegevusloa kehtetuks tunnistamiseks. Kiirgustegevusloa kehtetuks tunnistamiseks tuleb infosüsteemis KOTKAS valida > Keskkonnakaitseload > Minu keskkonnakaitseload > valida õige kiirgustegevusluba > nupust „Toimingud“ valida „Taotle kehtetuks tunnistamist“. Taotlus sisaldab andmeid kiirgusallikate ohutustamise/üleandmise kohta, mis on kooskõlas kiirgustegevusloa taotlusega esitatud ohutustamise kavaga.

Kiirgusseaduse  kohaselt toimub radioaktiivse aine ja radioaktiivset ainet sisaldava seadme vedu üle riigipiiri, mille aktiivsus või aktiivsuskontsentratsioon on suurem kui väljaarvamistase, ohtlikke veoseid käsitlevate õigusaktidega sätestatud korras.

Sisse-, välja- ja läbivedu riiki, mis ei ole Euroopa Liidu liikmesriik

Kiirgustegevusloa taotlus radioaktiivse aine Eesti Vabariiki sisseveoks riigist, mis ei ole Euroopa Liidu liikmesriik, või Eestist väljaveoks riiki, mis ei ole Euroopa Liidu liikmesriik, esitatakse taotlus infosüsteemis KOTKAS.

Kiirgustegevusloa andmine otsustatakse 90 päeva jooksul nõuetekohaste taotluse ja dokumentide saamisest arvates. Kui Keskkonnaamet määrab taotlejale tähtaja kiirgustegevusloa taotluse materjalides puuduste kõrvaldamiseks või taotluse materjalide kohta täpsustavate andmete esitamiseks, pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg puuduste kõrvaldamise või täpsustavate andmete esitamise aja võrra.

Sisse- ja väljavedu riiki, mis on Euroopa Liidu liikmesriik

Kiirgusallikate vedu Euroopa Liidu liikmesriikide vahel on reguleeritud Euroopa Nõukogu 8. juuni 1993 määrusega (EURATOM) nr 1493/93 radioaktiivsete ainete vedude kohta ühest liikmesriigist teise. Määrust kohaldatakse kinniste kiirgusallikate ja muude kiirgusallikate ühest liikmesriigist teise vedamise suhtes.

Kinniste kiirgusallikate väljaveoks Euroopa liidu liikmesriiki, peab saatja veenduma, et kiirgusallika saajal on selleks olemas eelnev kirjalik deklaratsioon. Deklaratsioonis kinnitab saaja, et järgib sihtliikmesriigis kõiki kehtestatud sätteid ja sellist liiki kiirgusallikate kasutamise riigisiseseid nõudeid. Deklaratsioon saadetakse kinnitamiseks kiirgusallika saaja liikmesriigi pädevale asutusele.

Kinniste kiirgusallikate sisseveoks Euroopa liidu liikmesriigist koostab kiirgusallika saaja või selle volitatud esindaja deklaratsiooni ja saadab deklaratsiooni paberil 3 eksemplaris Keskkonnaametile kinnitamiseks aadressile Keskkonnaamet, kliima- ja kiirgusosakond, Kopli 76, 10416 Tallinn.

Keskkonnaamet tunnustab teises Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis väljastatud kiirgustegevusluba, kui ettevõtja soovib teostada Eestis kiirgustegevust piiratud ajaperioodil. Tunnustus antakse kuni kolmeks aastaks.

Kui ettevõtja on registreeritud teises Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis ning talle on seal väljastatud kiirgustegevusluba või muu dokument, mis tõendab õigust kiirgustegevust teha, esitab ettevõtja Eestis teenuse osutamiseks Keskkonnaametile selle tegevusloa tunnustamiseks taotluse järgmiste andmete ja dokumentidega:

  • taotleja nimi, registrikood ja kontaktandmed;
  • kavandatava kiirgustegevuse kirjeldus;
  • koopia asukohariigis pädeva asutuse väljastatud kiirgustegevusloast, mis on legaliseeritud või kinnitatud tunnistusega (apostilliga), kui välisleping ei sätesta teisiti;
  • kiirgustegevusloa eestindus, mille on teinud vandetõlk või mis on notariaalselt kinnitatud;
  • väljavõte asukohamaa äriregistri registreerimiskaardist;
  • kiirgustegevuse asukoht ja ajaperiood Eestis;
  • Eesti-poolse tellija esindaja kontaktandmed;
  • andmed kiirgustöötajate, nende erialase väljaõppe ja isikudooside seire kohta;
  • muud andmed, mis on vajalikud kiirgusohutuse hindamiseks.

