Keskkonnamõju hindamiste avalik väljapanek

Sel lehel avaldame teavet Keskkonnaameti algatatud keskkonnamõju hindamise (KMH) programmide ja aruannete avalikustamise kohta.

Avalikul väljapanekul Natura hindamised

Jägala jõel Linnamäe paisul jõe paisutamine ja hüdroenergiast elektritootmine

Keskkonnaamet teatab Jägala jõel Linnamäe paisul vee paisutamise ja elektritootmise mõju hindamise eelnõude avalikustamisest. 

Keskkonnaamet ootab ettepanekuid Natura hindamise eelnõule kahe kuu jooksul, kuni 7. veebruarini 2022 aadressil info@keskkonnaamet.ee.

Alates 2013. aastast on taotletud Linnamäe paisule veeluba elektritootmiseks ja paisutamiseks. Kuna tegemist on Natura võrgustikku kuuluva kaitsealaga ning see tegevus kahjustaks Natura eesmärke, siis on võimalik veeluba välja anda vaid juhul, kui on täidetud loodusdirektiivis sätestatud erandi kohaldamise kõik eeldused samaaegselt: elektritootmisele ei ole alternatiive, elektritootmiseks ja paisutamiseks on ülekaalukas avalik huvi ja rakendada saab piisavaid asendusmeetmeid. Ükski eeldus Linnamäe paisul ei ole täidetud ja seega pole Natura erandi rakendamine Keskkonnaameti hinnangul võimalik.

Avalik arutelu on planeeritud 17. veebruarile 2022, Keskkonnaamet teatab arutelu täpsema aja ja koha hiljemalt 7. veebruaril.

Taust ja lisainfo

Natura asjakohase hindamise tulemusena jõudis Keskkonnaamet järeldusele, et taotletavat tegevust pole võimalik jätkata ilma Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärke ja ala terviklikkust kahjustamata. Ebasoodne mõju avaldub nii elektritootmise kui ka selle eeldusena Jägala jõe paisutamise tagajärjel ning see mõju on ulatuslik ja pikaajaline. Mõjutatud on 16 ha ehk 100% elupaigatüüpi jõed ja ojad (3260); 7,6 ha ehk 100% lõhe elupaiku; 7,6 ha ehk 100% jõesilmu elupaiku; 7,2 ha ehk 95% võldase elupaiku, kusjuures asurkond on killustatud; 7,2 ha ehk 95% paksukojalise jõekarbi elupaiku.

Wooluvabrik OÜ on taotlenud 18.05.2018 veeseaduse (edaspidi VeeS) § 17 lg 4¹ sätestatud erandi kohaldamist. VeeS § 17 lg 4¹ (hetkel kehtivas VeeS § 174 lg 4) ei sätesta erandit Natura 2000 võrgustiku alade osas. See tähendab, et kui tegemist on ka Natura 2000 võrgustiku alaga ning esineb vajadus kohaldada VeeS § 17 lg 4¹ (hetkel kehtivas VeeS § 174 lg 4) sätestatud erandit, tuleb selleks täiendavalt läbi teha loodusdirektiivi art 6 lg 4 kohane erandimenetluse etapp. Seda kinnitab ka Riigikohtu Halduskolleegiumi kohtuotsus haldusasjas 3-17-1739, mille p-s 32 kohus leidis, et ka siis, kui jätkuv tegevus toob hoolimata leevendavatest meetmetest kaasa Natura ala kaitse-eesmärgi olulise kahjustamise, võib pädev asutus seda erandina loodusdirektiivi art 6 lg-st 2 lubada analoogiliselt sama artikli lg-s 4 ette nähtud menetlusega, kui selles sättes kehtestatud tingimused on sisuliselt täidetud (Euroopa Kohtu otsus asjas nr C-399/14: Grüne Liga, p 55), mh viiakse läbi art 6 lg 3 nõuetele vastav asjakohane hindamine ja võetakse asendusmeetmed.

Loodusdirektiivi art 6 lg 4 kohane erandimenetlus on vajalik üksnes juhul, kui arendaja leiab negatiivsest hinnangust hoolimata, et kava või projekt tuleks siiski ellu viia ülekaalukatel avaliku huviga seotud põhjustel. See on võimalik üksnes siis, kui puuduvad alternatiivsed lahendused, ülekaalukad avaliku huviga seotud põhjused on nõuetekohaselt põhjendatud ja kui Natura 2000 üldise sidususe kaitsmiseks on vastu võetud sobivad asendusmeetmed. Sellistel juhtudel võib olla vajalik ka ettevaatuspõhimõtte rakendamine, eelkõige seoses kohaldatavate asendusmeetmete ulatusega.

