Seakatk

Ei, SAK ei ole nakkav teistele loomaliikidele ja inimestele, küll aga võivad nad haigust edasi kanda.

SAKi peamised sümptomid sigadel on:

• palavik üle 40 °C
• isutus, loidus, naha sinakaks muutumine
• köha, hingamisraskused
• verevalumid nahal, kõrvade laiguliseks muutumine
• silmapõletik koos nõre eritumisega

Viirus levib haige looma vahendusel. Samuti võib haigustekitajat levitada saastunud sõiduvahendite (nt metsatöömasinad, autod jne), riiete, jalanõude, seadmete jne abil, juhul kui neid pole desinfitseeritud.

Ei, SAKile ei ole ravi.

Praegu ei ole olemas tõhusat ning ohutut SAKi vaktsiini. Vaktsiini väljatöötamisega tegelevad hetkel mitmed teadlaste rühmad üle terve maailma, kuid lähiajal ei ole veel oodata vaktsiini, mis sobiks kasutamiseks Euroopa Liidus.

Siiani väljatöötatud vaktsiinid on vähetõhusad: ei kaitse piisavalt haigestumise ega nakatumise vastu. Nendega vaktsineerimine tähendaks, et nakkus jääks loomapopulatsiooni ringlema ja sealiha ning muud saadused võiksid jätkuvalt seega sisalda viirust. Kauplemine teiste riikidega ei oleks võimalik ja haiguspuhangute oht säiliks.

SAKi leviku kõrghooaeg on maist septembrini.

Nakatunud metssigade leiud on koondatud kaardile: arcgis.com.

Seatku leiud on kantud interaktiivsele kaardile: www.arcgis.com.

Kui farmis tuvastatakse sigade Aafrika katk ehk SAK, kehtestatakse farmi ümber kolme kilomeetri raadiuses kaitsetsooon ning 10 kilomeetri raadiuses järelvalvetsoon:

• kaitsetsoonis (3 km) on kehtestatud loomade, loomsete saaduste, loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete ning loomapidamisega seotud inimeste liikumise piirangud ja viiakse läbi loomataudile vastuvõtlike loomaliikide ulatuslik uurimine uute taudipunktide õigeaegseks avastamiseks.
• järelevalvetsoonis (10 km) on kehtestatud loomapidamisega seotud inimeste, loomade, loomsete saaduste ja transpordi liikumise piirangud.

Kuna SAKile puudub ravi, siis kõik sead hukatakse. Nõuetekohase kahjustustamise korraldab AS Vireen. Seejärel teeb Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) farmis täieliku puhastuse ja desinfektsiooni. Lisaks aitavad Eesti Maaülikooli teadlased epidemioloogilise uuringu käigus välja selgitada, kuidas viirus farmi sattus.

Kui puhastus tehtud ja piirangud maha võetud, võib farmi tuua uued sead.

Ei. Iru koostootmisjaamas läbi viidud test kinnitas, et jaama tehnoloogia sea korjuste töötlemiseks ei sobi ja selline tegevus seab ohtu jaama töökindluse. Test viidi läbi viie mittenakatunud sea korjusega. Korjused ei põlenud täielikult ning jäid alles suured poolpõlenud tükid, mis vajavad käsitsi sorteerimist ja täiendavat utiliseerimist.

Läga segatakse kloorlubja või seebikiviga, mis hävitab viiruse. Kui läga ei ole võimalik desoainega tõhusalt segada, tuleb jätta see 42 päevaks seisma. PTA loaga võib läga põllule vedada.

SAK on väga raske viirushaigus. See tekitab kodu- ja metssigadel palavikku, verejooksu, põletikku erinevates elundites. Enamik nakatunud sigu sureb.

Metsatehnika ja nendega seotud transpordivahendid tuleb puhastada ja vajadusel desinfitseerid enne tööpiirkonna vahetust. Masinate puhastamisel tuleb eemaldada nii nähtav pori kui ka taimejäänused, kuna SAK-viirus on erakordselt vastupidav ja võib jääda aktiivseks masinate pindadel ja pinnases pikka aega.

Tegemist on olulise meetmega, et ennetada sigade Aafrika katku (SAK) levikut. Puhastamata metsatöömasinad võivad kanda nakkusohtlikku materjali ühest piirkonnast teise ning nakatada seni puutumatuid piirkondi.

Jah, tohib, aga arvesta, et inimene võib viirust edasi kanda. Seega jälgi ettevaatusabiõusid:

• Puhasta korvid, riided ja jalanõud pärast metsaskäiku, et vähendada viiruseosakeste liikumist uude piirkonda.
• Metsaandide korjamiseks kasutatud nõud pese või puhasta märja lapiga, riided ja jalatsid pese pesumasinas või puhasta tootja poolt lubatud viisil..
• Võimalusel kasuta metsas käimiseks riideid ja jalatseid, millega mujal ei käi.
• Ära vii korjatud metsaande (marjad, seened) sigalate või koduseafarmide lähedusse, sest nende pinnal võib olla viirusosakesi. Samuti ära vii loodusesse toitu või loomasööta, mis võiks meelitada metssigu
• Ole metsas tähelepanelik – kui märkad surnud metssiga, ära puutu korjust, vaid teavita sellest +372 605 4767 (24/7) või Põllumajandus- ja Toiduameti kodulehel: pta.agri.ee/sigade-aafrika-katk.