Tunnustamise taotlus esitatakse:

  •  Kopli 76, 10416 Tallinn
  • info@keskkonnaamet.ee
  • Tunnustamise taotluse esitamiseks võib kasutada ka alltoodud vormi:

Kiirguseksperdina tohib tegutseda sellekohase tunnistuse saanud või tunnustatud füüsiline isik.

Kiirgusekspert on isik, kes nõustab oma teadmiste ja oskuste ulatuses kiirgustegevusloa omajaid ja muid isikuid muu hulgas järgmistes valdkondades:

  • kiirgustegevuseks mõeldud rajatiste projekteerimisel kiirgusohutusnõuete arvestamine;
  • kiirgustegevuskohas töökohtade liigitamine kontrolli- ja jälgimisaladeks;
  • kiirgustegevuskoha seireprogrammid;
  • kaitsevahendid ja mõõteseadmed, kaasa arvatud nende valik ja kontrollimine;
  • kiirgusohutuse kvaliteedijuhtimise süsteemi koostamine;
  • radioaktiivsete jäätmete ohutu käitlemine;
  • riskianalüüs ja kiirgushädaolukorra lahendamise planeerimine;
  • kiirgustöötajate ja kiirgusohutuse spetsialistide koolitamine;
  • uue või kohandatud kiirgusallika kasutuselevõtt.

Tunnustatud kiirguseksperdid:

  • Priit Ruuge,                                            info@kiirgusohutus.ee

Kiirguseksperdi tunnistus nr 17, välja antud 18.09.2025 ja kehtib viis aastat. Tunnistus annab õiguse kiirguseksperdina tegutsemiseks kiirgustöötajate ja kiirgusohutuse spetsialistide koolitamise ja täiendkoolitamise ning meditsiinirakenduste valdkonnas.

  • Eduard Gerškevitš,                             eduardger@yahoo.uk

Kiirguseksperdi tunnistus nr 16, välja antud 19.10.2020 ja kehtib viis aastat. Tunnistus annab õiguse kiirguseksperdina tegutsemiseks kiirgustöötajate ja kiirgusohutuse spetsialistide koolitamise ja täiendkoolitamise ning meditsiinirakenduste ja kiirendite kasutamise valdkondades.

Kiirguseksperdi tunnistuse taotlemiseks tuleb esitada:

  • taotlus - vorm (PDF);
  • koopia kõrgharidust tõendavast dokumendist;
  • Keskkonnaministri 27.10.2016 määruse nr 45 lisas 1 (PDF) esitatud õppekava läbimist, muud erialast kvalifikatsiooni, kiirgusohutusalase koolituse või täienduskoolituse läbimist tõendavad dokumendid ;
  • kiirgustöötajate ja kiirgusohutuse spetsialistide koolitamise ja täienduskoolitamise valdkonna tunnistuse taotlemisel andmed kasutatava õppematerjali kohta, sealhulgas loengute ja ülesannete koopiad, tarkvara ja praktiliste tööde kirjeldused;

Kiirguseksperdi tunnistuse taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõiv.

Allkirjastatud taotlus koos lisadokumentidega esitatakse:

  • Kopli 76, 10416, Tallinn
  •  info@keskkonnaamet.ee

Kiirguseksperdina võib töötada ka välisriigi kutsekvalifikatsiooni omandanud isik, kui tema kutsekvalifikatsiooni on tunnustatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõike 2 kohaselt on pädev asutus Keskkonnaamet.

Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seadus

Kiirgusohutuse spetsialist on asjaomase kiirgustegevusega seotud kiirguskaitse küsimustes tehniliselt pädev isik, kelle kiirgustegevusloa või kiirgustegevuse registreeringu omaja võib määrata kiirgusohutusnõuete täitmise korraldajaks ettevõttes.

