Vähipüük

Vähipüügile kehtivad kindlad reeglid. Haiguste leviku vältimiseks peab püügivahendeid õigesti hooldama. Püütud võõrliikidest tuleb teavitada Keskkonnaametit.

Jõevähi püük on lubatud 1. augustist 31. augustini.

Püügiks on vajalik kalastuskaart, mida saab osta Keskkonnaametist ja pilet.ee kodulehelt.

Püügivahendina võib kasutada vähimõrda või vähinatta. Käega püük ei ole lubatud.

Eraveekogul (mitte avalikuks kasutamiseks oleval veekogul) püüdmiseks peab olema veekogu omaniku nõusolek.

Ühele isikule antakse ühe püügipiirkonna (üldjuhul maakond, erandina ka mõni konkreetne veekogu) piires luba püüda ühe kuni viie vähipüügivahendiga kuni kolm ööpäeva, Saaremaal ühe ööpäeva. Püügivahendite ja ööpäevade arv tuleb märkida kalastuskaardi taotlusele. Üks vähipüügivahend üheks ööpäevaks maksab 3 eurot.

Jõevähile on kehtestatud alammõõt 11 cm ning sellest väiksemad isendid tuleb veekogusse tagasi lasta. Ööpäevas tohib üks isik püüda kuni 75 mõõdulist vähki.

Vähipüük. Foto: Tanel Türna
Signaalvähk. Foto: Aimar Rakko

Püügivahendite hooldus

Haiguste leviku vältimiseks ei tohi püütud vähke ilma Keskkonnaameti loata ümber asustada teistesse veekogudesse. Samuti tuleks püügivahendid pärast püüki desinfitseerida. Sobivaim viis selleks on mõneks tunniks päikese kätte jätmine, mis peaks haigustekitajad hävitama.

Võõrliigid

Eestis esineb kolm võõrvähiliiki: signaalvähk, ogapõskne vähk ja marmorvähk.

Lähemalt saad võõrliikide kohta lugeda siit:  

Kui tekib kahtlus, et oled püüdnud mõne eelpool nimetatud võõrliikidest, siis tuleks sellest teada anda Keskkonnaametile info@keskkonnaamet.ee. Võimalusel lisa fotod püütud isendist.

Millal ja kuidas taotleda vähipüügiõigust?

Vähipüügiks on vajalik kalastuskaart. Taotluste vastuvõtt algab juulikuu esimesel tööpäeval kell 9.00.

Lisainfot taotlemise kohta saad lugeda kalanduse taotluse lehelt

Harilik jõevähk. Foto: Aimar Rakko
Kinnipüütud kodumaine jõevähk. Foto: Aimar Rakko

Kus oli 2020. aastal vähipüük keelatud?

  • Hiiu maakonnas on vähipüük keelatud kõigis veekogudes.
  • Saare maakonnas on vähipüük keelatud Karujärves, Põduste jões, Laugi peakraavis, Kuke peakraavis, Kurdla peakraavis, Reo karjääris, Riksu ojas ja Riksu lahel.
  • Harju maakonnas on vähipüük keelatud Mustjões ja Vääna jões.
  • Põlva maakonnas on keelatud vähipüük Lutsu jões.
  • Pärnu maakonnas on vähipüük keelatud Pärnu jões, Pärnu vallikraavis, Reiu jões, Sauga jões, Tuudi jões ja Vanamõisa jões.
  • Lääne maakonnas on vähipüük keelatud Kasari jões ja Vigala jões.
  • Rapla maakonnas on vähipüük keelatud Kasari jões, Velise jões ning Vigala jões ja Nurtu jões.
  • Tartu maakonnas on vähipüük keelatud Ropka paisjärves ja Ilmatsalu jões.
  • Ida-Viru maakonnas on vähipüük keelatud Narva jões, Narva veehoidlas, Mustajões, Balti SEJ väljavoolukanalis ja Eesti SEJ juurdevoolukanalis.
  • Võru maakonnas on vähipüük keelatud Värska lahes ja Õrsava järves.

Viimati uuendatud 10.09.2021