Logo

Loa omaja meelespea

Keskkonnaamet (loa andja) ei kanna lubadele erinevatest keskkonnakaitselistest õigusaktidest otsekohalduvaid nõudeid. Need on täitmiseks sõltumata sellest, kas need on loal kirjas või mitte.

Vältimaks võimalikke rikkumisi, juhib Keskkonnaamet loa omaja meelespeas tähelepanu peamistele otsekohalduvatele nõuetele.
  • Keskkonnakaitse meetmed peavad tagama kõrgetasemelise keskkonnakaitse. Kaitsta tuleb kogu keskkonda arvestades mõjude levikut ühelt keskkonnaelemendilt teisele (keskkonnaseadustiku üldosa seadus (KeÜS) § 8).
  • Keskkonnakaitselisi põhimõtteid tuleb arvesse võtta kõikide eluvaldkondade arengus, et tagada säästev areng (KeÜS § 9).
  • Keskkonnaohtu tuleb vältida (KeÜS § 10).
  • Keskkonnariski tuleb vähendada ettevaatusmeetmete abil ning riskantsete tegevuste puhul tuleb enne otsuse tegemist selgitada nende mõju keskkonnale ja vajadusel läbi viia keskkonnamõju hindamine (KeÜS § 11).
  • Keskkonnahäiringu, -ohu, - riski või -kahju hindamise, vältimise, vähendamise või heastamisega seotud kulud kannab nende põhjustaja, kui seadusest ei tulene teisiti (KeÜS § 12 lõige 1).
  • Keskkonnakasutuse eest tuleb maksta keskkonnatasu seaduses sätestatud juhtudel (KeÜS § 12 lõige 2). Täpsemalt loe  keskkonnatasu lehelt.
  • Taastuvaid ja taastumatuid loodusvarasid tuleb kasutada säästlikult (KeÜS § 13).
  • Igaüks peab rakendama mõistlikke meetmeid, et vähendada oma tegevuse või tegevusetuse tõttu tekkida võivat keskkonnahäiringut (KeÜS § 14).
  • Igaüks peab enne keskkonnaohtu põhjustava tegevuse alustamist omandama vajalikud teadmised, et vältida keskkonnaohtu, arvestades tegevuse laadi ja ulatust (KeÜS § 15).
  • Rakendada vajalikke meetmeid keskkonnaohu vältimiseks ja ettevaatusmeetmeid keskkonnariski vähendamiseks. Enne keskkonnaohu või -riskiga tegevuse alustamist omandada vajalikud teadmised, et tagada ohutus (Keskkonnaseadustiku üldosa seadus (KeÜS) § 16 lõiked 1 ja 2).
  • Vältida ohtlike ainete, segude või organismide kasutamist ja eelistada keskkonnale ohutumaid alternatiive (KeÜS § 16 lõige 3).
  • Kontrollida ohtliku ainega seotud tootmise, turule viimise ja kasutamisega seotud piiranguid. Kemikaalide tootmise, tarnimise ja ohutu kasutamise nõuete (sh ohutuskaartide, märgistuste) kohta saab rohkem teavet Terviseameti veebilehelt.
  • Kasutada toorainet, loodusvarasid ja energiat säästlikult ning võimalusel eelistada taastuvaid energiaallikaid (KeÜS § 17).
  • Käitise asukoha valikul ning selle laiendamisel või ümberkujundamisel valida koht, mis võimalikult vähe häirib keskkonda, arvestades ala tundlikkust, kaugust elamupiirkonnast ning ala sihtotstarvet (KeÜS § 18).
  • Tagada, et ettevõttes töötavad isikud saavad vajaliku keskkonnakaitsealase väljaõppe (KeÜS § 19).
  • Olulisest keskkonnahäiringust (nt avarii, vahejuhtum, rikkumine vms) teada anda viivitamata loa andjale või seaduses sätestatud juhul muule asutusele (KeÜS § 20 lõige 1).
  • Viivitamata teavitada loa andjat käitise toimimisviisis kavandatavast muudatusest, laiendamisest või muust tegevusest, mis väljub loaga lubatud piirest (KeÜS § 20 lõige 2).
  • Käitise tegevuse lõpetamisel ja selle järel tagada, et ei teki olulisi keskkonnahäiringuid (KeÜS § 21).
  • Loa omaja andmete (nimi, registrikood, kontaktandmed) muutumisest tuleb kindlasti teavitada loa andjat ning esitada viivitamatult loa omaja andmete muutmise taotlus (keskkonnaseadustiku üldosa seadus (KeÜS) § 59 lõige 1 punkt 1, koos § 53 lõike 1 punktidega 1 ja 2).
  • Loa omajal on loa kehtivuse ajal õigus loast tulenevad õigused ja kohustused üle anda teisele isikule (KeÜS § 60). Loa üleandmisel:
    • tuleb loa andjale esitada ühine taotlus allkirjastatult praeguse ja uue loa omaja poolt;
    • taotluses tuleb ära märkida kuupäev, millal muudatus jõustub;
    • taotlus tuleb esitada vähemalt 10 päeva enne muudatuse jõustumist.
  • Koos taotlusega tuleb uuel loa omajal esitada täiendavaid andmeid loetelus toodud juhtudel:
    • kinnistu/hoone omandiõiguse puudumisel selle kasutusõigust tõendav dokument, rendileping või muu kirjalik nõusolek kinnisaja kasutamiseks;
    • keskkonnaalased lepingud (nt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenusepakkujaga, jäätmekäitlejaga, hoidla/mahuti rendileping);
    • jäätmete ladustamisel tagatis ladustatavate jäätmete kohta;
    • ohtlike jäätmete käitlemisel, prügila või jäätmehoidla käitamisel asjakohased pädevusnõudeid tõendavad dokumendid;
    • ohtlike jäätmete käitlemisel õnnetusjuhtumi kindlustus ning tõendid muude seadusest tulenevate nõuete täitmise kohta (juhtimissüsteemi kirjeldus, hädaolukordade tekkimise võimalus ja rakendatavad meetmed, kinnitus ohtlike jäätmete saatekirja koostamise tehnilise võimekuse kohta);
    • kui algsele loa omanikule on antud tootesertifikaat (nt komposti tootmiseks) või on tõendatud toote vastavus mõnele standardile (nt täitematerjalide standard), tuleb need tõendusdokumendid eelnevalt ümber vormistada uue loa omaniku nimele;
    • kui käitluskohas on rikutud loa nõudeid (nt ületatud üheaegse ladustamise koguseid), peab loa üle võtja eelnevalt kinnitama, et viib jäätmete kogused (või muu mittevastavusse) loaga kooskõlla;
    • kaevandamisloa üleandmisel kaevandamisõiguse loovutamise kokkulepe ja ümberregistreeritava kaevandamisloaga määratud mäeeraldise piiridesse jääva maavara jääkvaru arvutus ning markšeiderimõõdistuse dokumentatsioon (maapõueseadus § 73 lõige 4);
    • kompleksloa puhul kinnitus PVT-le vastavuse kohta, sh keskkonnajuhtimissüsteemi olemasolu kohta.
  • Ettevõtete ühinemisel või jagunemisel liigub vara võlaõiguslike lepingute alusel. Loa andjale tuleb tõendada kuidas, kellele ja millal on vara (sh käitis) üle antud ning kas uus valdaja vastab kõigile loa saamise nõuetele. Samuti tuleb veenduda, et ei esine aluseid loast keeldumiseks ega selle kehtetuks tunnistamiseks.
  • Mitmetes valdkondades esitatakse loa omajale erinõudeid. Loa saab isik, kellel on teatav tehniline võimekus, erialased teadmised või kogemused. Seega saab loast tulenevad õigused ja kohustused üle anda vaid isikule, kes vastab samadele nõuetele nagu loa esmane taotleja ehk algne omaja.
  • Loa üleandmisel teisele isikule, peab senine loa omaja täitma kõik loaga seotud kohustused kuni kuupäevani, mil luba tema nimel kehtis. See hõlmab muuhulgas keskkonnatasu deklaratsioonide esitamist ning muid aruandluskohustusi. Uus loa omaja omandab loa alusel kehtivad õigused ja kohustused alates loa muutmise kuupäevast, misjärel peab tagama nende täitmise vastavalt õigusaktides sätestatule.