Sõltuvalt kiirgustegevuse laadist võib kiirgusohutuse spetsialist täita muu hulgas järgmisi tööülesandeid:

  • tagada, et kiirgustöid tehakse kiirgustööeeskirjas ettenähtud nõuete kohaselt;
  • kontrollida töökoha seire kava rakendamist;
  • säilitada kõiki kiirgusallikaid käsitlevaid asjakohaseid andmeid;
  • regulaarselt hinnata ohutus- ja hoiatussüsteemide toimimist;
  • kontrollida kiirgustöötaja isikudooside seire kava rakendamist;
  • kontrollida kiirgustöötaja tervisekontrolli kava rakendamist;
  • tutvustada uutele töötajatele kiirgustööeeskirju ja -juhendeid;
  • koostada kiirgustegevusega seotud tööplaane või osaleda nende koostamisel;
  • esitada juhtkonnale aruandeid;
  • osaleda avariikiirituse olukorra ennetamises ja sellele reageerimiseks valmisoleku korraldamises;
  • juhendada kiirgustöötajaid ja korraldada nende koolitust;
  • teha koostööd kiirguseksperdiga.

Kui tegemist on suure ohuga kiirgustegevusega või kiirgustegevusloa või kiirgustegevuse registreeringu omajal on rohkem kui kümme kiirgustöötajat, on kiirgusohutuse spetsialisti määramine kohustuslik.

Kiirgusohutuse spetsialisti määramine ei vabasta kiirgustegevusloa või kiirgustegevuse registreeringu omajat vastutusest kiirgusohutuse tagamise eest.

Kiirgustöötaja on kiirgustegevusloa või kiirgustegevuse registreeringu omajaga töö- või teenistussuhtes olev isik, sealhulgas välistöötaja, kes saab tööl käesoleva seadusega reguleeritud kiirgustegevuse käigus kiiritust ja kelle saadud kiirgusdoos ületab või võib ületada elanikule kehtestatud doosi piirmäärasid.

Kiirgustöötajate kategooriad on:

  • A-kategooria kiirgustöötaja, kes võib saada suurema efektiivdoosi kui kuus millisiivertit;
  • B-kategooria kiirgustöötaja, kes on kiirgustöötaja, keda ei liigitata A-kategooriasse.

Keskkonnaministri määrus nr 57 Kiirgustöötaja ja kiirgusohutuse spetsialisti kiirgusohutusalase koolitamise nõuded. 

Kiirgustegevuse registreeringut muudetakse juhul, kui registreeringu omaja kavatseb:

  1. kasutusele võtta uue või täiendava kiirgusallika;
  2. muuta kiirgustegevuse registreeringus märgitud kiirgusallika andmeid või lõpetada selle kasutamise;
  3. muuta kiirgustegevuse registreeringus määratud kiirgustegevust;
  4. muuta kiirgustegevuse tegemise kohta või ruume;
  5. muuta registreeringu omaja nime ja registrikoodi või aadressi.

Portatiivse hambaröntgenseadme kasutamine veterinaarmeditsiinis

Kiirgusohutuse tagamisel tuleb lähtuda kolmest põhiprintsiibist, milleks on kiirgustegevuse põhjendamine, optimeerimine ning dooside piiramine. Kõiki kiirgustegevusi tuleb põhjendada, tõendades, et need on kiirgustegevuse põhjustatava võimaliku tervisekahjustuse suhtes majanduslike, sotsiaalsete või muude hüvede poolest parimad valikud (KiS § 21). Lisaks tuleb igat kiiritust optimeerida, ehk hoida doosid nii väiksena, kui see on erinevaid tegureid arvesse võttes võimalik (KiS § 22).

Portatiivne hambaröntgenseade on röntgenseade, millega röntgenülesvõtete tegemiseks hoiab ülesvõtete tegija röntgenseadet enda käes.

