Muud luba vajavad tegevused

Kaitsealade kaitse eesmärkide säilitamiseks ning kõigile kaitsealade külastajatele looduselamuse tagamiseks võib kaitsealadel olla vajalik küsida nõusolekut suuremate loodust muutvate tegevuste kõrval ka mitmete väiksemate tegevuste kavandamisel.

Kaitstavatel loodusobjektidel tegutsemisel tasub enne teha kindlaks ala piirangud ning selgitada välja, millised tegevused on lubatud ja millisteks tegevusteks on vaja eelnevalt kaitseala valitseja nõusolekut küsida. Infot kaitstavate loodusobjektide kohta leiab Maa-ameti looduskaitse ja Natura 2000 alade kaardirakendusest (NB! avalik rakendus ei kuva rangelt kaitstavate liikide leiukohti), Keskkonnaportaalist, piirangute ulatuse kohta leiab infot looduskaitseseadusest ja konkreetsete kaitstavate alade kaitse-eeskirjadest.

Enamlevinud tegevused, milleks võib olla kaitsealadel vajalik eelnev nõusolek

Looduskaitseseaduse § 14 lg 1 p 1 kohaselt ei või kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta muuta katastriüksuse kõlvikute piire ega kõlviku sihtotstarvet.

Tavapärasemad kõlvikumuutused, mis võivad kaitsealade kaitse-eesmärke mõjutada, on loodusliku rohumaa metsastamine või metsastunud aladest loodusliku rohumaa või muu maa kõlviku kujundamine (mis võib kanda ka kaitse-eesmärke toetavat eesmärki – nt märgalade taastamisel), õuealade laiendamine looduslike kõlvikute arvelt jne.

Kõlvikute piiride ja sihtotstarbe muutmine on vaja Keskkonnaametiga kooskõlastada eelkõige juhul, kui selleks ei ole tarvis mingit muud dokumenti või nõusolekut (nt. planeeringut, ehitusluba vms).

Looduskaitseseaduse § 14 lg 1 p 2 kohaselt ei või kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid.

Tavapärasemad kooskõlastamist vajavad maakorraldustoimingud on kinnisasjade jagamine ning kinnisasjadele sihtotstarbe määramine. Kaitseala valitseja seisukohta vajab enamasti ka kaitstavat loodusobjekti sisaldava riigile kuuluva maaüksuse võõrandamine, munitsipaliseerimine, tagastamine.

Rahvusparkide, kaitsealade ja püsielupaikade rangelt kaitstavates vööndites võib ala kaitse-eeskirjaga piirata inimeste viibimist sõltuvalt vööndist kas täielikult (looduskaitseseaduse § 29 lg 2) või teatud ajal (looduskaitseseaduse § 30 lg 2 p 4).

Lähtudes kaitse-eeskirjast võib Keskkonnaamet põhjendatud juhtudel anda lubasid piirangutega aladel (mis on kajastatud ka Maa-ameti geoportaali looduskaitse ja Natura 2000 alade kaardirakenduses) viibimiseks.

Kaitstavatel aladel on sõltuvalt ala ning vööndi kaitse-eesmärgist piiratud looduskaitseseaduse § 30 lg 2 p 6 ja § 31 lg 2 p 11 alusel rahvaürituste korraldamine. Piirangud võivad rakenduda alates teatud osalejate arvust või ürituse korraldamise kohast – piirangud enamasti puuduvad või on leebemad ürituste korraldamiseks ettenähtud kohtades.

Rahvaürituste all peab Keskkonnaamet silmas nii organiseeritud avalikke üritusi kui looduses korraldatavaid erakogunemisi, milles osaleb suurem hulk inimesi. Rahvaürituse kooskõlastamise vajadus tuleneb eesmärgist tagada häirimisele tundlike liikide sigimisrahu, minimeerida pinnasekahjustusi ja liigset tallamist, tagada kaitstavatel aladel heakord.

Kaitstavatel aladel on looduskaitseseaduse § 31 lg 2 p 10 alusel valdavalt piiratud sõidukitega sõitmine väljaspool teid ning maastikusõidukiga sõitmine (välja arvatud näiteks põllumajandus- ja metsamajandustöödel).  

Lähtudes kaitse-eeskirjast võib Keskkonnaamet põhjendatud juhtudel anda lubasid sõidukiga väljaspool teid ja maastikusõidukiga sõitmiseks.

Äksi

Valdavalt on kaitstavatel aladel ujuvvahendiga sõitmine lubatud samadel tingimustel kui väljaspool kaitstavaid alasid. Kuid teatud kaitsealadel või kaitseala vööndites on ujuvvahenditega liikumine täielikult keelatud või kehtib tingimus, et ujuvvahendiga sõitmine on lubatud vaid Keskkonnaameti nõusolekul. Sellisteks on näiteks Matsalu rahvuspargi veekogudSilma looduskaitseala Tagalahe-Sutlepa sihtkaitsevööndi veekogud, mootoriga veesõiduki kasutamine vajab nõusolekut Vooremaa maastikukaitsealal Saadjärvel, Alam-Pedja looduskaitsealal Pede ja Pedja jõel, Keeri-Karijärve looduskaitsealal Keeri järvel, Kääpa maastikukaitseala Kaiu järvel, nõusolekut vajab veematkade korraldamine Endla looduskaitseala veekogudel. Piiranguid veesõidukite kasutusele võib esineda ka teistel kaitsealadel.