Veekaitsealased põhimõtted

  • Kõik isikud on kohustatud vältima vee reostamist ja liigvähendamist ning veekogude ja kaevude risustamist ning vee- elustiku kahjustamist.
  • Kõik isikud on kohustatud vee kasutamisel rakendama tootmistehnoloogilisi, maaparanduslikke, agrotehnilisi, hüdrotehnilisi ning sanitaarmeetmeid vee kaitsmiseks reostamise ja liigvähendamise või veekogu risustamise eest.
  • Vee erikasutuse õiguse aluseks on keskkonnaluba (KeÜS § 41), mis annab õiguse üheks või mitmeks VeeS §-s 187 nimetatud tegevuseks, ja kompleksluba (THS).
  • Vee erikasutuseks võõral maatükil peab kasutajal olema ka maaomaniku nõusolek. Maaomaniku nõusolek ei ole nõutav sellise maatüki kasutamise korral, mis asub riigi omandisse kuuluva veekogu all või mis loetakse maareformi seaduse § 31 lõike 2 alusel riigi omandis olevaks.

Veekasutaja on kohustatud:

  • kasutama vett otstarbekalt ja säästlikult ning täitma vee kasutamiseks kehtestatud nõudeid;
  • hoiduma teiste veekasutajate ja maaomanike õiguste rikkumisest ning veekasutusega kahju tekitamisest inimese tervisele, loodusele ja majandusobjektidele;
  • vee erikasutuse korral pidama arvestust kasutatava vee ning heitvee hulga ja omaduste üle, süvendamisega mere põhjast eemaldatud pinnase (edaspidi süvenduspinnas) ja kaadamisel kaadatud jäätmete või muude ainete või asjade koostise ja mahu üle;
  • keskkonnakaitseloaga vee võtmisel vee koguse mõõtmisel, kui kasutatakse veearvestit, DN < 300 mm ja nimikulu < 900 m3/h rakendama 10 aastast taatluskehtivusaega;
  • korraldama heitvee seiret, vee ja veekogu kasutamise seiret vee erikasutusloaga määratud tingimustel ja korras ning esitama loa andjale seire aruande loas määratud tähtajal;
  • kasutama keskkonnaloaga nõutava omaseire, mis on veeuuring, tegemisel atesteeritud proovivõtjat, kes vastab VeeS § 243 kehtestatud nõuetelel;
  • järgima veehaarde sanitaarkaitseala ja vajadusel joogiveehaarde toiteala nõuete täitmist. 

Paisutamine ja/või hüdroenergia kasutamine

  • Veekogu veetaseme alandamise ja paisutuse nõuded kehtestab VeeS § 174 ja § 175. Täpsustatud nõuded on esitatud keskkonnaministri määruses nr 54. Olulisemad nõuded on järgmised:
  • paisutamist tuleb korraldada viisil, mis tagab vee erikasutusloaga määratud paisutustasemed ja ökoloogilise miinimumvooluhulga säilitamise vesiehitisest allavoolu jäävas looduslikus voolusängis (määrus nr 54 § 2 lg 1); 
  • veekogu paisutamisel hüdroenergia kasutamiseks tuleb vältida kalade sattumist turbiinidesse või nendesse rajatistesse, mille kaudu vett veekogust kõrvale juhitakse (määrus nr 54 § 5 lg 1);
  • Veekogu veetaseme alandamisel ei tohi vooluhulga muutmisega kahjustada paisust allapoole jäävat voolusängi ja vee-elustikku ning tuleb vältida setete ja risu juhtimist paisust allapoole jäävasse voolusängi (määrus nr 54 § 8 lg 2 ja 3).
  • Kui soovitakse paisutus likvideerida või alandada veetaset tasemele, milleks vee erikasutusluba enam vaja ei ole, tuleb paisu omanikul või valdajal esitada Keskkonnaametile veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringu taotlus (VeeS § 196 p 9).
  • Paisutaja peab hoiduma teiste veekasutajate ja maaomanike õiguste rikkumisest ning veekasutusega kahju tekitamisest inimese tervisele, loodusele ja majandusobjektidele, mistõttu on paisuomanik või valdaja kohustatud olema kevadise/sügisese suurvee, erakorraliste sadude vms perioodil valmis tagama paisust suurvee ohutu läbilaskmise (VeeS § 117 lg 2).
  • Paisu omanik või valdaja on kohustatud tagama paisu tehnilise korrashoiu ja vajaduse korral hoolduse (VeeS § 174 lg 5 p 1).

Veekogu ja põhjavee kaitsmine reostamise, risustamise ja liigvähendamise eest

  • Kohustused vee kahjuliku toime, vee saastamise ja liigvähendamise vältimiseks kehtestab VeeS § 116-117.
  • Ohtlikest ainetest ja muudest saasteainetest põhjustatud koormuse ja reostuse vältimise ning vähendamise nõuded kehtestab VeeS § 125.
  • Valgala kaitse nõuded põllumajandustootmisest pärineva reostuse eest kehtestab VeeS § 158-163.
  • Sõnniku ja virtsa hoidmise nõuded on kehtestatud VeeS § 164-167.
  • Valgala kaitse nõuded põllumajandusreostuse eest nitraaditundlikul alal kehtestab VeeS § 168.

Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded

Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded kehtestab  VeeS § 133-137. Täpsustatud kanalisatsiooniehitiste nõuded on kehtestatud keskkonnaministri määruses nr 31.

Olulisemad nõuded on järgmised:

  • kui väike- (50-1999 ie) või suurpuhasti (alates 2000 ie) puhastusprotsess lakkab, peab sellest kohe, seejuures ühe ööpäeva jooksul ka kirjalikult, teatama keskkonnakaitseloa andjale ja keskkonnajärelevalve asutusele (määrus nr 31 § 20);
  • avariist jm vahejuhtumist teavitamine loa andja etteantud vormil: avariist jm vahejuhtumist teavitamise vorm | 19.3 KB | xlsx
  • väike- ja suurpuhasti valdaja on kohustatud pidama reoveepuhasti hoolduspäevikut (määrus nr 31 § 22);
  • suurpuhastil peab olema vooluhulgamõõtur ja muud puhastusprotsessi jälgimiseks ja juhtimiseks vajalikud mõõteriistad ning automaatse proovivõtu võimalus (määrus nr 31 § 19 lg 2);
  • kanalisatsioonisüsteeme tuleb perioodiliselt hooldada, et oleks tagatud süsteemide nõuetekohane toimimine, sh biotiikide kaldad peavad olema niidetud ja võsast vabad (määrus nr 31 § 18);
  • kanalisatsiooniehitise seisundi kontrolli (sh ülevaate biotiikide seisundist, kui biotiigid kuuluvad puhastussüsteemi koosseisu) peab selle valdaja korraldama vähemalt üks kord viie aasta jooksul, mille kohta tuleb koostada akt, mida valdaja säilitab vähemalt 10 aastat (määrus nr 31 § 23);
  • väike- ja suurpuhastid peavad olema ümbritsetud piirdega, millel peab olema teave reoveepuhasti valdaja ja operaatori nime ja kontaktandmetega (määrus nr 31 § 17);
  • Naftasaaduste, põlevkiviõli, selle saaduste või biokütuste hoidlate veekaitsenõuded kehtestab VeeS § 138-142;
  • Naftasaaduse, põlevkiviõli, selle saaduse või biokütuse hoidla planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded kehtestab määrus nr 42.

Kitsendused veehaarde sanitaarkaitsealal

Kitsendused veehaarde sanitaarkaitsealal kehtestab VeeS 6. ptk 6. jagu. Olulisemad nõuded on järgmised:

  • Veehaarde sanitaarkaitsealal on majandustegevus keelatud, välja arvatud:
  • veehaarde ehitamine, teenindamine ja kasutamine;
  • sanitaarkaitseala hooldamine;
  • metsa hooldamine;
  • rohttaimede niitmine ja niite koristamine või äravedu;
  • õiguspäraselt ehitatud ehitise kasutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus kavandatud viisil, kui ehitis ei põhjusta vee kvaliteedi halvenemist;
  • teadustöö tegemine.
  • Pinnaveehaarde sanitaarkaitseala omanik või valdaja võib lubada isikuid veehaarde sanitaarkaitsealale virgestus- ja keskkonnaharidusliku tegevuse eesmärgil ajutiselt ning piiratud ulatuses, kui tagatakse veehaarde ja vee kaitse. Nimetatud tegevus ei ole lubatud pinnavee sanitaarkaitseala haldava vee-ettevõtja nõusolekuta.
  • Kaevu ja selle ümbruse sanitaarse seisundi korrasoleku eest vastutab kaevu omanik (valdaja).