Portatiivse hambaröntgenseadme kasutamise eripärad:

  • kiirgustöötaja potentsiaalne saadav kiirgusdoos on suurem:
    • kiirgustöötaja ei asu varjestatud töökohal, vaid hoiab hambaröntgenseadet käes (suurenenud hajukiirgus);
    • pikemad ekspositsiooniajad kui statsionaarse või mobiilse hambaröntgenseadme puhul (tingituna madalamast voolutugevusest);
    • tõenäosus kordusülesvõtete arvu suurenemise osas (hambaröntgenseade ei ole kohtkindlalt fikseeritud ning positsioneerimine on raskendatud);
  • suurenenud risk potentsiaalsetele elanike saadavatele kiirgusdoosidele tingituna käeshoitava hambaröntgenseadme mobiilsusest;
  • tõenäosus suurenenud patsiendidoosidele (looma) tingituna korduvülesvõtetest ning keerukast röntgenseadme positsioneerimisest;
  • ülesvõtte kvaliteet on varieeruv tingituna raskendatud positsioneerimisest, fikseerimisest, röntgenseadme aku laetavuse astmest, madalast voolutugevusest, mis tingib kordusülesvõtete vajaduse ning mille tagajärjel suurenevad saadavad kiirgusdoosid;
  • täiendavad ohutusnõuded (rangemad nõuded ülesvõtte teostajale vastavalt tootjapoolsetele nõuetele, kvaliteedi ja ohutuse tagamiseks sagedam toimimiskatsete teostamise vajadus, vahendid kavandamata kiirituse ärahoidmiseks (juhtvõti, parool)).

Portatiivse hambaröntgenseadme kasutamisel veterinaarmeditsiinis saaks ülesvõtete tegija põhjendamatut kiirgusdoosi, mida on võimalik ära hoida, kasutades portatiivse hambaröntgenseadme asemel alternatiivina mobiilset või statsionaarset hambaröntgenseadet. Portatiivsete hambaröntgenseadmete kasutamine on põhjendatud siis, kui mingil juhul ei ole võimalik kasutada ei mobiilset ega statsionaarset hambaröntgenseadet. Keskkonnaamet ei leia, et mugavuse aspekt vastab kiirgusohutuse põhiprintsiibile ning seetõttu ei ole antud juhul portatiivse hambaröntgenseadme kasutamine põhjendatud.

Kiirgusseadus
Keskkonnaministri määruse nr 60 Kiirgustegevusloa taotlusele esitatavad täpsustatud nõuded, taotluse ja kiirgustegevusloa andmete loetelud ning tuumamaterjali arvestuse pidamiseks kasutatavate kiirgusallikaid iseloomustavate andmete loetelud
Tervise- ja tööministri määrus nr 71 Meditsiinikiirituse protseduuride ja kliinilise auditi nõuded ning diagnostilised referentsväärtused
Keskkonnaministri määruse nr 57 Kiirgustöötaja ja kiirgusohutuse spetsialisti kiirgusohutusalase koolitamise nõuded
Keskkonnaministri määrus nr 52 Kiirgusallika asukohaks olevate ruumide nõuded, ruumide ja kiirgusallika märgistamise nõuded, radioaktiivsete kiirgusallikate kategooriad ning radionukliidide aktiivsustasemed
Keskkonnaministri määruse nr 34 Radioaktiivsete jäätmete klassifikatsioon, registreerimise, käitlemise ja üleandmise nõuded ning radioaktiivsete jäätmete pakendi vastavusnäitajad
Keskkonnaministri määrus nr 40 Kiirgustegevuses kasutatavate või tekkivate radioaktiivsete ainete väljaarvamise ja vabastamise tingimused ning väljaarvamise ja vabastamise taotlusele esitatavad nõuded
Keskkonnaministri määruse nr 27 Keskkonnaameti põhitegevusega seotud tasuliste teenuste loetelu ja tasumäärad
Energeetika- ja keskkonnaministri määrus nr 41 Väga väikese ohuga kiirgustegevuste loetelu, kiirgustegevuse registreeringu taotluse täpsustatud nõuded ning taotluse ja registreeringu andmekoosseis
Energeetika- ja keskkonnaministri määrus nr 40 Kiirgustegevuse ohuastme määramise kord

Taotlused

Menetlusse võtmiseks vajalike dokumentide minimaalne koosseis valdkondade järgi.