Kui valdavalt edastatakse Keskkonnaameti nõusolek (või nõusolekust keeldumine) taotlejale, siis Silma looduskaitseala Tagalahe-Sutlepa sihtkaitsevööndi veealal liikumiseks lubade andmisel eraldi otsust liikumisloa väljastamiseks või väljastamiseks keeldumise kohta ei tehta ning taotlejale ei esitata. 

Silma looduskaitseala Tagalahe-Sutlepa sihtkaitsevööndi veealal on kaitse-eeskirja kohaselt viibimine lubatud kaitseala valitseja nõusolekul 1. aprillist 31. oktoobrini, kalapüük on lubatud 1. juulist 31. oktoobrini. Samaaegselt on lubatud viibida kuni 12 isikul ilma veesõidukita või kuni 12 veesõidukil, kusjuures inimeste arv ühes veesõidukis pole piiratud (va vooluveekogudel, kuhu viibimislimiite ei seata ja Tahu lahel, kus on lubatud üksnes läbisõit Haapsalu piiranguvööndist Saunja lahele läbi Tahu lahe kuni 500 m kaugusel Herjava poolsaare rannikust). Liikumislubade arv jagatakse võrdselt harrastuskalastajate, kutseliste kalurite ja teiste veealal viibijate vahel.

Liikumisloa taotlus (mis peab sisaldama taotleja ees- ja perekonnanime, isikukoodi, telefoni numbrit ja alal viibimise kuupäeva) peab jõudma vähemalt 3 tööpäeva enne taotletavat kuupäeva Keskkonnaametisse. Liikumisload antakse taotlemise ajalises järjekorras, võttes järjestamisel aluseks nõuetele vastava taotluse  saamise täpse aja. Taotleja saab näha hiljemalt 3 tööpäeva pärast taotluse esitamist tabelist (link avaneb, kui teha sellel parem hiireklõps ning avada leht uues aknas), ja kellele on liikumisload konkreetseks kuupäevaks väljastatud.

Kaitsealustes parkides on kaitse-eeskirja § 7 lg 2 p 1 kohaselt puuvõrade või põõsaste kujundamine ja puittaimestiku raie lubatud vaid Keskkonnaameti nõusoleku. Piirang on seatud ajalooliselt kujunenud planeeringu, dendroloogiliselt, kultuurilooliselt, ökoloogiliselt, esteetiliselt ja puhkemajanduslikult väärtusliku puistu ning pargi- ja aiakunsti hinnaliste kujunduselementide säilitamiseks. Parkides puittaimestiku raie kooskõlastamise nõue kannab ka vanade pargipuudega seonduva elustiku (erinevad linnu- ja nahkhiireliigid) kaitse eesmärki.

Rahvusparkide, kaitsealade ja püsielupaikade rangelt kaitstavates vööndites – sihtkaitsevööndites – on valdavalt loodusvarude kasutamine keelatud, kuid looduskaitseseaduse § 30 lg 4 p 3 ja 8 kohaselt võib kaitse-eeskirjaga lubada pilliroo ja adru või marjade, seente ja muude kõrvalsaaduste varumist, kusjuures see tegevus võib olla ka lubatud vaid Keskkonnaameti eelneval nõusolekul.

Selline piirang on kaitse-eeskirjaga seatud eelkõige saaduste suures hulgas varumisele, mitte eratarbimiseks kuluvate koguste piiramisele.

Vastavalt looduskaitseseaduse § 32 ja 33 ei ole hoiualadel kaitse-eeskirja, kuid nende piires on keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati, ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi.

Looduskaitseseaduse § 33 lg 1 alusel peab hoiuala piires asuva kinnisasja valdaja esitama hoiuala valitsejale teatise järgmiste tegevuste kavandamise korral:

  • tee rajamine;
  • loodusliku kivimi või pinnase teisaldamine;
  • veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine;
  • biotsiidi ja taimekaitsevahendi kasutamine;
  • loodusliku ja poolloodusliku rohumaa ning poldri kultiveerimine ja väetamine;
  • puisniiduilmelisel alal asuvate puude raiumine;
  • maaparandussüsteemi rajamine ja rekonstrueerimine;
  • roo varumine.

Looduskaitseseaduse § 14 lg 1 p 10 kohaselt ei või kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta jahiulukeid lisasööta. Nõusoleku vajadus on seatud tagamaks kaitstavatel aladel ulukite looduslikud populatsioonid ning vältimaks teatud liikide ülemäärasest koondumisest tuleneda võivat mõju teistele elustikurühmadele (nt maaspesitsevatele lindudele).

Eelnev loetelu ei ole kõikehõlmav, enne tegutsemist soovitame kontrollida täpsed tingimused üle kehtivast kaitse-eeskirjast.

Kaitstaval alal tegutsemiseks taotluse laekumisel Keskkonnaamet hindab kavandatava tegevuse võimalikku mõju kaitstava loodusobjekti kaitse eesmärgile ja seisundile. Keskkonnaamet võib tegevuste kooskõlastamisel kirjalikult seada tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitstava loodusobjekti kaitse eesmärgi saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit.

Nõusoleku saamiseks palume esitada taotlus piisava ajavaruga, kuna kooskõlastamise käigus võib selguda vajadus tegevust (näiteks rahvaüritust) ümber korraldada.

Viimati uuendatud 16.07.2021