Hellenurme paisule kalapääsu rajamine

Keskkonnaamet teatab Hellenurme paisule kalapääsu rajamise võimaluste kohta eksperthinnangu aruande valmimisest. Eksperthinnang koostati Hellenurme paisutuse mõju hindamiseks Elva jõega seotud Natura aladele ning sobiva lahenduse leidmiseks kalade läbipääsu tagamiseks Hellenurme paisu juures.

Mõju hindamiseks ja kalapääsu rajamise võimaluste väljaselgitamiseks tellis Keskkonnaamet Inseneribüroolt Urmas Nugin OÜ eksperthinnangu. Eksperthinnang koosneb viiest osast:

Keskkonnaamet ootab tagasisidet eksperthinnangule kahe nädala jooksul, kuni 20. jaanuarini 2022 aadressile info@keskkonnaamet.ee. Eksperthinnangu avalikustamise järel koostab Keskkonnaamet keskkonnaloa eelnõu ning edastab selle menetlusosalistele ja avalikkusele ettepanekute ja arvamuste esitamiseks.

Taust ja lisainfo

Elva jõel Hellenurme paisul asub ajalooline töötav vesiveski, kuhu rajati 1950. aastatel hüdroelektrijaam. 2000. aastate algusest on veski korrastatud ning Elva jõe paisutamiseks ja elektri tootmiseks on korduvalt väljastatud keskkonnalubasid. Viimati esitas paisu omanik keskkonnaloa taotluse 2016. aastal, mille alusel pidas Keskkonnaamet vajalikuks algatada keskkonnamõju hindamine, sh Natura hindamine. Paisu omanik ei olnud hindamise mahu ulatusega nõus, millele järgnenud kohtuvaidluses otsustas Riigikohus 2021. a alguses, et enne Natura ala loomist alustatud tegevuste keskkonnamõju tuleb EL õiguse järgi ka tagantjärele hinnata, kui nende jätkamine võib ala olukorda täiendavalt halvendada või kaitse-eesmärkide saavutamist takistada. Seega tuli välja selgitada, kas paisu säilimine tooks kaasa jõe kui elupaiga ja kaitstavate liikide olukorra halvenemise võrreldes Natura ala loomise hetkega. Lisaks tuli hinnata, kas paisu säilitamine seaks ohtu elupaikade parandamise eesmärgi ning kas seda pole võimalik saavutada näiteks kalapääsu rajamisega.

Mõju hinnati nii Otepää kui ka Elva loodusalale. Otepää loodusala puhul tuvastati oluline negatiivne mõju paksukojalise jõekarbi seisundile ning vähene negatiivne mõju saarma ja jõe kui kaitstava elupaigatüübi seisundile. Elva loodusala puhul tuvastati oluline negatiivne mõju jõe kui kaitstava elupaigatüübi, paksukojalise jõekarbi ja rohe-tondihobu seisundile. Peamiste Hellenurme paisuga seotud ohuteguritena Elva loodusala kaitse-eesmärkidele toodi välja paisu juures toimuva veekasutusega kaasnev jõe hüdroloogilise režiimi rikkumine ning paisu allalaskmisega kaasneda võiv setetereostus. Olulisteks ohu- ja negatiivseteks mõjuteguriteks on veel jõe tõkestatus, setete reostuse oht, ritraalsete elupaikade kadumine ja asendumine paisjärvelise tehisliku elupaigaga, samuti paisjärves toimuvad eutrofeerumisprotsessid ja vee gaasirežiimi halvenemine.

Paisutusega seotud negatiivse mõju leevendamise võimaluseks on looduslähedase kalapääsu rajamine paisu juurde, mis tagaks kalastikule ja muule vee-elustikule rändevõimaluse. Seeläbi väheneks asurkondade killustatus ja paraneks kalastiku ja muu vee-elustiku seisund nii paisust üles- kui allavoolu jäävates jõeosades. Lisaks tuleb veekasutus korraldada paisu juures selliselt, et paisust allavoolu jäävates jõelõikudes säiliks püsivalt looduslik või looduslähedane äravool.

Mõju leevendamise vajaduse tõttu leiti, et kalapääsu rajamine paisule on tehniliselt võimalik ning see ei kahjusta kompleksi muinsuskaitselist väärtust. Kalapääsu rajamiseks leiti kaks võimalust, millest annavad ülevaate lisatud joonised ja visuaalid:

Foto: variant 1 vaade 1

Foto: variant 1 vaade 2

Foto: variant 1 vaade 3

Foto: variant 2 vaade 1

Foto: variant 2 vaade 2

Foto: variant 2 vaade 3

Foto: variant 2 vaade 4

Avalikul väljapanekul olevad KMH-d

Aardla liivakarjääri rajamise KMH aruande avalikustamine

Anname teada, et avalikustamisel on Aardla liivakarjääri rajamise KMH aruanne.

