Metsakaitseekspertiis

Majandusmetsa käekäik sõltub paljuski metsaomaniku tähelepanust ja hoolest. Erinevad häiringud mõjutavad otseselt metsas puude tervislikku seisundit ja neist metsakahjustustest tuleb omanikul teavitada Keskkonnaametit. Keskkonnaamet kogub teavet metsade tervisliku seisundi kohta hoidmaks ära kahjustuste levikut.

Metsakaitseekspertiisi tellimiseks esitab metsaomanik Keskkonnaametile metsateatise olulise metsakahjustuse kohta: 

  • tormi, üleujutuse, ulatusliku metsatulekahju või muu loodusjõu põhjustatud ulatuslike kahjustuste tõttu hukkunud;
  • looduslike tegurite tagajärjel halva tervisliku seisundiga metsa;
  • halva fenotüübiga puistu;
  • metsaomanikust sõltumata põhjusel väikese rinnaspindalaga ja täiusega puistu uuendamiseks.

Mets loetakse oluliselt kahjustatuks, kui kahjustuse tõttu on alates latimetsa arenguklassist elujõuliste puude esimese rinde rinnaspindala väiksem kui puistu esimese rinde rinnaspindala lubatud alammäär pärast harvendusraiet (Alus: Metsaseadus § 41 lg 2).

Metsakahjustuste esinemise kohta on metsaomanikul võimalik Keskkonnaametile esitada ka taotlus kui metsateatist esitada ei saa. Metsakaitseekspertiis tehakse võimalusel kogu kahjustusalale korraga ning metsakaitseekspertiisi kohta koostavad Keskkonnaameti töötajad akti. 

Metsateatis metsakahjustuse korral

Metsaomanikul on olulise metsakahjustuse korral võimalik esitada metsateatis. 

Loe metsateatistest lähemalt

Metsakaitseekspertiisi akt sisaldab:

  • ekspertiisi tegemise põhjuseid;
  • metsa seisukorra hinnangut;
  • eksperdi arvamust, võimalusel soovitusi metsakaitsetööde tegemiseks.

Metsakaitseekspertiisi tellimise ja tegemise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister metsa majandamise eeskirjaga.

Metsakaitseekspertiisi tulemustest teavitatakse hiljemalt 30 tööpäeva jooksul, metsakahjustuse metsateatise, metsaomaniku taotluse või muul viisil metsakahjustust käsitleva teabe saabumisest arvates (alus: Metsaseadus § 41 lg 15).

Metsaomanik võib teha raiet 12 kuu jooksul pärast metsakaitseekspertiisi akti registreerimist metsaregistris.

Enamlevinud metsakahjustused

Torm

Tormikahjustused moodustavad suurima osa metsakahjustustest. Lisaks tormimurrule, tormiheitele ja vaalimisele võib tormi tagajärjel suureneda ka putukkahjurite kahjustus. Koristamata tormikahjustused kuusikutes soodustavad kuuse-kooreüraskite levikut.   

Ulukid

Olulise osa metsakahjustustest moodustavad ulukikahjustused. Põhilisteks kahjustajateks meie metsades on põder, metskits ja punahirv, kes koorivad puid, murravad latvu ja kärbivad oksi.
Metsale teeb oma tegevusega liiga  ka kobras, kes  muudab veereziimi, tekitades suurtel aladel üleujutusi,  mille tagajärjel mets hukkub. 

Kuuse-kooreürask

Arvestatav kuusikute kahjustaja meie metsades on kuuse-kooreürask, kes tavaliselt asustab haigeid ja nõrgestatud puid. Tormi, tuule , põua või seenhaiguste  poolt kahjustatud metsas võib tema arvukus kasvada väga suureks ning siis võib kuuse-kooreürask asustada ka elujõulisi kuuski. Kuuse-kooreüraskil võib areneda soodsatel tingimustel kaks põlvkonda aastas. 

Viimati uuendatud 10.06.2021