Kultuuripärandit uurides ja säilitades, saame teada, kuidas sajandite jooksul kujunenud elurikkust ka tänapäeval hoida.
Kultuuripärand võib olla näiteks:
- kohanimede, legendide, lugude ja laulude pärimus;
- aja jooksul omandatud tööoskused ja teadmised;
- ajalooline asustus, külade ja talukohtade hoonestusmuster, hoonete arhitektuur;
- tööriistad ja tarbeesemed ning käsitöö;
- murded ja kohalik keelekasutus;
- vanad taliteed, sillad, aiad, piirikivid, lautrikohad ja militaarpärand maastikul;
- looduslikud pühapaigad - ristipuud, hiiekohad, ravivad allikad, kivid ja muu taoline.
Rahvusparkide kohapärimuse andmete kaardirakendus ehk mälumaastikud, on koostatud Keskkonnaameti, kohalike elanike ja Eesti Kirjandusmuuseumi koostöös. Maastik peegeldab seda rahvast, kes selles elab. Maastikukaitse on osa looduskaitsetööst. Maastikul kohtuvad tihedas seoses olevad looduskaitse ja muinsuskaitse.
Rahvuspargid
Rahvusparkides pööratakse kultuuripärandi kaitsele erilist tähelepanu ja seepärast seatakse seal kultuuripärandi väärtuste hoidmiseks tegevuslubades sageli täiendavaid tingimusi. Eestis on 6 rahvusparki, millega saab huvi korral täpsemalt tutvuda kaitsealade lehel.
Lisainfo varasemate koolituste salvestuste kohta leiad rahvusparkide kodulehtedelt portaalis kaitsealad.ee.
kaitsealad.eeSeotud viited
Viimati uuendatud 19.03.2026