KMH aruandega saab tutvuda kuni 30. novembrini:

Kõigil on õigus esitada kirjalikult ettepanekuid, vastuväiteid või küsimusi KMH aruande kohta kuni 30. novembrini 2021 otsustaja kontaktidel (vt altpoolt).

KMH aruande avalik arutelu toimub 09.12.2021 kell 17.00 Lange Motokeskuse sisehalli suures seminariruumis aadressil Pärnavälja tee 1, Lange küla, Kastre vald ja samal ajal ülekandena veebikeskkonnas Teams. Ülekande link: https://bit.ly/3pInAoA. 

NB! Seoses COVID-19 levikuga ning vastavalt kehtestatud piirangutele ohutuse tagamiseks tuleb kohapealsel arutelul omada COVID tõendit vaktsineerituse või läbipõdemise kohta ja kanda maski. Juhul, kui olukord muutub ning avalikud kogunemised siseruumides keelatakse, toimub arutelu ainult veebikeskkonnas Teams e-aruteluna.
Juhul, kui puudub arvuti kasutamise võimalus, kuid on soov avalikul arutelul osaleda, palume võtta ühendust keskkonnamõju hindajaga hiljemalt 7. detsembrini (kontakt: Noeela Kulm, e-post noeela@kobras.ee või tel 5693 9300).

Taustainfo:

Taotletav Aardla liivakarjääri mäeeraldis asub Tartu maakonnas Kastre vallas Aardla külas katastriüksustel Lingi (katastritunnus 18501:001:0562, registriosa nr 448004) ja Treiali (18501:001:0461, 117804). Aardla liivakarjääri mäeeraldis pindalaga 14,31 ha hõlmab Aardla liivamaardla (registrikaardi nr 964, põhimaavaraks täiteliiv). Mäeeraldise täiteliiva aktiivse tarbevaru kogus on 588 tuhat m³ ja kaevandatava varu kogus 527 tuhat m³. Maavara kasutusalaks on teede ehitus ja ehitus. Materjali kavatsetakse kasutada piirkonna teede ehitusel mullete rajamiseks ja üldehitustöödel ehitusaluste ja trasside täiteks. Taotletava loa kehtivusaeg on 15 aastat.

KMH viiakse läbi keskkonnaloa (tegevusloa) andmise üle otsuse tegemiseks, sh loatingimuste määramiseks. KMH käigus hinnatakse planeeritava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste otseseid ning kaudseid olulisi mõjusid keskkonnaelementidele, inimese tervisele, heaolule ja varale. KMH käigus töötatakse välja keskkonnameetmed olulise keskkonnamõju vältimiseks või vähendamiseks. Keskkonnamõju hindab KMH juhtekspert ja eksperdirühm koos arendajaga.

KMH aruanne võtab kokku kavandatava tegevuse ja selle alternatiivsete lahenduste keskkonnamõju hindamise tulemused. Kõigil on õigus osaleda KMH aruande avalikul väljapanekul ja avalikul arutelul, tutvuda KMH aruandega, esitada aruande kohta ettepanekuid, märkusi ja küsimusi ning saada nendele vastuseid. Esitatud ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi analüüsitakse ning asjakohaste märkuste alusel täiendatakse KMH aruannet. Lisainfot KMH protsessi kohta leiab siit.

Kontaktandmed:

  • Otsustaja (keskkonnaloa andja) on Keskkonnaamet (aadress: Veski 32, Tartu, 40409; kontaktisik on Ivo Ojamäe, tel 505 7438, e-post info@keskkonnaamet.ee).
  • Arendaja on Osaühing Inest Invest (aadress: Tartu maakond, Kastre vald, Aardla küla; kontaktisik on Tõnu Ojamaa, e-post: saagewirro@gmail.com).
  • Keskkonnamõju hindaja on aktsiaselts KOBRAS (aadress: Tartu linn, Riia tn 35, juhtekspert on Urmas Uri, tel: 730 0310, e-post: kobras@kobras.ee).

Kõrsa turbatootmisala laiendamise ja töötamisega kaasneva KMH programmi avalikustamine

Anname teada, et avalikustamisel on Kõrsa turbatootmisala laiendamise ja töötamisega kaasneva KMH programm.

