Natura 2000 on üle-euroopaline looduskaitsealade võrgustik, mille mõte ja sisu on kirjas 1992. aastal vastu võetud Euroopa Liidu loodusdirektiivis (92/43/EMÜ). Sama direktiiviga võeti Natura võrgustiku osaks ka 1979. aastal jõustunud linnudirektiivi (2009/147/EÜ) alusel valitud linnualad. Seega kehtivad Natura hindamise põhimõtted nii loodus- kui linnualade kohta.
Eesti Natura 2000 alad on moodustatud 60 Euroopa Liidu loodusdirektiivis loetletud elupaigatüübi, 53 II lisasse kuuluva looma- ja taimeliigi ning 129 linnudirektiivi I lisas loetletud linnuliigi ja rändlinnuliigi kaitseks.
Natura hindamise üldine kohustus ja selle läbiviimise põhimõtted tulenevad loodusdirektiivi artikli 6 lõigetest 3 ja 4.
Sootaastamisala turbatamm
Soode taastamise tegevused ei vaja Natura hindamist, kuna need on kaitsekorralduslikult vajalikud
Loe veelLoodusdirektiivi art 6 lg 3: "Mis tahes kava või projekti, mis ei ole otseselt seotud ala korraldamisega või ei ole ala korraldamiseks otseselt vajalik, kuid mis kas eraldi või koos teiste kavade või projektidega ala tõenäoliselt oluliselt mõjutab, tuleb asjakohaselt hinnata nende tagajärgede seisukohast, mida ta alale kaasa toob, silmas pidades ala kaitse eesmärke. Arvestades kava või projektiga kaasnevate tagajärgede hindamise järeldusi ning vastavalt lõikes 4 toodud sätetele, teevad pädevad riigiasutused kava või projekti suhtes positiivse otsuse üksnes pärast seda, kui nad on kindlaks teinud, et see kava või projekt ei mõju kahjulikult asjaomase ala terviklikkusele ja, vajaduse korral, pärast avaliku arvamuse väljaselgitamist".
Natura hindamise kohustus kajastub Eesti õigussüsteemis keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses (KeHJS), mille § 3 lg 1 p 2 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik.
Natura hindamise põhimõtted
Natura hindamisel seatakse alati esikohale looduskaitselised eesmärgid, mis tähendab, et kava või projekti elluviimine ei tohi Natura ala loodusväärtusi kahjustada ja otsustaja peab tegevuse lubamisel selles veendunud olema. Natura hindamine peab olema läbi viidud täpsusastmes, mis võimaldab ebasoodsa mõju puudumises veenduda.
Loodusdirektiivi artikkel 6 lõige 4 on otsustajale andnud teatud erakordsetes olukordades õiguse eelistada ka muid huvisid, sh sotsiaal-majanduslikke huvisid looduskaitselistele huvidele. Sellises erandolukorras tuleb muuhulgas võtta kasutusele meetmed Natura 2000 võrgustiku üldise sidususe tagamiseks ja loodusväärtustele tekitava kahju hüvitamiseks.
Natura hindamine viiakse Eestis läbi osana keskkonnamõju hindamisest või keskkonnamõju strateegilisest hindamisest.
Natura hindamine koosneb neljast etapist:
Eelhindamise eesmärk on välja selgitada projekti või kava võimalik mõju (koosmõjus teiste kavade ja projektidega) Natura alale ning hinnata, kas tegemist on tõenäoliselt ebasoodsa mõjuga Natura ala kaitse-eesmärkidele.
Kui ebasoodsa mõju avaldumises puudub veendumus, tuleb liikuda asjakohase hindamise etappi. Kui ebasoodsa mõju avaldumine on välistatud, võib loa väljastada või kava kehtestada. Kui viiakse läbi eelhindamine ning otsustaja leiab, et asjakohase hindamise etapp ei ole vajalik, tuleb antud otsuse (st keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse) eelnõu kooskõlastada Keskkonnaametiga.
Hinnatakse projekti või kava mõju (koosmõjus teiste projektide või kavadega) Natura ala terviklikkusele, lähtudes ala struktuurist, funktsioonist ja kaitse-eesmärkidest. Vajadusel viiakse läbi väliuuringud ja töötatakse välja ebasoodsat mõju leevendavad meetmed ja hinnatakse nende tõhusust.
Kui hindamise tulemusel on otsustaja veendunud, et ebasoodne mõju Natura ala terviklikkusele ja kaitse eesmärkidele puudub või kavandatavad leevendavad meetmed on mõjude vähendamisel piisavalt tõhusad, võib loa anda või kava kehtestada (KeHJS § 29 lg 2 ja KeHJS § 45 lg 2). Vastasel juhul tuleb loa andmisest või kava kehtestamisest loobuda või asuda otsima alternatiivseid lahendusi.
Keskkonnamõju hindamise aruanne või keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne, mis sisaldab Natura asjakohast hindamist, tuleb esitada kooskõlastamiseks kaitstava loodusobjekti valitsejale ehk Keskkonnaametile (KeHJS § 29 lg 1 p 2 ja § 45 lg 1p 2)
Juhul kui ebasoodsat mõju ei ole võimalik vältida ega piisavalt leevendada, tuleb otsida kavandatavale tegevusele teisi, alternatiivseid lahendusi.
Tavapäraselt viiakse alternatiivide kaalumine läbi asjakohase hindamisega ühes etapis.
Kui kavandatavale tegevusele puuduvad alternatiivid, tuleb erandi tegemise etapis selgitada, kas kavandatav tegevus on vajalik avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt tungivatel põhjustel ning töötada välja meetmete kava, millega hüvitatakse projekti või kavaga kaasnev kahju loodusele ning tagatakse Narva 2000 võrgustiku üldine sidusus. Erandi tegemise etapis saab otsuse teha Vabariigi Valitsus, tegevusest Euroopa Komisjoni eelnevalt teavitades või otsuse tegemiseks arvamust küsides (KeHJ § 29 lg 3-5 ja § 45 lg 3-5).
Natura hindamine tuleb viia läbi kõigi asjakohaste projektide või kavade puhul, arvestades sealjuures projekti või kava täpsusastmega. Siiski ei või ka suurema üldistusastmega, kuid siiski konkreetse ruumilise ulatusega kavadel jätta Natura mõju hindamata või piirduda vaid eelhindamise etapiga, vaid tuleb vajadusel viia läbi ka kava sisuga proportsionaalne Natura asjakohase hindamine etapp, mis võimaldab kava kehtestajal olla veendunud, et kava elluviimine Natura ala terviklikkust või kaitse eesmärki ei mõjuta ebasoodsalt.
Juhendmaterjale ja täiendavat infot:
- Euroopa Komisjoni juhis loodusdirektiivi artikli 6 rakendamise kohta
- Euroopa Komisjoni metoodilised suunised loodusdirektiivi artikli 3 ja 4 sätete kohta ning dokumendi lisa
- Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis
- Juhised loodusdirektiivi artikli 6 lõike 4 rakendamiseks Eestis
- Teisi Euroopa Komisjoni loodusdirektiivi rakendamise, sh Natura hindamise suuniseid
Viimati uuendatud 12.04.2024