Vähipüük

Jõevähi püük on lubatud 1. augustist 31. augustini.

Püügiks on vajalik kalastuskaart, mida saab osta Keskkonnaametist ja veebilehelt kalaluba.ee. 

Püügivahendina võib kasutada vähimõrda või vähinatta. Käega püük ei ole lubatud.

Eraveekogul (mitte avalikuks kasutamiseks oleval veekogul) püüdmiseks peab olema veekogu omaniku nõusolek.

Ühele isikule antakse ühe püügipiirkonna (üldjuhul maakond, erandina ka mõni konkreetne veekogu) piires luba püüda ühe kuni viie vähipüügivahendiga kuni kolm ööpäeva, Saaremaal ja Pangodi järvel ühe ööpäeva. Püügivahendite ja ööpäevade arv tuleb märkida kalastuskaardi taotlusele. Püük on lubatud kuni 5 vähipüügivahendiga ühe kalastuskaardi alusel, kalastuskaardi hind on 15 eurot ööpäevas. 

Jõevähile on kehtestatud alammõõt 11 cm ning sellest väiksemad isendid tuleb veekogusse tagasi lasta. Vähipüügil on lubatud ühel isikul püüda kalastuskaardi kohta kuni 75 mõõdulist isendit.

Püügivahendite hooldus

Haiguste leviku vältimiseks ei tohi püütud vähke ilma Keskkonnaameti loata ümber asustada teistesse veekogudesse. Samuti tuleks püügivahendid pärast püüki desinfitseerida. Sobivaim viis selleks on mõneks tunniks päikese kätte jätmine, mis peaks haigustekitajad hävitama.

Võõrliigid

Eestis esineb kolm võõrvähiliiki: signaalvähk, ogapõskne vähk ja marmorvähk.

Lähemalt saad võõrliikide kohta lugeda siit:  

Kui tekib kahtlus, et oled püüdnud mõne eelpool nimetatud võõrliikidest, siis tuleks sellest teada anda Keskkonnaametile [email protected]. Võimalusel lisa fotod püütud isendist.

Millal ja kuidas taotleda vähipüügiõigust?

Vähipüügiks on vajalik kalastuskaart. 2023. aastal saab osta limiidiga maakonda või veekogule üks isik ühe kalastuskaardi. Taotluste vastuvõtt algab juulikuu esimesel tööpäeval kell 9.00. 

Lisainfot taotlemise kohta saad lugeda kalanduse taotluse lehelt. Samalt lehed leiad ka taotluse vormid. 

Kus on 2023. aastal vähipüük keelatud?

• Hiiu maakonnas on vähipüük keelatud kõigis veekogudes.

• Saare maakonnas on vähipüük keelatud Karujärves, Põduste jões, Laugi peakraavis, Kuke peakraavis, Kurdla peakraavis, Riksu ojas ja Riksu lahel.
• Harju maakonnas on vähipüük keelatud Mustjões ja Vääna jões.
• Põlva maakonnas on keelatud vähipüük Lutsu jões.

• Pärnu maakonnas on vähipüük keelatud Paadrema jões, Pärnu jões, Pärnu vallikraavis, Reiu jões, Sauga jões, Tuudi jões ja Vanamõisa jões.
• Lääne maakonnas on vähipüük keelatud Kasari jões ja Vigala jões.
• Rapla maakonnas on vähipüük keelatud Kasari jões, Velise jões ning Vigala jões ja Nurtu jões.
• Tartu maakonnas on vähipüük keelatud Ropka paisjärves ja Ilmatsalu jões.
• Ida-Viru maakonnas on vähipüük keelatud Kurtna Suurjärves, Konsu ning Vasavere küla veekogudes, Mustajões, Metsküla ojas, Narva jões, Narva veehoidlas, Balti SEJ väljavoolukanalis, Balti SEJ juurdevoolukanalis ja Eesti SEJ juurdevoolukanalis.
• Võru maakonnas on vähipüük keelatud Värska lahes ja Õrsava järves.