Jah, aga arvesta, et inimene võib viirust sigadele edasi kanda – näiteks jalanõude, riiete või muude esemetega, mis looduses on viirusega kokku puutunud.

Viirus levib haigestunud või surnud metssigadelt ja püsib keskkonnas mitu nädalat. Seetõttu on väga oluline, et metsas käinud inimene ei puutuks kokku kodusigadega.

Kui liigud metsas või looduses:

• Pärast metsast tulekut puhasta jalanõud ja varustus, et mitte viia viirust ühest piirkonnast teise. Kui võimalik, pese riided ja jalatsid pesumasinas või puhasta tootja poolt lubatud viisil. Võimalusel kasuta metsas käimiseks riideid ja jalatseid, millega mujal ei käi.
• Hoia koerad rihmas – nad võivad kokku puutuda metsseakorjustega ja kanda viirust edasi.
• Ära vii loodusesse toitu või loomasööta, mis võiks meelitada metssigu.
• Väldi kontakti surnud loomadega – ära puuduta ega liiguta korjust, vaid teavita sellest +372 605 4767 (24/7) või Põllumajandus- ja Toiduameti kodulehel: pta.agri.ee/sigade-aafrika-katk.

• Ära too seakatku levikuga riikidest Eestisse kaasa sealiha ja sellest valmistatud tooteid. Ka väikesed lihatooted (suitsuvorst, peekon, konserv) võivad viirust kanda. Erinevad haigusjuhtumid üle maailma on kantud Maailma Looomatervishoiu WOAH kaardile.
• Puhasta enne Eestisse naasmist riided ja jalanõud, eriti kui oled viibinud maal, farmis või metsas. Kui võimalik, pese riided ja jalatsid pesumasinas või puhasta tootja poolt lubatud viisil.
• Ära külasta välismaal sigalaid. Kui oled seda teinud, vaheta riided ja jalatsid enne Eestisse naasmist.
• Märka ja raporteeri: kui näed reisi ajal surnud metssigu, teata sellest kohalikele ametkondadele.

Eestis on varem kasutatud kahte matmispaika, mille keskkonnamõju seirati aastaid. 2015. aastal maeti ligikaudu 300 tonni seakatku tõttu hukatud sigu Torma prügila kõrval asuvasse matmispaika ning 236 tonni Viljandimaale Nukikese matmispaika. PTA (2015. a Veterinaar- ja Toiduamet) tellimusel teostas OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus seakorjuste matmispaikades keskkonnaseiret aastatel 2015 -2018. Nii Torma kui Nukikese matmispaikade seiretulemused näitavad küll mõningaid saasteainete sisalduste muutusi, kuid seiretulemuste põhjal ei ole matmispaik muutnud püsivalt pinnavee ja põhjavee kvaliteeti matmisaladel ja matmisalade ümbruses.

Droonide lennutamise keelu eiramisel võib järgneda väärteomenetlus ja rahaline trahv.

Õisu metskond 16 (Metsküla, Põhja-Sakala vald, Viljandimaa) droonide lennutamise keelu raadius ulatub 1,5 km kaugusele matmispaiga keskkohast ning kõrgusele kuni 400 meetrit maapinnast. Keeld kehtib kuni 15.09.2025 või kuni edasiste korraldusteni.

Juhul, kui peaks tekkima matmisest tingitud kaevuvee reostus, rajab matmispaiga eest vastutaja oma kuludega uue veevõtukoha. Joogivee kvaliteedi selgitavad välja hilisemad veeanalüüsid. Salvkaevu reostuse korral võib olla vajalik teist tüüpi kaevu rajamine, mis ulatub sügavamale veehorisonti. Matmisotsust ei ole tehtud ja see tehakse viimases hädas.

Soovitused ja juhised seirekohtade ja analüüsitavate näitajate osas on toodud 2015. a uuringus„ Hukatud sigade võimalike matmiskohtade uuring“. Tänase veekvaliteedi hindamiseks võeti analüüsid planeeritava matmispaiga lähimatest kaevudest ja veekogudest. Kui matmispaik tuleb kasutusele võtta ja selgub, millised saavad olema täpselt matmispaiga mahud ja piirid, täpsustakse vastavalt sellele ka edaspidine seireprogramm ja määratakse järelseirepunktid. Iga matmispaiga seireprogramm peab arvestama matmispaiga suurust, ala geoloogilisi ja hüdrogeoloogilisi tingimusi ja kaugust reostustundlikest objektidest nagu salvkaevud ja pinnaveekogud: kraavid, ojad, jõed, tiigid jm. 