KMH programmiga saab tutvuda: 

Tööpäeviti saab KMH programmiga tutvuda ka Keskkonnaameti Pärnu kontoris aadressil Pikk 20a. Kohtumise palume eelnevalt kokku leppida (kontaktisik Karl Markus Wahlberg, karl.wahlberg@keskkonnaamet.ee, 5885 7049).

Kõigil on õigus esitada kirjalikult ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi KMH programmi kohta kuni 13.12.2021 (k.a) ülal toodud kontaktide kaudu.

KMH programmi avalik arutelu toimub 20.12.2021 kell 15 Sindi seltsimajas (Pärnu mnt 44, Sindi, Tori vald, Pärnumaa) ja veebikeskkonnas Microsoft Teams. Veebikoosolekuga saab liituda siin.

NB! Seoses COVID-19 levikuga ning vastavalt kehtestatud siseriiklikele piirangutele tuleb ohutuse tagamiseks kohapeal osalejatel eelnevalt kontrollida kehtivaid piiranguid ning esitada COVID-tõend vaktsineerituse või läbipõdemise kohta. Kohapeal osalejatel palume kanda ka maski. Juhul, kui olukord muutub ning avalikud kogunemised siseruumides keelatakse, toimub arutelu ainult veebikeskkonnas MS Teams.

Taustainfo:

Kavandatava tegevuse arendaja on AS Jiffy Products Estonia (registrikood 10053049, Papiniidu tn 5a/1, Pärnu linn, Pärnumaa, 80042), kelle eesmärk on Pärnu maakonnas Pärnu linnas Seljametsa külas riigimaal asuvatel katastriüksustel (56801:005:0277, 56801:001:1157, 56801:001:1159, 56801:001:1364, 56801:001:1158, 56801:005:0276 ja 56801:001:1363) olemasoleva Kõrsa turbatootmisala (56801:005:0160) laiendamine. Kõigi kinnistute valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutused on Maa-amet või Riigimetsa Majandamise Keskus. Kaevandamise loa taotluse esitamise eesmärk on tagada varasemalt kaevandatud mäeeraldisel ja sellega külgnevatel aladel turbavaru ammendamine ja alade nõuetekohane korrastamine. Vastavalt maavara kaevandamise loa taotlusele on turbatootmisala mäeeraldise pindala 174,39 ha, koos teenindusmaaga 210,19 ha. Kõrsa mäeeraldisel on hästilagunenud turba kaevandatav varu 77 tuh t ja vähelagunenud turba varu 261 tuh t.

Kaevandatud maavara plaanitakse ka edaspidi kasutada aianduses ja energeetikas. Maksimaalseks aastaseks Turvas plaanitakse kaevandada maksimaalselt 7000 t ja selleks taotleb arendaja luba 30 aastaks.

asendiplaan6
Kõrsa turbatootmisala (punase kontuuriga on märgitud laienduse ulatus). Allikas Maa-ameti maainfo kaart 10.11.2021

KMH viiakse läbi keskkonnaloa (tegevusloa) andmise üle otsuse tegemiseks, sh loatingimuste määramiseks. KMH käigus hinnatakse planeeritava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste otseseid ning kaudseid olulisi mõjusid keskkonnaelementidele, inimese tervisele, heaolule ja varale, kultuuripärandile. KMH käigus töötatakse välja keskkonnameetmed olulise keskkonnamõju vältimiseks või vähendamiseks. Keskkonnamõju hindab KMH juhtekspert või eksperdirühm KMH juhteksperdi juhtimisel koos arendajaga.

KMH protsess koosneb mitmest etapist. Esmalt koostatakse KMH programm ning hiljem KMH aruanne. Programm on KMH lähteülesanne, milles pannakse paika raamistik ja ulatus, mis osas KMH korraldatakse, milliseid mõjusid hakatakse hindama, samuti lisauuringute vajadus, eksperdirühma koosseis jne. KMH programmi käigus ei hinnata mõjusid, vaid see on aluseks KMH aruande koostamisele.

KMH protsess on avalik ja kõigil on võimalik esitada ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi KMH programmi ning KMH aruande kohta ning saada nendele vastused. Esitatud ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi analüüsitakse ning asjakohaste märkuste alusel täiendatakse KMH programmi ning aruannet. Lisateavet KMH protsessi kohta leiab siit.