Määrustega reguleeritud veekaitse nõuded

  • Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused (määrus nr 61).
  • Veekogu paisutamise, paisu likvideerimise ja veetaseme alandamise täpsustatud nõuded ning ökoloogilise miinimumvooluhulga määramise metoodika (määrus nr 54). 
  • Põhjaveekogumite nimekiri ja nende eristamise kord, seisundiklassid ja nende määramise kord, seisundiklassidele vastavad keemilise seisundi määramiseks kasutatavate kvaliteedinäitajate väärtused ja koguselise seisundi määramiseks kasutatavate näitajate tingimused, põhjavett ohustavate saasteainete nimekiri, nende sisalduse läviväärtused põhjaveekogumite kaupa ja kvaliteedi piirväärtused põhjavees ning taustataseme määramise põhimõtted (määrus nr 48).
  • Väetise kasutamise ja hoidmise nõuded põhja- ja pinnavee kaitseks ning põllumajandustootmisest pärineva saastatuse vältimiseks ja piiramiseks (määrus nr 45).
  • Nitraaditundliku ala määramine ja põllumajandusliku tegevuse piirangud nitraaditundlikul alal (määrus nr 49).
  • Haljastuses, rekultiveerimisel ja põllumajanduses kasutatava reoveesette kvaliteedi piirväärtused ning kasutamise nõuded (määrus nr 29).
  • Naftasaaduse, põlevkiviõli, selle saaduse või biokütuse hoidla ehitamise ja kasutamise nõuded ning kuja täpsustatud ulatus (määrus nr 42).
  • Prioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike ainete nimekiri, prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete ja teatavate muude saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused ning nende kohaldamise meetodid, vesikonnaspetsiifiliste saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused, ainete jälgimisnimekirjaga seotud tegevused (määrus nr 28).
  • Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus (määrus nr 31).
  • Vesiviljeluse veekaitsenõuded, sealhulgas vesiviljelusest lähtuva vee saasteainesisalduse piirväärtused ja suublasse juhtimise ning seire nõuded (määrus nr 17).
  • Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete Eesti looduse infosüsteemi esitamise korra ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid (määrus nr 43).
  • Kasutada tuleb parimat võimalikku tehnikat, energiasäästlikku tehnoloogiat, keskkonnasõbralikke energiaallikaid ja püüdeseadmeid saasteainete heitkoguste vähendamiseks. Kui õhusaasteluba nõuab saasteainete püüdmist, on töötamine püüdeseadmeteta või rikkis püüdeseadmetega keelatud. Põletusseadme käitamise korral tuleb seadme käivitamise ja seiskamise perioodid hoida võimalikult lühikesena (AÕKS § 29, § 101 lg 1 p 21).
  • Saasteainete püüdmiseks paigaldatud seadmete efektiivsust tuleb perioodiliselt kontrollida ja selle kohta tuleb pidada dokumenteeritud arvestust (AÕKS § 101 lg 1 p 4).
  • Vähemalt üks kord aastas tuleb hinnata õhukvaliteedi vastavust saasteaine kohta AÕKS-i alusel kehtestatud õhukvaliteedi piir- või sihtväärtusele väljaspool käitise tootmisterritooriumi, kui heiteallikast väljutatava saasteaine heide võib tõenäoliselt põhjustada õhukvaliteedi piirkonna või linnastu AÕKS-i alusel kehtestatud õhukvaliteedi ülemise hindamispiiri ületamist. Antud hinnang võib sisaldada mõõtmisi ja/või arvutusi (AÕKS § 101 lg 1 p 6).
  • Keskkonnaametit tuleb teavitada olulisest keskkonnahäiringust, mis kaasneb käitaja tegevusega, olenemata sellest, kas loas sätestatud nõudeid on järgitud. Avariidest, mille puhul ei ole välistatud ka keskkonnamõju, tuleb teavitada koheselt Keskkonnaametit, kohalikku omavalitsust ja Terviseametit. Avarii tuleb registreerida ning kirja panna selle kestus (AÕKS § 101 lg 1 p 7).
  • Keskkonnaametile tuleb anda igakülgset abi nõuete vastavuse hindamisel, võimaldades kontrolli tegemist proovide võtmiseks või muu asjakohase teabe kogumiseks ning esitades põhjendamatu viivituseta keskkonnakontrolliks vajalikud andmed (AÕKS § 101 lg 1 p 8, AÕKS § 102 lg 4).
  • Õhusaasteloa kehtivuse ajal ja vähemalt kuus aastat pärast selle kehtetuks tunnistamist tuleb säilitada kõik õhusaasteloa taotlemise, andmise ja muutmisega, selles määratud seirega, nõuete täitmise kontrollimisega, võimaliku nõuetele mittevastavuse ning nõuetekohasuse taastamiseks võetud meetmetega seotud dokumendid ja andmed. Need peavad olema kättesaadavad Keskkonnaameti nõudmisel (AÕKS § 102 lg 1-2).
  • Keskkonnaametit ja kohalikku omavalitsust tuleb eelnevalt teavitada kõigist kavandatavatest tootmistehnoloogia või heiteallikate parameetrite muudatustest, mis võivad suurendada saasteaine heitkogust üle keskkonnaloas või keskkonnakompleksloas sätestatu või halvendavad oluliselt saasteainete hajumistingimusi välisõhus (AÕKS § 101 lg 1 p 3).
  • Keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu tuleb esitada loa muutmise taotlus, kui on kavas muuta (AÕKS § 99 lg 21): 
    • loaga lubatud tegevust, sh tehnoloogiat, seadmeid, heiteallikaid ja protsesside sisendeid, viisil, mis mõjutab loas kajastatud saasteaineid, nende heitkoguseid või käitisele kohaldatavaid tööstusheite seaduse või atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel kehtestatud heite piirväärtusi;
    • saasteainete heite määramise viisi, mis on olnud loa andmise aluseks;
    • muul viisil oluliselt loas kirjeldatud lubatud tegevust. 
  • Väljaspool tööstusheite seaduse kohaldamisala oleva heiteallika heite piirväärtust ei tohi ületada. Nn keskmise võimsusega põletusseadmetele kehtestatud piirväärtused, saasteainete heite seirenõuded ning heite piirväärtuse järgimise kriteeriumid on kehtestatud keskkonnaministri 5.11.2017. a määrusega nr 44 (AÕKS § 105 lg 1 ja 3).

Välisõhu kaitse nõuded orgaaniliste lahustite kasutajatele

  • Kõikide kasutatavate lenduvaid orgaanilisi ühendeid sisaldavate kemikaalide kohta peab käitises olemas olema ja vajadusel ametile esitamiseks ajakohane ohutuskaart.
  • Hoonete pinnakattevahenditena ei tohi kasutada lenduvaid orgaanilisi ühendeid sisaldavaid värve ja lakke, mis ei vasta keskkonnaministri määrusega nr 36 kehtestatud lenduvate orgaaniliste ühendite sisalduse piirväärtustele.
  • Sõidukite või nende osade katmiseks väljaspool tootmisseadeldisi ei tohi kasutada taasviimistlusmaterjale, mis ei vasta keskkonnaministri määrusega nr 36 kehtestatud lenduvate orgaaniliste ühendite sisalduse piirväärtustele. (AÕKS § 113 lg 1).

Nõuded orgaanilisi lahusteid kasutavatele käitistele THS §-is 113 toodud tegevusaladel

  • Tuleb rakendada meetmeid, et tagada väljuva gaasi lenduvate orgaaniliste ühendite heite piirväärtused või THS-i § 139 alusel koostatud lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste vähendamise kavast tulenevate nõuete täitmine (THS §136).
  • Ained või segud, mis on klassifitseeritud kantserogeenseks, mutageenseks või reproduktiivtoksiliseks, tuleb asendada võimalikult kiiresti ja võimalikult suures mahus vähem kahjulike ainete või segudega nii palju, kui see on võimalik. (THS §140).
  • Tuleb rakendada riskilausega R40 või R68 või ohulausega H341 või H351 määratud halogeenorgaaniliste lenduvate ühendite ja THS-i §-s 140 nimetatud ohu- või riskilausega lenduvate orgaaniliste ühendite keskkonda sattumise vältimiseks kontrollitavaid tingimusi nii palju, kui see on võimalik (THS §141).
  • Tuleb rakendada meetmeid, et viia miinimumini lenduvate orgaaniliste ühendite heide käitise käivitamise ja seiskamise ajal. (THS §143).
  • Keskkonnaameti igakordsel nõudmisel tuleb esitada andmeid, et saaks hinnata saasteainete sisalduse vastavust kehtestatud piirväärtustele ja/või lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste vähendamise kava nõuetele (THS-i § 137 lõikes 2 eranditele heite piirväärtustest) (THS §145 lg 2).