Vaata lähemalt - Taotlused

  • Pilot advisory mission on radiation protection and safety in medical exposure - Estonia - 2022 | 1.34 MB | pdf 2022. a märtsis viidi Eestis Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri (IAEA) juhtimisel ning Keskkonnaameti ja valdkonna osapoolte koostöös läbi nõuandev missioon, mille raames olid vaatluse all kiiritusravi, nukleaarmeditsiin, röntgendiagnostika ja menetlusradioloogia valdkonnad. Nõuandava missiooni käigus tutvusid väliseksperdid Eestis meditsiinikiiritust reguleerivate õigusaktide ja valdkonda toetavate arengukavadega, hinnati nõuete rakendamise praktikat ning anti väärtuslikke nõuandeid ja soovitusi valdkonna parandamiseks.

Kiirgustegevusloa omaja meelespea

Kiirgustegevusloa omaja täpsemad kohustused ja tingimused on väljatoodud igas kiirgustegevusloas eraldi, erinevad tingimused ja sealsed kohustused sõltuvad kiirgustegevuse eripärast. 

Kiirgustegevusloa omaja meelespea | 21.62 KB | docx

Kiirgusohutus on tagatud, kui järgitakse kolme põhiprintsiipi:

  • kiirgustegevuse põhjendamine - tõendades, et kiirgustegevusest saadav kasu ületab kahju
  • kiirituse optimeerimine
  • kiiritusel saadava doosi piiramine.

Kiirgusallika kasutamisel on oluline järgida tootjapoolset kasutusjuhendit ja muid asjakohaseid tehnilisi juhendeid, et tagada kiirgusallika, töötajate ja muude isikute ohutus.

Füüsilise kaitse eesmärk on tagada ehituslikud, tehnilised ja töökorralduslikud meetmed kiirgusallika ebaseadusliku eemaldamise ohu ennetamiseks ja tõkestamiseks.

Kiirgustegevusloa omaja on kohustatud välja töötama ja rakendama kiirgusohutuse kvaliteedijuhtimise süsteemi, mis tagab õigusaktides sätestatud nõuete ning kiirgustegevusloaga määratud tingimuste täitmise.

Kiirgustegevusloa omaja korraldab kiirgustöötajate isikudooside seire ning seireandmete esitamise doosiregistrisse. 

  • A-kategooria kiirgustöötajate isikudooside seire töökohal on pidev ja kontrollimine toimub vähemalt üks kord kuus.
  • B-kategooria kiirgustöötajate isikudooside seire peab olema piisav näitamaks, et töötaja on liigitatud B-kategooriasse õigesti.
  • Kiirgustöötajate isikudooside hindamise juhend

Kiirgustegevusloa omaja tagab kiirgustöötajale töö iseloomu ja töökoha tingimusi arvestava:

  • kiirgusohutusalase esmase koolituse kuue kuu jooksul alates tööle asumisest ning edaspidi täienduskoolituse üks kord viie aasta jooksul
  • esmase juhendamise enne kiirgustegevuse alustamist ja edaspidi korduva juhendamise üks kord aastas mõõduka ja suure ohuga kiirgustegevuse puhul ning vajadusel täiendava juhendamise.

Kiirgustegevusloa omaja korraldab:

  • A-kategooria kiirgustöötaja tervisekontrolli enne tööle asumist ja edaspidi üks kord aastas
  • B-kategooria kiirgustöötaja tervisekontroll töötervishoiu- ja ohutuse seaduses sätestatud korras
  • kiirgustöötaja viivitamatu erakorralise tervisekontrolli juhul kui on toimunud doosipiirmäärade ületamine

Kiirgustegevusloa omaja tagab kiirgusallikate ja radioaktiivsete jäätmete inventuuri ning asjakohase kiirgusseire.

Loa andjale esitatakse üks kord aastas 1. märtsiks:

Kiirgustegevusloa omaja teavitab Keskkonnaametit viivitamata:

  • kiirgusallika kadumisest ja vargusest
  • kiirgustegevuse käigus toimunud juhtumist või avariist, mille tagajärjel on kiirgustöötaja või elanik saanud piirmääradest suurema kiirgusdoosi.

Seotud viited

International Atomic Energy Agency STUK - Radiation and Nuclear Safety Authority in Finland ENSREG Nuclear Regulatory authority in Latvia RSC Radiation Protection Centre in Lithuania Swedish Radiation Safety Authority DSA - Norwegian Radiation and Nuclear Safety Authority European Radiological Protection Competent Authorities (HERCA)

Viimati uuendatud 14.01.2026

open graph imagesearch block image