Veeproovide võtmine matmispaikade lähedusest on osa ettevalmistustöödest. See ei tähenda, et matmispaik kindlasti kasutusele võetakse. Kui aga matmispaik kasutusele võetakse, tuleb piirkonna vee seisundit regulaarse seirega jälgida. Veeseire eesmärk on hinnata veekeskkonna tervist nii enne matmist kui ka pärast seda, saada infot veekvaliteeti kohta ning tuvastada võimalikke muutusi või saastumist. Seire käigus võetakse proove nii pinnavee kui põhjavee näitude kontrollimiseks. Selleks, et, matmispaiga mõjust või mõju puudumisest täpselt aru saada, on sama oluline esmalt teada saada, milline on veeseisund enne matmist.

Matmispaiga ümbruses kehtestatud viibimiskeeld tähendab, et alal võib viibida vaid tööülesannete täitmiseks ja katku ohjamiseks. Viibimiskeelualas on keelatud koguneda. Viibimiskeeluala tähistatakse infotahvlitega. Inimesed suunatakse viibimiskeelualalt välja. Kui juhiseid ei täideta, võetakse ühendust politseiga. Viibimiskeeld kehtestatakse ka droonide lennutamisele matmispaiga kohal.

PTA soovib võimalikult vähe segada kohalike inimeste igapäevaelu. Kohalikud elanikud võivad jätkuvalt kasutada viibimiskeeluala läbivat teed läbisõiduks - st liikuda koju ja tööle.

Ei, sellist otsust tehtud ei ole. SAKi tõttu hukatud sigade matmine on hädaabinõu ja viimane lahendus. Matmise otsuse teeb Põllumajandus- ja Toiduamet.

Ettevalmistused matmiskohas ei tähenda, et matmiskoht ilmtingimata kasutusele võetakse. Matmispaikade ettevalmistamine on aeganõudev töö. Ettevalmistusi tehakse juhuks, et põhjalikult valmis olla hädaolukorras, kui matmiskohta päriselt peaks vaja olema.

Kui tekib suur loomataudi puhang, kus käitlemisettevõtte võimsusest enam ei piisa, tuleb leida alternatiivseid viise korjuste kahjutustamiseks. Need on põletamine ning matmine.

Matmine on hädaabinõu. Suuremate taudipuhangute tõttu muutub loomsete jäätmete käitlemine ja hoiustamine keeruliseks. AS Vireeni võimekus korjuste kahjutustamiseks on piiratud.

Enne, kui otsustatakse korjused matta, otsitakse alati ka teisi võimalusi, kuidas nakatunud loomad ja materjal ohutult ja tõhusalt kahjutustada.

Ettevalmistused matmiskohas ei tähenda, et matmiskoht ilmtingimata kasutusele võetakse. Matmispaikade ettevalmistamine on aeganõudev töö, seega alustame praegu Viljandimaa matmispaiga ettevalmistavate töödega, et põhjalikult valmis olla juhuks, kui seda päriselt peaks vaja olema.

Matmispaikade asukohtade valikul on lähtutud Keskkonnaameti tellitud uuringust, mille tegi 2015. aastal Eesti Geoloogiakeskus OÜ. Välja valitud kohtades on keskkonnariskid kõige madalamad.

Korjuste matmine toimub Põllumajandus- ja Toiduameti spetsialistide järelevalve all. Igas võimalikus matmiskohas valitakse matmise sügavus ja matmisala suurus lähtudes konkreetsest paigast.

Otsused kahjutustamise meetodite valikul tuleb teha loetud tundidega, kuna taudikollete likvideerimine ning nakatunud sigade kahjutustamine peab toimuma võimalikult kiiresti. Parima võimaliku variandi leidmiseks teeb Põllumajandus- ja Toiduamet koostööd eirnevate ametite ja kohalike omavalitsustega.

Nagu seafarmides ja taudipunktides, on kõrvalistel isikutel ka matmispaigas viibimine keelatud. Viibimispiirang kehtestatakse juba enne ettevalmistustöödega alustamist.

Keskkonnakaitse seisukohast on korjuste matmise puhul mõistetav ja põhjendatud kohalike elanike mure oma elukeskkonna ning elukvaliteedi säilimise pärast. Seepärast kaalutakse otsuste tegemisel kõiki võimalikke riske väga hoolikalt.

Matmiseks valitakse kohad, kus matmine oleks veekaitse sisukohalt võimalik. Põllumajandus- ja toiduamet teeb koostööd Keskkonnaametiga, kellel on reostuse ärahoidmiseks teadmised ja kogemus.

Jah, väldime matmispaiga valimisel asulate ja inimeste elupaikade lähedust ning samuti arvestame, et veekogud ei oleks lähedal.

Matmispaik eraldatakse aiaga.

Matmispaigad piiritletakse aedadega, et suuremad ulukid matmispaigale ligi ei pääseks.

Matmispaikade korrasolekut seiratakse regulaarselt.

Hetkel ei plaanita piiranguid metsamajanduslikele töödele. Matmispaiga ümbruses kehtestatakse enne ettevalmistustöid viibimispiirang, kuid see ei takista metsamajanduslike töid piirkonnas.