Välisõhu kaitse nõuded tanklatele ja terminalidele

Bensiini käitlemisel terminalides ja teenindusjaamades (ehk tanklates) tuleb täita keskkonnaministri määruse nr 85 tingimusi, mis hõlmab mh järgmisi nõudeid: 

  • terminalide hoidlad peavad vastama KeMi määruse nr 85 lisas 1 ning laadimis- ja tühjendusseadmed lisas 2 toodud nõuetele;
  • bensiiniaurude kontsentratsioon terminali regenereerimisseadmest väljumisel ei tohi ületada KeMi määruses nr 85 sätestatud määra ning seda tuleb kontrollida määrusekohaste kontrollimõõtmistega;
  • teisaldatavad mahutid, mis varustavad bensiiniga teenindusjaamasid, peavad saama vastu võtta ja hoida tanklate mahutites tekkinud aurumisjääke, mis säilitatakse kuni viimaste ümberlaadimiseni terminalis;
  • bensiini laadimisel tankla hoidlatesse ja aurude vahehoidmiseks kasutatavatesse mahutitesse suunatakse aur aurukindla ühendusliini kaudu tagasi bensiini tarnivasse teisaldatavasse mahutisse (nt paakautosse). Kui vastavat seadet ei ole paigaldatud või see ei toimi korralikult, laadida ei tohi; 
  • bensiiniaurude regenereerimise süsteem, mis on ette nähtud tankimise ajal tanklas mootorsõiduki bensiinipaagist eralduvate bensiiniaurude regenereerimiseks ja mis võimaldab juhtida bensiiniaurud tanklas asuvasse kogumismahutisse või tagasi tankerisse, kust bensiini müüakse, peab vastama KeMi määruses nr 85 sätestatud nõuetele ning seda tuleb perioodiliselt kontrollida;
  • Bensiiniaurude regenereerimise süsteem tuleb paigaldada:
    • uutesse tanklatesse; 
    • olemasolevasse tanklasse (mis on ehitatud või millele on antud projekteerimis-, ehitus- või tegevusluba 1.01.2012 või peale seda), mida renoveeritakse märkimisväärselt;
    • igasse olemasolevasse tanklasse, mille läbilaskevõime on üle 3000 m3 aastas hiljemalt 31. detsembriks 2018. 

Nõuded Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kuuluvatele käitajatele

  • Paikse heiteallika käitaja esitab Keskkonnaametile ajakohastatud seirekava enne iga olulist muudatust kasutatavas seiremetoodikas (AÕKS § 166 lg 4).
  • Paikse heiteallika käitaja kontrollib regulaarselt, kas tema kasutatavat seiremetoodikat saab parandada ja esitab Keskkonnaametile heakskiitmiseks sellekohase aruande vastavalt Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 601/2012 artiklile 69 (AÕKS § 166 lg 3).
  • Paikse heiteallika käitaja korraldab iga aasta 25. märtsiks eelmise kalendriaasta heitkoguse tõendamise kauplemise registris (AÕKS § 166 lg 7).
  • Paikse heiteallika käitaja tagastab kauplemise registris iga aasta 30. septembriks eelmise kalendriaasta heitkoguse aruandele vastava koguse lubatud heitkoguse ühikuid (AÕKS § 168 lg 1).

  • Tegevuse lõpetamisel enne loa kehtivuse lõppu, tuleb sellest teavitada loa andjat.
  • Jäätmehoolduses rakendatavad tegevused ja meetmed ei tohi ohustada tervist, vara ega keskkonda.
  • Jäätmehoolduses peab kasutusele võtma kõik vajalikud meetmed, et vältida või vähendada nii palju kui võimalik jäätmetest põhjustatud keskkonnahäiringuid ja jäätmete kahjulikku mõju keskkonnale, sealhulgas maastikele ning erihuvi pakkuvatele paikadele ja inimese tervisele (JäätS § 29 lg 1).
  • Vältida ülemääraste kahjulike mõjutuste, nagu müra ja haisu teket. Tegevus peab vastama müra normtasemete määrusele SOM nr 42. 

Jäätmekäitluse nõuded ja põhimõtted

Jäätmetekke vältimise ja jäätmehooldusmeetmete väljatöötamisel ning rakendamisel juhindutakse prioriteetide järjestuses järgmisest jäätmehierarhiast:

  • jäätmetekke vältimine;
  • korduskasutuseks ettevalmistamine;
  • ringlussevõtt;
  • muu taaskasutamine nagu energiakasutus;
  • kõrvaldamine.

Jäätmehierarhiast võib kõrvale kalduda, kui see tagab parima keskkonnaalase üldtulemuse asja kogu olelusringi arvestades (JäätS § 22¹).

  • Tuleb kasutada parimat võimalikku tehnikat (JäätS § 29 lg 3, mis viitab THS §-le 8).
  • Ladustatud jäätmed tuleb töödelda või taaskasutada kolme aasta jooksul ning kõrvaldada aasta jooksul nende ladustamisest arvates (JäätS § 34 lg 3 p 2-3).
  • Jäätmekäitleja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle vaid isikule, kellel on õigus neid vastu võtta.
  • Jäätmevaldajal peab olema ülevaade tema valduses olevate jäätmete liigist, hulgast ja päritolust, jäätmekäitluse seisukohalt olulistest omadustest ning jäätmetest tulenevast ohust tervisele, keskkonnale või varale (JäätS § 28 lg 1-1¹).
  • Jäätmekäitleja on kohustatud pidama pidevat arvestust oma tegevuses tekkinud, kogutud, hoitud või ladustatud, veetud, töödeldud, taaskasutatud või kõrvaldatud jäätmete liigi, hulga, omaduste ja tekke kohta. Kui jäätmed antakse üle teisele jäätmekäitlejale, tuleb arvestust pidada ka jäätmete sihtkoha, kogumissageduse, veomooduste ning taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute kohta (JäätS § 116 lg 2).

Jäätmete ladustamine

  • Isik, kes omab luba või registreeringut jäätmete ladustamiseks, peab omama Euroopa Majanduspiirkonna krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantiid või deposiidina selleks määratud kontole makstud tagatissummat (edaspidi jäätmete ladustamise tagatis) ladustatavate jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kulude katmiseks.
  • Jäätmete ladustamise tagatis peab katma kõikide ladustatavate jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kulud ning olemas olema ja kehtima kogu jäätmete ladustamise aja jooksul.
  • Jäätmete ladustamise tagatise puudumisel on jäätmete ladustamine keelatud.
  • Keskkonnakaitseluba omav isik hindab kirjalikult taasesitatavas vormis jäätmete ladustamise tagatise piisavust vähemalt iga kolme aasta tagant ja muudab seda vajaduse korral.
  • Kui keskkonnakaitseluba omav isik ei suuda täita ladustatavate jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kohustust, teavitab ta sellest viivitamata Keskkonnaametit (JäätS § 983 lg 1, 2, 3, 43, 6).

Ohtlike jäätmete käitlemine

  • Isik, kes soovib käidelda ohtlikke jäätmeid, peab lisaks jäätmekäitlusega kaasnevatele üldistele kohustustele järgima ka ohtlike jäätmete käitlemise erinõudeid.
  • Kui tegeletakse ohtlike jäätmete käitlemisega, peab samal ajal olemas olema Euroopa Majanduspiirkonnas asuva krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii või rahaline tagatis õnnetusjuhtumitest tekkinud keskkonnasaastuse likvideerimise kulude katmiseks (JäätS § 985 lg 5).

Ohtlike jäätmete segamine

  • Segunenud jäätmed lahutatakse, kui see on tehniliselt teostatav ja sellega ei kaasne ülemääraseid kulutusi või kui see on vajalik tervisele või keskkonnale tekkida võiva ohu vältimiseks.
  • Ohtlike jäätmete segamine omavahel või tavajäätmetega või mis tahes aine või materjaliga on lubatud vaid siis, kui järgitakse JäätS § 29 lõigetes 1 ja 3 sätestatut, et vältida jäätmetest tulenevat ohtu tervisele või keskkonnale või kui see ei ole võimalik, siis vähendada seda, ning kui segamine on tehniliselt ja  majanduslikult põhjendatud.
  • Ohtlikke jäätmeid ei tohi segada eesmärgiga ümber liigitada ohtlikud jäätmed tavajäätmeteks sel teel, et neid lahjendatakse ja vähendatakse sellega ohtlike ainete algsisaldust allapoole ohtlikeks jäätmeteks liigitamise piirväärtust (JäätS § 60-61).

Ohtlike jäätmete pakendamine

  • Ohtlikud jäätmed tuleb jäätmete kogumisel, ladustamisel ja veol pakendada, vältides neist tulenevat ohtu tervisele ja keskkonnale ning hõlbustades nende taaskasutamist või kõrvaldamist.
  • Jäätmevaldaja on kohustatud märgistama ohtlikud jäätmed, välja arvatud kodumajapidamises tekkivad ohtlikud jäätmed, või nende pakendid enne nende üleandmist jäätmekäitlejale (JäätS § 62 lg 1-2).
  • Ohtlike jäätmete ja nende pakendite märgistamise kord.