Kontaktandmed:

  • Otsustaja (keskkonnaloa andja) on Keskkonnaamet (aadress Narva mnt 7a, 15172 Tallinn, Harjumaa), kontaktisik on Karl Markus Wahlberg, 5885 7049, info@keskkonnaamet.ee
  • Arendaja on AS Jiffy Products Estonia (aadress Papiniidu tn 5a/1, 80042, Pärnu linn, Pärnumaa), kontaktisik on Karmo Leemet, 445 5133, info@jiffy.ee
  • Keskkonnamõju hindaja on OÜ Inseneribüroo STEIGER (aadress Männiku tee 104, 11216 Tallinn, Harjumaa), juhtekspert on Aadu Niidas, 668 1013, aadu@steiger.ee

Sihtasutus Pärnu Haigla jäätmepõletusseadme rajamise KMH programmi avalikustamine

Anname teada, et avalikustamisel on Sihtasutus Pärnu Haigla jäätmepõletusseadme rajamise KMH programm.

KMH programmiga saab tutvuda:

Tööpäeviti on KMH programmiga võimalik tutvuda Keskkonnaameti Pärnu kontoris (Pikk 20a, Pärnu linn). Palume kohtumine eelnevalt kokku leppida (kontaktisik Karl Markus Wahlberg, karl.wahlberg@keskkonnaamet.ee, tel 5885 7049).

Kõigil on õigus esitada kirjalikult ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi KMH programmi kohta kuni 28.01.2022 (k.a) otsustaja kontaktidel.

KMH programmi avalik arutelu toimub 02.02.2022 kell 15.00 SA Pärnu Haigla (Ristiku tn 1, Pärnu linn) õppeklassis E227 (sissepääs idatiivast heaolukeskuse peauksest) ja veebikeskkonnas Microsoft Teams, millega saab liituda aadressil: bit.ly/3HFguXt

Palume koha peal toimuvale avalikule arutelule eelnevalt registreerida, saates osalemissoovi e-posti aadressil karl.wahlberg@keskkonnaamet.ee hiljemalt 01.02.2022.

NB! Seoses COVID-19 levikuga ning vastavalt kehtestatud siseriiklikele piirangutele ohutuse tagamiseks tuleb kohapealse arutelu toimumise eelselt kontrollida kehtivaid piiranguid ning omada COVID tõendit vaktsineerituse või läbipõdemise kohta ja kanda maski. Juhul, kui olukord muutub ning avalikud kogunemised siseruumides keelatakse, toimub arutelu ainult veebikeskkonnas MS Teams e-aruteluna. 

Taustainfo:
Kavandatava tegevuse arendaja on Sihtasutus Pärnu Haigla (registrikood 90004527, Ristiku tn 1, Pärnu linn, Pärnu linn, Pärnumaa, 80010), kelle eesmärgiks on Ristiku tn 1 kinnistul (62517:051:0020) olemasoleva nakkusohuga jäätmete steriliseerimise seadme välja vahetamine kaasaegse meditsiiniliste jäätmete põletamise seadme vastu. 

KMH algatati enne tegevusloa (keskkonnaloa) taotluse esitamist ning selle tulemusena soovitakse välja selgitada põletatavate jäätmete nimistu lähtudes põletusseadme omadustest.

KMH käigus hinnatakse planeeritava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste otseseid ning kaudseid olulisi mõjusid keskkonnaelementidele, inimese tervisele, heaolule ja varale, kultuuripärandile. KMH käigus töötatakse välja keskkonnameetmed olulise keskkonnamõju vältimiseks või vähendamiseks. Keskkonnamõju hindab KMH juhtekspert või eksperdirühm KMH juhteksperdi juhtimisel koos arendajaga.

KMH protsess on mitmeetapiline – esmalt koostatakse KMH programm ning hiljem KMH aruanne. Programm on KMH lähteülesanne, milles pannakse paika raamistik ja ulatus, mis osas KMH läbi viiakse, mis mõjusid hakatakse hindama, lisauuringute vajadus, eksperdirühma koosseis jne. KMH programmi käigus ei hinnata mõjusid, vaid see on aluseks KMH aruande koostamisele. KMH protsess on avalik ja kõigil on võimalik esitada ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi KMH programmi ning KMH aruande kohta ning saada nendele vastused. Esitatud ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi analüüsitakse ning asjakohaste märkuste alusel täiendatakse KMH programmi ning aruannet. Lisainfot KMH protsessi kohta leiab siit.


Kontaktandmed:
•    Otsustaja (keskkonnaloa andja) on Keskkonnaamet, kontaktisik Karl Markus Wahlberg, tel 5885 7049, info@keskkonnaamet.ee.
•    Arendaja on Sihtasutus Pärnu Haigla, kontaktisik Lembit Miil, tel 447 3162 lembit.miil@ph.ee.
•    Keskkonnamõju hindaja on OÜ LEMMA, juhtekspert Piret Toonpere, tel 505 9914, info@lemma.ee

Viimati uuendatud 14.01.2022