Looduskaitse planeerimine

Looduskaitse planeerimise eesmärk on hoida Eesti mitmekesist loodust läbi tõhusa kaitstavate alade võrgustiku.
Rabajärv Mukri maastikukaitsealal. Foto: Karl Adami

Looduskaitse planeerimine on

  • uute loodusobjektide kaitse alla võtmine ja olemasolevate muutmine
  • kaitstavate loodusobjektide kaitsekorra väljatöötamine (sh kaitse-eeskirjade koostamine ja muutmine)
  • kaitse alla võtmise otstarbekuse ekspertiiside, uuringute ja inventuuride läbiviimine ja tellimine
  • looduskaitseliste tööde kavandamine läbi kaitsekorralduskavade koostamise
  • huvigruppide kaasamine kaitse planeerimise tegevustesse

Kaitse-eeskirjad

Kaitsekorralduskavad

Kühmnokk luige tibud. Foto: Kadri Paomees
Abruka rannaniit. Foto: Kadri Paomees

Kaitse-eeskiri on õigusakt, mis määratleb

  • kaitseala kaitse-eesmärgid ja valitseja
  • kaitseala piirid
  • lubatud, keelatud ja vajalikud tegevused kaitseala vööndites (loodusreservaat, sihtkaitsevöönd, piiranguvöönd)

Kaitse-eeskirja alusel kooskõlastatakse ja antakse nõusolek või keelav otsus erinevatele tegevustele nagu näiteks ehitamine, rahvaürituste korraldamine, metsaraie.

Kaitse-eeskirjad on leitavad Riigi Teatajas 
Seletuskirjad on leitavad Keskkonnaministeeriumi kodulehelt 

Kaitse-eeskirjade koostamisel kaastakse maaomanike ja muid huvigruppe

AVALIKU VÄLJAPANEKU TEATED JA MATERJALID

KINNITAMISE TEATED

Kaitsekorralduskava on rakenduslik tegevusplaan, milles

  • kirjeldatakse ala väärtused
  • tuuakse välja loodusobjekti ohustavad tegurid ning nende mõju
  • seatakse kaitse eesmärgid
  • planeeritakse vajalikud tööd ja meetmed eesmärkide saavutamiseks
  • määratakse tööde tegemise eelisjärjestus, ajakava ja maht.

Kaitsekorralduskavad on leitavad Eesti Looduse Infosüsteemist (EELIS) 

Kaitsekorralduskavade koostamisel võivad osaleda ka maaomanikud ja muud huvigrupid

AVALIKU VÄLJAPANEKU TEATED JA MATERJALID

KINNITAMISE TEATED

Riiklikult kaitstavateks loodusobjektideks on

  • kaitsealad:
    • rahvuspargid
    • loodus- ja maastikukaitsealad, maastikukaitsealade eritüüpidena kaitstakse parke, puistuid ja arboreetume
  • hoiualad
  • kaitsealused liigid ja kivistised
  • püsielupaigad
  • kaitstavad looduse üksikobjektid
Liikide ja nende püsielupaikade kaitse alla võtmise ning kaitsekorra muutmisega tegeleb peamiselt liigikaitse büroo.
    Panga pank. Foto: Nele Saluveer

    Keskkonnaameti klienditugi

    Klienditugi aitab Teid suunata vastava spetsialisti poole, kui Teil on küsimusi:

    • Kus saab tutvuda kaitsealal kehtivate piirangutega?
    • Miks on kaitsealal konkreetsed piirangud?
    • Miks on kaitsealal sellised piirid?
    • Millised väärtused kaitsealale jäävad?
    • Milliseid tööd on kaitsealal planeeritud?

    Loodusobjektide kaitse alla võtmisega kaasnevad kompensatsioonid maaomanikele

    Sihtkaitsevööndis asuval erametsamaal hüvitatakse looduskaitselisi piiranguid toetusega 110 eurot ning piiranguvööndis ja hoiualal kuni 60 eurot hektari kohta aastas.

    Hüvitis piirangute järgimise eest

    Rohkem infot hüvitise ja selle taotlemise kohta saab Erametsakeskuse kodulehelt. 

    Loe veel

    Riik võib kokkuleppel maaomanikuga omandada kinnisasja, mille sihtotstarbelist kasutamist ala kaitsekord oluliselt piirab, kinnisasja väärtusele vastava tasu eest.

    Kaitsealuse maa riigile müük

    Rohkem infot kaitsealuse maa riigile müümise kohta leiad allolevalt lehelt.

    Loe veel

    Kaitstaval loodusobjektil kehtib maamaksusoodustus: sihtkaitsevööndi maalt maamaksu ei maksta, piiranguvööndis ja hoiualal on maamaks 50% maamaksumäärast.

    Maamaksusoodustus

    Maksusoodustuste kohta loe lähemalt kehtivast maamaksuseadusest. 

    Loe veel

    Viimati uuendatud 02.07.2021