Ohtlike jäätmete vedamine

Vanaõli

  • Vanaõli kogutakse eraldi, kui see on tehniliselt teostatav.
  • Erinevate omadustega vanaõli liike ei segata omavahel ega muud liiki jäätmete või ainetega, kui selline segamine takistab vanaõli regenereerimist või muid ringlussevõtutoiminguid.
  • Vanaõli taaskasutamisel tuleb eelistada vanaõli regenereerimist või muid ringlussevõtutoiminguid, mis annavad samaväärseid või paremaid keskkonnaalaseid üldtulemusi kui regenereerimine (§ 651 lg 3-5).

Määrustega reguleeritud ohtlike jäätmete käitlemise nõuded

Metallijäätmete käitlemine

  • Isik, kes soovib käidelda metallijäätmeid, peab lisaks jäätmekäitlusega kaasnevatele üldistele kohustustele järgima ka metallijäätmete käitlemise erinõudeid.
  • Keelatud on jäätmetena kokku osta ilmse kunsti- või ajalooväärtusega metallesemeid.
  • Elektrijuhtme ja kaabli kokkuost jäätmetena on lubatud vaid elektrituruseaduses nimetatud võrguettevõtjalt, kellel on elektrituruseaduse alusel antud tegevusluba, elektroonilise side seaduses nimetatud elektroonilise side ettevõtjalt, kes on esitanud elektroonilise side seaduses nõutud majandustegevusteate, või keskkonnakaitseluba omavalt ettevõtjalt, kelle õiguspärase tegevuse tulemusena on jäätmed tekkinud.
  • Liiklusmärkide ja teeviitade, maa-aluste kommunikatsioonikaevude metall-luukide ning raudteerööbaste kokkuost jäätmetena on lubatud vaid avalike teede korrashoiu pädevusega isikult, kes on esitanud ehitusseadustikus nõutud majandustegevusteate, raudteeseaduses nimetatud raudteeinfrastruktuuriettevõtjalt, kellel on raudteeseaduse alusel antud tegevusluba, või keskkonnakaitseluba omavalt ettevõtjalt, kelle õiguspärase tegevuse tulemusena on jäätmed tekkinud.
  • Mootorsõidukite või nende oluliste osade kokkuost jäätmetena on lubatud isikult vaid Transpordimeti või tema volitatud isiku poolt väljastatud tõendi alusel sõiduki arvelt kustutamise kohta või jäätmeluba omavalt ettevõtjalt, kelle õiguspärase tegevuse tulemusena need jäätmed on tekkinud (JäätS 105 lg 1-4).
  • Isik, kes kogub ja veab teiste isikute poolt tekitatud ja üleantud metallijäätmeid nende edasise kaubandusvahendamise ja taaskasutamise eesmärgil, ja metallijäätmete üleandja koostavad metallijäätmete kokkuostu kohta kahepoolselt allkirjastatud dokumendi, milles peab lisaks muudele õigusaktides sätestatud nõuetele olema kirjas: (JäätS § 106 lg 1)
  1. metallijäätmete üleandja registri- või isikukood ja elu- või asukoht;
  2. metallijäätmete lühikirjeldus, liik ning kogus, sealhulgas mootorsõiduki puhul selle mark, mudel, kerenumber ja värvus;
  3. metallijäätmed kohale toimetanud sõiduki riiklik registreerimisnumber;
  4. metallijäätmete maksumus.
  • Sularahas arveldamine metallijäätmete kokkuostul ja edasisel vahendamisel on keelatud. Metallijäätmete kokkuostul ja kokkuostetud metallijäätmete kaubandusvahendamisel tasutakse metallijäätmete eest ostja pangakontolt müüja pangakontole sularahata arveldamise korras (JäätS § 107).

Määrustega reguleeritud probleemtoote (sh patareid, akud, mootorsõidukid, elektri- ja elektroonikaseadmed, rehvid) käitlemise nõuded

Määrustega reguleeritud jäätmekäitluse nõuded

  • Enne kaevandamisega alustamist tuleb loa omanikul keskkonnaloa saamisel riigile kuuluval kinnisasjal saada riigile kuuluva kinnisasja kasutamisõigus maavaravaru kaevandamiseks (MaaPS § 90). Enne seda ei ole lubatud mistahes kaevandamist ettevalmistavad tegevused mäeeraldisel ja selle teenindusmaal.
  • Juhul, kui maa sihtotstarbe liik ei vasta taotletava mäeeraldise alal maavara kaevandamise loaga kavandatavale tegevusele, tuleb esitada kohalikule omavalitsusele taotlus maa sihtotstarbe muutmiseks vastavalt mäetööstusmaaks või turbatööstusmaaks.
  • Vajadusel tuleb lahendada kaevandatud materjali veoteede kasutamisega seotud küsimused.
  • Keskkonnaluba ei anna õigust ehitamiseks mäeeraldise teenindusmaale ja väljapoole mäeeraldist. Ehitamisel tuleb lähtuda ehitusseadustikust. Maavaravarule või maavaravarusse ehitamiseks on vajalik Kliimaministeeriumi nõusolek (MaaPS § 14 lg 2).
  • Ehitise püstitamisel (sh mullakaitsenõuete täitmiseks ning kraavide, settebasseinide ja teede rajamiseks) üle jääva kaevise kasutamiseks ja võõrandamiseks on vajalik Keskkonnaameti nõusolek (MaaPS § 96).
  • Tuleb tagada ohutus kaevandamisalal (sh ala tähistada).
  • Olenevalt kaevandatud mahust tuleb viia läbi instrumentaalmõõdistamised ja korrigeerida mõõdistamise alusel esitatud deklaratsioone. Instrumentaalmõõdistamise sagedus on: üle 200 000 tonni/kuupmeetri (edaspidi ühik) – kord kvartalis; 50 000–200 000 ühikut – kord aastas; 10 000–50 000 ühikut – kord 2 aasta jooksul; alla 10 000 ühiku – kord 3 aasta jooksul.
  • Kaevandatud, kasutatud või kasutuskõlbmatuks muudetud turbavaru kogus tuleb mõõdistada ja arvutada üks kord keskkonnaloa kehtivusaja jooksul. Instrumentaalmõõdistamine tuleb läbi viia kolm aastat enne loa kehtivusaja lõppemist.
  • Esitada markšeideri mõõdistamise andmete alusel koostatud aruanne kaevandatud maa ja selle korrastamise kohta markšeideri mõõdistamise toimumise kvartalile järgnevas kvartalis koos kaevandamismahu aruandega (MaaPS 82).
  • Turba kaevandamise loa kehtivusaja pikendamise taotlusele tuleb lisada turba markšeideri mõõdistuse dokumentatsioon ja jääkvaru arvutus, mis ei tohi olla tehtud varem kui kolm aastat enne loa kehtivusaja pikendamise taotluse esitamist.
  • Esimesel võimalusel tuleb alustada kaevandatud maa korrastamisega. Esimese sammuna tuleb küsida Keskkonnaametilt korrastamistingimused, seejärel koostada korrastamisprojekt ja viia selle alusel läbi vajalikud tööd (MaaPS § 81).
  • Katendi võõrandamise või väljaspool mäeeraldist kasutamise mahud peab kaevandaja ära märkima kvartali lõpus esitatavate deklaratsioonides. Eraldi luba selleks Keskkonnaametilt alates 2020 aasta 1. jaanuarist vaja ei ole. 
  • Loa omaniku muutmiseks tuleb esitada vastavasisuline taotlus (MaaPS § 66).
  • Keskkonnaloa kehtivusaja pikendamise taotlus tuleb esitada vähemalt aasta enne loa kehtivusaja lõppemist. Kui kavandatava tegevusega seoses on vaja teha keskkonnamõju hindamine, tuleb loa kehtivusaja pikendamise taotlus esitada vähemalt kaks aastat enne loa kehtivusaja lõppemist (MaaPS § 67 lg 5).
  • Keskkonnaloa kehtivusaja pikendamise taotlusele tuleb lisada viimase markšeideri mõõdistuse dokumentatsioon koos maavara jääkvaru arvutusega. Turba kaevandamise loa kehtivusaja pikendamise taotlusele lisatud turba markšeideri mõõdistuse dokumentatsioon ja jääkvaru arvutus ei tohi olla tehtud varem kui kolm aastat enne loa kehtivusaja pikendamise taotluse esitamist (MaaPS § 67).
  • Keskkonnaloa ümberregistreerimisel tuleb lisada kaevandamisõiguse loovutamise kokkulepe ja ümberregistreeritava kaevandamisloaga määratud mäeeraldise piiridesse jääva maavara jääkvaru arvutus ning markšeideri mõõdistuse dokumentatsioon. Jääkvaru arvutatakse markšeideri mõõdistuse tulemuste alusel ümberregistreerimise taotluse esitamise päevale eelneva kvartali lõpu seisuga. Turba jääkvaru arvutatakse turbavaru hinnanguliselt kaevandatud koguse alusel, mille määramisel tuginetakse kaevandamise, tootmise või laoseisu andmetele või aunade mõõdistamise tulemustele (MaaPS § 73)

