Ebameeldiva või ärritava lõhnaga aine
Ebameeldiva lõhnaga aine on inimtegevusest põhjustatud välisõhku väljutatav aine või ainete segu.
Lõhnaaisting tekib õhus sisalduvate lõhnaainete mõjul. Lõhnataju on väga subjektiivne ning erinevad inimesed tajuvad erinevaid lõhnu erinevalt (mh kas see on meeldiv või mitte). Ebameeldiva lõhna kohta öeldakse enamasti ka hais. Lõhna (haisu) puhul on sageli tegemist erinevate üksikainete seguga.
Eesti riigis on sätestatud lõhnale piirnorm, lõhnaaine häiringutase, mis on sageduspõhine. Näiteks on standardit 886-EVS (st enimkasutatud meetodit) kasutades lõhnaaine esinemise häiringutase vastuvõtja juures 15% aasta lõhnatundidest. Lõhna iseloomu ja tugevust siinkohal ei hinnata.
Juhul, kui esineb häiriv lõhn, tuleb sellest teavitada riigiinfo telefoni 1247. Siinkohal on oluline, et lõhna olemasolu ei pruugi alati tähendada alati otsest ohtu tervisele.
Selle, kas lõhnaainele sätestatud normi ületatakse, määrab selleks moodustatud ekspertrühm rahvusvaheliselt tunnustatud meetoditel. Kui see asjaolu tuvastatakse, peab heiteallika valdaja koostama ja esitama lõhnaaine esinemise vähendamise kava Keskkonnaametile heakskiitmiseks. Kava täitmist kontrollib Keskkonnaamet.
Lõhnaaine esinemise vähendamise kava ja selle koostamine
Lõhnaaine esinemise vähendamise kava peab sisaldama:
- lõhnaaine eraldumist põhjustavate tegevusalade ja heiteallikate kirjeldust;
- andmeid käitist ümbritseva piirkonna asustustiheduse ja asustuse kauguse kohta käitise tootmisterritooriumist;
- käitises enne kava koostamist rakendatud lõhnaaine esinemise vähendamise meetmete ja plaanitavate lisameetmete loetelu, sealhulgas hinnangut käitise vastavuse kohta parimale võimalikule tehnikale või parima võimaliku tehnika arengust tulenevate lisameetmete rakendamise võimaluse kohta;
- pärast meetmete rakendamist saavutatava lõhnaaine heitkoguse vähendamise arvutust heiteallikate kaupa lõhnaühikutes ja lõhnaaine esinemise vähendamise arvutustulemust välisõhus;
- meetmete maksumust;
- andmeid meetmete rakendajate kohta;
- meetmete rakendamise tähtaegu ja rakendatud meetmete efektiivsuse kontrollimise tähtaegu;
- kava rakendamise aruande või aruannete Keskkonnaametile esitamise tähtaegu.
Kavaga määratud abinõud peavad tagama lõhnaaine koguste vähenemise ning lõhna tekkimise, levimise ja ärritava lõhnataju vähenemise elanikkonnale.
Lõhnaaine esinemise vähendamise kavad, mille Keskkonnaamet on heaks kiitnud
AS Liwathon E.O.S
Vesta Terminal Tallinn OÜ
AS Nynas
Eesti Diisel AS
Tallinna Terminal AS
Maardu Terminal AS
Aktsiaselts Olerex Terminal (endise nimega Oiltanking Tallinn AS)
OÜ PETKAM
Aktsiaselts NCC & PO
Enefit Power AS Õlitööstus
AS Alexela Logistics (endise nimega AS Alexela Sillamäe)
Puma Energy Baltics AS (endise nimega AS Alexela Logistics)
NPM Silmet OÜ
KKT Oil OÜ
KKT Oil OÜ edasised aruanded ja muu kirjavahetus seoses lõhnaaine esinemise vähendamise tegevuskavaga on leitavad KOTKASe dokumendiregistrist registreerimisnumbriga DM-100376.
AS NOVOTRADE INVEST
Osaühing Järve Biopuhastus
Edasised aruanded ja muu kirjavahetus seoses lõhnaaine esinemise vähendamise tegevuskavaga on leitavad KOTKASe dokumendiregistrist avaneb uues vahekaardis registreerimisnumbriga DM-119921.
2026 a:
Eastman Specialties OÜ
2026. a:
VKG Oil AS
VKG Oil AS edasised aruanded ja muu kirjavahetus seoses lõhnaaine esinemise vähendamise tegevuskavaga on leitavad KOTKASe dokumendiregistrist registreerimisnumbriga DM-100381.
2026:
OÜ Tarmeko KV
OÜ Salutaguse Pärmitehas
Aktsiaselts PÄRNU VESI
Aktsiaselts Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus
Välisõhus leviv müra
Müra on inimtegevusest põhjustatud ning välisõhus leviv soovimatu või kahjulik heli. Seda tekitavad paiksed või liikuvad allikad, sealhulgas transpordivahendid, maantee-, raudtee- ja lennuliiklus, välistingimustes kasutatavad seadmed.
Keskkonnaamet keskendub tööstusmürale, liiklusmüra on Terviseameti hinnata, kes on ka müra osas pädev järelevalveasutus. Müraga seonduvate kaebustega saab pöörduda Terviseameti poole. Kui Terviseamet on teinud kaebuste põhjal mürataseme kontrollmõõtmisi, mis näitavad müra normtaseme ületamist, maksab mõõtmiste eest müraallika valdaja. Vastupidisel juhul tasub Terviseamet.
Müra normtasemed on defineeritud järgmiselt:
- Müra piirväärtus – suurim lubatud müratase. Piirväärtuse ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid.
- Müra sihtväärtus – suurim lubatud müratase uute planeeringutega aladel, mille tagab planeeringust huvitatud isik.
Välisõhu mürakaart koostatakse olulist mürahäiringut põhjustavate müraallikate ja nendest ümbritsevasse piirkonda leviva müra kohta. Kohaliku omavalitsuse üksus korraldab koostöös müraallika valdajaga oma haldusterritooriumi kohta välisõhu mürakaardi koostamise. Kohaliku omavalitsuse üksus esitab mürakaardi ja müra vähendamise tegevuskava teadmiseks Terviseametile.
Välisõhu strateegiline mürakaart on kaart, mille abil antakse üldhinnang tiheasustusala või põhimaantee, põhiraudtee ja põhilennuvälja tekitatud müratasemete kohta või antakse üldprognoos selle piirkonna müratasemete kohta. Välisõhu strateegiline mürakaart on müra vähendamise tegevuskava aluseks. Tiheasustusega piirkonna kohaliku omavalitsuse üksus koostab tiheasustusega piirkonna välisõhu strateegilise mürakaardi ja esitab selle teadmiseks Terviseametile ning Kliimaministeeriumile.
Viimati uuendatud 27.04.2026