Kaevandamise lõpetamine

  • Mäeeraldis ja selle teenindusmaa tuleb korrastada loa kehtivusaja jooksul.
  • Keskkonnaametilt tuleb taotleda korrastamistingimused. 
  • Korrastamistingimuste alusel tuleb koostada korrastamisprojekt.
  • Korrastamisprojekti rakendamiseks tuleb saada Keskkonnaameti nõusolek.
  • Keskkonnaloa andjale tuleb eistada markšeideri mõõdistamise andmete alusel koostatud aruanne kaevandatud maa ja selle korrastamise kohta (MaaPS § 80-81).
  • Tuleb järgida kiirgusohutuse põhimõtteid.
  • Tuleb tagada kiirgusohutuse ja enda valduses oleva kiirgusallika füüsilise kaitse, sealhulgas kontrollida vähemalt üks kord aastas, kas kiirgusallikas või seda sisaldav seade asub kasutus- või hoidmiskohas ning on väliselt heas seisundis.
  • Tuleb tagada kiirgusallika ohutus, paigaldades ja asetades kiirgusallika ruumis õigesti, märgistades kiirgusallika ja ruumi ning kasutades kaitsevahendeid.
  • Tuleb tagada kontrolli- ja jälgimisalal seire.
  • Tuleb pidada iga omaja vastutusel oleva kiirgusallika ja radioaktiivse jäätme, selle asukoha ja üleandmise kohta arvestust ning teha üks kord aastas kiirgusallikate ja radioaktiivsete jäätmete inventuur.
  • Tuleb tagada kiirgustöötajale töö iseloomu ja töökoha tingimusi arvestav kiirgusohutusalane koolitus ning juhendamine.
  • Tuleb koostada kiirgustööde tegemiseks ja kiirgustöötajate juhendamiseks vajalikud eeskirjad ning tagada uue tehnoloogia või seadme kasutusele võtmisel nende eeskirjade ajakohastamine.
  • Tuleb korraldada kiirgustöötajate tervisekontroll ja tagada A-kategooria kiirgustöötaja tervisekontroll vähemalt üks kord aastas.
  • Tuleb korraldada kiirgustöötajate isikudooside seire ning seireandmete esitamine doosiregistrisse.
  • Tuleb tagada kasutatavate mõõteriistade regulaarne kontrollimine ja kalibreerimine ning vastutada nende kasutuskõlblikkuse ja asjatundliku kasutamise eest.
  • Tuleb tõendada pädeva asutuse nõudmisel radioaktiivse aine või radioaktiivset ainet sisaldava kiirgusseadme omamise seaduslikkust.
  • Tuleb teha enne kiirgusallika üleandmist kindlaks, kas vastuvõtjal on asjakohane kiirgustegevusluba.
  • Tuleb muuta kiirgusallikas pärast kasutamise lõpetamist ohutuks vastavalt kiirgustegevusloa taotluses esitatud ohutustamise kavale.
  • Tuleb tagada radioaktiivsete jäätmete käitlemine viisil, mille prognoositav kahjulik mõju tulevastele põlvedele ei oleks suurem kui KiS-s või selle alusel kehtestatud õigusaktides lubatud.
  • Tuleb katta kõik radioaktiivsete jäätmete käitlemisega seotud kulud.
  • Tuleb tagada, et tekkivate radioaktiivsete jäätmete ja heidete aktiivsus ja kogused oleksid võimalikult väikesed.
  • Tuleb leevendada avariikiirituse olukorra tagajärgi.
  • Keskkonnaametit ja Häirekeskust tuleb viivitamatult teavitada kiirgusallika kadumisest, vargusest või loata kasutamisest ning kiirgustegevuse käigus toimunud juhtumist või avariist, mille tagajärjel on töötaja või elanik saanud tahtmatult kiiritada.
  • Tuleb kontrollida kiirgusallika terviklikkust pärast iga sündmust, kui kiirgusallikas võib olla saanud kahjustada, ning teavitada vajadusel Keskkonnaametit sellest sündmusest ja rakendatud abinõudest.
  • Tuleb eelistada kiirgusallika hankel tootjat, kes on nõus lisama müügilepingusse tingimuse kiirgusallika tootjale tagastamise kohta.
  • Tuleb tagada piisavate finantsvahendite olemasolu radioaktiivse aine, seda sisaldava kiirgusallika ja radioaktiivsete jäätmete ohutustamise kulude katmiseks.
  • Suure ohuga kiirgustegevuse korral tuleb koostada avariikiirituse olukorra lahendamise plaan ja kindlustada, et kiirgustegevuse rajatiste projekti ja uute kiirgusallikate kasutusele võtmist oleks tunnustanud kiirgusekspert.

Kiirgustegevusloa omaja täiendavad kohustused kõrgaktiivse kiirgusallikaga seotud tegevuste korral (KiS § 38)

  • Tuleb tagada, et kiirgusallikaga on kaasas kirjalik teave, mis tõendab, et kiirgusallikas on identifitseeritud kordumatu numbriga ja sisaldab ülesvõtteid kiirgusallikast, kiirgusallika konteinerist, veopakendist ning vajaduse korral vahenditest ja seadmetest.
  • Tuleb tagada, et kiirgusallika terviklikkuse kontrollimiseks ja hooldamiseks on tehtud loa andja määratud sagedusega nõuetekohased testid.
  • Tuleb tagastada iga kasutusest kõrvaldatud kiirgusallikas viivitamata pärast selle kasutamise lõppu tootjale, anda üle teisele kiirgustegevusluba omavale isikule või radioaktiivsete jäätmete käitluskohta.
  • Tuleb sõlmida kiirgusallika omandamisel tootjaga leping, mille kohaselt tootja kohustub kiirgusallika tagasi võtma hiljemalt 15 aastat pärast kiirgusallika sissevedu, kui kiirgusallika aktiivsus kümme aastat pärast selle riiki sissevedu on suurem kui 10 MBq.

Kiirgustegevusloa omaja täiendavad kohustused radioaktiivsete jäätmete käitlemisega seotud tegevuste korral (KiS § 39)

  • Tuleb tagada radioaktiivsete jäätmete hoiuruumi ohutus kogu selle kasutamise kestel.
  • Tuleb korraldada radioaktiivsete jäätmete töötlemine, kui see on vajalik radioaktiivsete jäätmete omaduste muutmiseks enne juhtimist keskkonda, või konditsioneerimine ning vahe- või lõppladustamine.
  • Tuleb arvestada tegevuse planeerimisel ning tegevuse käigus ka muid ohte ning radioaktiivsete jäätmete tekkimise eri etappe ja radioaktiivsete jäätmete vastastikust mõju.
  • Tuleb anda radioaktiivsed jäätmed viie aasta jooksul pärast nende tekkimist üle radioaktiivsete jäätmete ladustuskohta.

Kiirgustegevusloa omaja täiendavad kohustused meditsiinikiirituse protseduuri läbiviimisel (KiS § 42)

  • Tuleb tagada, et meditsiinikiirituse protseduuri tegemisel on meditsiinikiirituse kasutamine põhjendatud ja protseduuri tegemisest tulenev eeldatav kasu üksikisikule või ühiskonnale kaalub üles kiiritamisest tuleneva võimaliku isikukahjustuse.
  • Tuleb tagada, et meditsiinikiirituse protseduur tehakse optimeeritult, hoides protseduuri tegemisel kiirgusdoosi nii väiksena, kui see on protseduuri eesmärgi saavutamiseks võimalik ja mõistlik.
  • Tuleb teavitada patsienti ioniseeriva kiirgusega kaasnevatest ohtudest.
  • Tuleb välja selgitada kättesaadava teabe põhjal andmed patsiendile varem tehtud meditsiinikiirituse protseduuride kohta.

Kiirgustegevuse muutmisest teatamise kohustus (KiS 78 lg 1)

  • Kiirgustegevusloa omaja esitab loa andjale keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu taotluse, kui ta kavatseb:
  • kasutusele võtta uue või täiendava kiirgusallika;
  • muuta kiirgustegevusloas märgitud kiirgusallika andmeid või lõpetada selle kasutamise;
  • anda kiirgusallika üle teisele isikule või ladustada selle radioaktiivse jäätmena;
  • muuta kiirgustegevusloaga määratud kiirgustegevust, tekkivate radioaktiivsete jäätmete käitlemise viise, piirkoguseid või ladustuskohta;
  • muuta kiirgustegevuse toimumise kohta, rajatisi või ruume;
  • võtta tööle uue kiirgusohutuse spetsialisti;
  • muuta muul viisil oluliselt loas kirjeldatud kiirgustegevust.

Määrustega reguleeritud kiirgustegevuse nõuded

Loa omaja kohustused avarii ja vahejuhtumi korral

Avarii või vahejuhtumi korral, mis võib tõenäoliselt kaasa tuua olulise ebasoodsa mõju keskkonnale, inimese tervisele, heaolule, varale ja kultuuripärandile, peab loa omaja (tööstusheite seaduse (THS) § 17):

  • võtma viivitamata kasutusele meetmed, et piirata avarii ja vahejuhtumi tagajärgi keskkonnale ning vältida võimalikke edasisi avariisid ja vahejuhtumeid;
  • teavitama rakendatud meetmetest viivitamata loa andjat.

Kui loaga on nõutud, toimub avariidest ja vahejuhtumitest teavitamine loa andja etteantud vormil:

Avarii jm vahejuhtumite teavitamise vorm.xlsx | 25.5 KB | xlsx

Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara (KeHJS-le § 22). Ebasoodsa mõjuga võib kaasneda keskkonnahäiring (KeÜS § 3). Olulisuse üle otsustab lõplikult loa andja tulenevalt konkreetse olukorra eripärast – avaldatava ebasoodsa mõju ulatusest, sellega kaasneda võivate tagajärgede raskusest ning kaitstava õigushüve kaalukusest. Kuid esialgse hinnangu peab juhtumipõhiselt ära tegema loa omaja ise.

Mõned näited olulisest mõjust, millest tuleb loa andjat viivitamata teavitada:

  • Kemikaali (sh põlevkiviõli, naftasaaduste jms) leke, olenevalt kemikaali kogusest, ohtlikkusest ja kuhu lekkis (pinnas, veekogu, kanalisatsioon > teavitada ka vee-ettevõtet). Ohtlikkuse kohta saab infot ohutuskaardilt.
  • Kui loaga lubatud saasteaine õhukvaliteedi piirväärtust ületatakse.
  • Kui lõhnatase on piiri peal ja avariiga kaasneb täiendav lõhnahäiring.
  • Kui toimub ainulaadse jäätmekäitlustegevuse seisak, mis mõjutab ka teisi ettevõtteid.
  • Kui avarii või muu vahejuhtumi käigus suunatakse vette või pinnasesse midagi loaga lubatust enam (nii aineliselt kui koguseliselt).
  • Häired reoveepuhasti töös, mis mõjutab väljundit keskkonda.
  • Automaatse mõõteseadme rike.
  • Suure põletusseadme püüdeseadme rike (THS § 83).

Loa omaja kohustused nõuete täitmata jätmise korral

Loas sätestatud nõuete rikkumise korral peab loa omaja (THS § 18):

  • informeerima sellest viivitamata loa andjat;
  • võtma viivitamata kasutusele meetmed, et saavutada võimalikult lühikese aja jooksul oma tegevuse vastavus loa nõuetele;
  • teavitama viivitamata loa andjat rakendusele võetud meetmetest pärast nende rakendamist.

Käitise kasutamise üldpõhimõtted

Loa omaja järgib kompleksloa kohustusega käitise* kasutamisel järgmisi põhimõtteid (THS § 26):

  • rakendab asjakohaseid ennetusmeetmeid saastatuse vältimiseks;
  • saastatuse tekkimisel likvideerib oma tehnilisi ja majanduslikke võimalusi arvesse võttes saastatuse viivitamata ning sõltumata asjaolust, kas saastatus on põhjustatud tahtlikult või ettevaatamatusest;
  • kasutab käitises parimat võimalikku tehnikat. Euroopa Komisjoni kehtestatud parimat võimalikku tehnikat käsitlevad järeldused ja viitedokumendid on leitavad Euroopa Komisjoni veebilehel. Eesti siseriikliku õigusaktiga kehtestatud järeldused on leitavad Kliimaministeeriumi veebilehel;
  • väldib võimalusel jäätmete tekitamist;
  • jäätmete tekitamisel lähtub nende käitlemisel jäätmehierarhiast;
  • kasutab käitises energiat võimalikult tõhusalt;
  • tagab vajalike meetmete olemasolu avariide vältimiseks ning avarii tagajärgede piiramiseks;
  • käitise tegevuse lõpetamisel võtab kasutusele meetmed, mis on vajalikud saastatuse tekke ohu vältimiseks ning käitise tegevuskoha rahuldava keskkonnaseisundi taastamiseks vastavalt THS § 58 nõuetele.
  • Kui loa omaja ei täida kohustust saastatus likvideerida, korraldab likvideerimise asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras loa andja.

Nõuded käitise omaseirele

Loa omaja peab teostama saastatuse korrapärast omaseiret (THS § 47):

  • Põhjavee omaseiret peab tegema vähemalt kord viie aasta jooksul;
  • Pinnase omaseiret peab tegema vähemalt kord kümne aasta jooksul.

Põhjavee ja pinnase seiret ei kohaldata juhul, kui seire põhineb saastumisohu süstemaatilisel hindamisel.

Käitise laadi ja toimimisviisi muutus

Loa omaja teatab loa andjale igast muudatusest käitise laadis või toimimisviisis, sealhulgas käitise laiendamisest, mis võib avaldada mõju keskkonnale või inimese tervisele. Loa andja selgitab 21 päeva jooksul muudatuste olulisuse ja kompleksloa muutmise vajaduse.

Muudatuse käitise laadis või toimimisviisis, sealhulgas käitise laiendamise, võib ellu viia ainult pärast seda, kui loa andja on kirjalikult vastanud, et selleks ei ole vaja muuta kompleksloa nõudeid, või kui kompleksloa nõudeid on muudetud. (THS § 56)

Kohustus säilitada dokumente ja esitada teavet

  • Loa omaja peab kompleksloa kehtivuse ajal ja vähemalt viis aastat pärast kompleksloa kehtetuks tunnistamist säilitama kõik talle kuuluvad kompleksloa taotlemisega, -loa andmisega, -loaga määratud seirega ning nõuete täitmise kontrollimisega seotud dokumendid ja andmed.
  • Dokumendid peavad olema kättesaadavad loa andja nõudmisel.
  • Loa omaja teatab loa andjale:
  • kavandatavast loa omaja vahetumisest;
  • kompleksloaga määratud seire andmed kompleksloas ettenähtud nõuete kohaselt.

Kui loaga on nõutud, toimub välisõhku eralduva äkkheite andmete esitamine loa andja etteantud vormil:

Äkkheidete vorm.xlsx | 39.64 KB | xlsx
  • Loa omaja on kohustatud esitama loa andjale tema nõudmisel kompleksloa andmiseks, muutmiseks, kehtetuks tunnistamiseks, kompleksloa nõuete läbivaatamiseks või keskkonnaalase kontrolli teostamiseks vajalikud andmed. (THS § 59)

Prügilate sortimisuuringu teostamine

Tavajäätmeid käitleval prügilal on keelatud ladestada olmejäätmeid, kus on rohkem kui 20 massiprotsenti biolagunevat osa (jäätmeseaduse § 134 lõige 1 punkt 3). Selleks, et biolagunevat osa määrata, on vaja MBT jämefraktsioonist läbi viia sortimisuuring vastavalt kompleksloaga määratud sagedusele.

Juhend on koostatud eesmärgiga ühtlustada tavajäätmeid käitlevate prügilate sortimisuuringute läbi viimine, andmete kogumine, tulemuste protokollimine ning loa andjale esitamine. Juhend kohaldub segaolmejäätmete sortimisjäägi (20 03 98) jämefraktsiooni analüüsimiseks.

Sortimisuuringu tulemused tuleb protokollida vastavalt juhendis esitatud vormile. Toodud vormi alusel on võimalik arvutada ka analüüsitud jäätmete liigilist koostis, sh biolagunevate jäätmete sisaldust.

Sortimisuuringu juhend, kava ja tulemused 07.08.2024 | 855.53 KB | pdf

Nõude täitmise kontrollimiseks tuleb loa andja soovil esitada nii sortimisuuringu tulemused kui ka sortimisanalüüsi protokoll (Exceli tabel).

Sortimisanalüüsi protokoll 07.08.2024 | 21.04 KB | xlsx

Sortimisuuringu juhendi ja sortimisanalüüsi protokolli esialgset versiooni täiendati vastavalt ettevõtetelt tulnud tagasisidele 07.08.2024. a.

* Käitis - paikne tehniline üksus, mille tegevus toimub ühes või mitmes loa kohustusega tegevusvaldkonnas. Tegevuse hulka loetakse lisaks põhitegevusele sellega samas tegevuskohas otseselt liituv ja sellega tehniliselt seotud tegevus, mis võib mõjutada heite ja saastatuse hulka või saastamise määra (THS § 6).

Aastaaruanne tuleb esitada vastavalt tegevusvaldkonnale veekasutuse, jäätmealase ja välisõhu saastamisega seotud tegevuse, kiirgusallikate inventuuri ja kasvuhoonegaaside heitkoguste kohta.

Aastaaruannete kaudu kogutakse üleriigiliselt vajalikku keskkonnaalast informatsiooni. Kogutud andmete alusel valmib Eesti keskkonnaseisundi ülevaade ning koostatakse rahvusvahelisi ning siseriiklikke aruandeid ja teabematerjale.

Kogu keskkonnaalane aruandlus toimub keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS kaudu, v.a Euroopa Liidu heitkoguste kauplemisega seotud aruandlus, mis toimub süsteemis ERT.

Jäätmearuanne

Veekasutuse aruanne

Välisõhu saastamisega seotud aruanne

Kiirgusallikate inventuur

Tõendatud heitkoguse aruanne

KOTKAS

KOTKAS

KOTKAS

KOTKAS

EU ETS Reporting Tool ehk ERT

31. jaanuar

15. veebruar

31. jaanuar

1. märts

25. märts

Jäätmeseadus

§ 117

Veeseadus

§ 195

Atmosfääriõhu kaitse seadus

§ 127

Kiirgusseadus

§ 37

Atmosfääriõhu kaitse seadus

§ 166 lõige 7

Üldised

  • Kõik mõõtmised peavad olema tõendatult jälgitavad ning teostatud pädeva mõõtja poolt (mõõteseadus § 5 lg 1) . See tähendab, et mõõtmisi võib teostada akrediteeritud laboratoorium, kes tagab mõõtmiste esinduslikkuse ja vastavuse kehtivatele nõuetele.
  • Eestis akrediteeritud laborite nimekiri on leitav Eesti Akrediteerimiskeskuse veebilehelt katselaborite rubriigi alt. Mõõtmisi võib tellida ka teiste Euroopa riikide akrediteeritud laboritelt, näiteks Lätist (nimekiri on leitav LATAK-i veebilehelt) või Soomest (nimekiri on leitav FINAS-e veebilehelt). Sobiva labori leidmiseks tuleb lähtuda akrediteerimistunnistusel märgitud tegevusulatusest, eelkõige uuritavast materjalist (nt emissioonigaasid, välisõhk, põhjavesi, heitvesi, pinnas, reoveesete jt) ja määratavast näitajast (nt saasteaine).
  • Kuna akrediteeritud laboreid on piiratud arv ja mõõtmiste järjekorrad võivad olla pikad, on soovitatav võtta laboritega ühendust kohe pärast seirekohustuse kehtestamist loal. Seiretulemuste tähtajaks esitamata jätmist loetakse loatingimuste rikkumiseks.
  • Seire (proovivõtt, mõõtmine) peab olema teostatud õigeaegselt, loal kehtestatud perioodi jooksul.
  • Proovivõtjad peavad olema atesteeritud järgmistes valdkondades: joogi-, pinna-, põhja-, mere-, heit- ja reovesi ning reoveesete (määrus nr 53). Valdkonnas, milles proovivõtjaid ei atesteerita, peab proovivõtja proovivõtul järgima asjaomase proovivõtuvaldkonna tunnustatud meetodit ja tagama, et saadud tulemuste jälgitavus on tõendatud (VeeS § 243 lg 2). Atesteeritud proovivõtjate nimekiri ning täpsem info on leitav Kliimaministeeriumi veebilehelt.
  • Kõik seiretulemused (protokollid, aruanded) tuleb esitada Keskkonnaametile esimesel võimalusel pärast aruande/protokolli kätte saamist laborilt keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS kohustuste mooduli kaudu.

Nõuded välisõhumõõtmistele ja õhukvaliteedi arvutuslikule hindamisele

  • Kõik mõõtmised ja/või arvutused tuleb teha vastavalt loal või korralduses määratud tingimustele. Vastasel juhul võib Keskkonnaamet lugeda antud nõuded mittetäidetuks ning võimalik, et mõõtmised või arvutused tuleb uuesti teostada.
  • Mõõtmiste puhul tuleb kindlasti jälgida, et:
    • heiteallikale oleks tagatud ligipääs;
    • heiteallikal oleks olemas sobiv/nõuetekohane mõõtepunkt. Mõõtepunkti sobivuse hindamiseks võib labor tulla eelnevalt kohapeale olukorraga tutvuma;
    • mõõtmised oleksid tehtud käitise töötamisel sellisel režiimil, nagu on loal toodud tingimuses sätestatud.

  • Kui tegemist on saasteainete heitkoguste määramisega või täpsustamisega mõõtmise teel, tuleb jälgida heitkoguste määramist kajastavat määrust:

  • Kui saasteaine heite määramiseks ei ole kehtestatud riiklikku metoodikat, võib kasutada rahvusvaheliselt tunnustatud metoodikaid, standardeid, kastutatava tehnoloogiaseadme tootjariigi väljatöötatud arvutusmetoodikaid või muid metoodikaid, mis on mõeldud selle heiteallika jaoks (AÕKS § 107 lg 3). Nimekiri kasutatavatest ja heaks kiidetud metoodikatest on leitav välisõhu juhendite ja abimaterjalide alt.
  • Saasteainete heidete mõõtmisel või arvutuslikul määramisel tuleb arvestada heite väljutamise ajalise dünaamikaga ja heiteallika iseloomuga. Lisaks tuleb hõlmata käitise kõik protsessid ja saasteained, mis on seotud selle heiteallikaga (AÕKS § 107 lg 2).
  • Saasteainete heitkoguste mõõtmisel tuleb järgida AÕKS-i § 106 ja keskkonnaministri määruse nr 84 4. peatüki nõudeid.
  • Kui mõõtmised tehakse selleks, et hinnata heitepiirväärtustele vastavust, tuleb lisaks järgida tööstusheite seaduse alusel heiteseire osas kehtestatud vastavate rakendusaktide nõudeid, näiteks jäätmepõletus- ja koospõletustehaste puhul määrusega nr 39 kehtestatud nõudeid. Keskmise võimsusega põletusseadmete puhul määruse nr 44 lisas 3 toodud nõudeid.
  • Kui loaga on kehtestatud õhukvaliteedi pidevseire kohustus, edastab loa omaja pidevseire andmed reaalajas Eesti õhukvaliteedi juhtimissüsteemi andmekogusse (AÕKS § 102 lg 5).
  • Õhukvaliteedi mõõtmised peavad vastama AÕKS-i § 43 ja keskkonnaministri määruse nr 84 2. ning 4. peatüki nõuetele.
  • Kui õhukvaliteeti hinnatakse arvutuslikult, tuleb lähtuda AÕKS-i § 43 lg 4 ja keskkonnaministri määruse nr 84 5. peatükis toodud nõuetest.
  • Kahtluste korral on soovitatav enne mõõtmiste tellimist küsida Keskkonnaameti arvamust, täpsustada nõudeid ning tingimusi.

Nõuded vee seire teostamiseks

  • Tööstus- ja tootmisettevõtjad, kes kasutavad oma tegevuses ohtlike aineid ja juhivad neid ühiskanalisatsiooni, on kohustatud teatama üks kord aastas Keskkonnaametile läbi KOTKASe nende ohtlike ainete heidete koguse ja sisalduse koos arvutamise metoodikaga (ÜVVKS § 36 lg 4).
  • Põhjavee seire teostamisel tuleb proovid võtta enne põhjavee töötlemist.
  • Reoveepuhasti reostuskoormuse määramiseks peab reoveepuhastisse sisenevast reoveest võtma igal päeval seitse päeva järjest ühe keskmistatud veeproovi. Samal ajal tuleb mõõta vooluhulka. Seitsme päeva jooksul võetud keskmistatud proovid tuleb eraldi analüüsida. Koos analüüsi tulemustega tuleb esitada Keskkonnaametile ka fikseeritud vooluhulgad (määrus nr 61 § 4 lg 10).
  • Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse ehk puhastusastme väljaselgitamiseks tuleb võtta proovid ühel ajal nii reoveepuhastisse sisenevast reoveest kui ka sealt väljuvast heitveest (määrus nr 61 § 15 lg 4).
  • Suubla seire teostamisel tuleb proovid võtta veekogust ühel ajal nii väljalasust üles- kui allavoolu ja väljalaskmest.

Viimati uuendatud 21.11.2025

open graph image