Kahju hüvitamist on võimalik taotleda kui kahju tekitajaks on hallhüljes, viigerhüljes, pruunkaru, hunt, ilves, naarits, kotkas või rändlinnud.
Šaakali või rebase tekitatud kahjud hüvitamisele ei kuulu. Konkreetse kahju tekitaja selgitab välja Keskkonnaameti määratud ekspert.
Kahjust teavitamine
Kahju hüvitamiseks tuleb pärast kahjustuse avastamist viivitamatult teavitada Keskkonnaametit, kui:
- on surmatud või vigastatud põllumajandus- või lemmikloom (kiskja);
- on kahjustatud mesitaru või silopalli (kiskja);
- on kahjustatud lõks- või nakkepüünist (hüljes);
- on alust arvata, et euroopa naarits on tekitanud kahju kalakasvatusele (naarits);
- rändel olevad haned, lagled ja sookured on kahjustanud külvi, valminud vilja ning karja- ja heinamaad (haned);
- jooksval aastal on esmakordselt tuvastatud kalakasvatuses meri- või kalakotka toitumine (kotkas).
Kahjustuse hindamise jaoks tuleb sündmuskoht hoida võimalikult puutumatuna ning kahjustatud objekte ei tohi sündmuspaigalt liigutada, välja arvatud järgmistel juhtudel:
- tegu on kalapüünisega;
- põllumajandus- või lemmiklooma on vaja ravida või loom hukata;
- toiming on vajalik mesilaspere hukkumise vältimiseks.
Kui kahju kannataja soovib kahju hüvitamist, peab ta Keskkonnaametile kahju tekkimisest koheselt teada andma. Keskkonnaamet hindab tekkinud kahju ja edastab kahju kannatajale sellekohase hindamisakti.
Pärast akti kättesaamist on võimalik taotleda kahju hüvitamist.
Kuidas teavitada?
-
Saada e-kiri aadressil [email protected].
-
Kui e-kirja ei ole võimalik saata, siis helista E-R kella 9-16 Keskkonnaameti üldtelefonile 662 5999.
-
Muul ajal saad kahjust teada anda ka riigiinfo telefonile 1247.
Teade peab sisaldama:
-
kahjustuse asukoht võimalikult täpselt (maakond, asula, talu nimi või katastrikood);
-
põllukultuuride kahjustumise korral ka põllumassiivi number (haned);
-
kahjustatud koduloom või objekt ning arv (kiskja, hüljes, kotkas, naarits);
-
kahju kannataja telefon ja e-posti aadress.
Kahju hüvitamise taotlemine
Keskkonnaamet hindab kahjustuse 5 tööpäeva jooksul alates teavitamisest ning esitab hindamisakti koopia kahjusaajale 10 tööpäeva jooksul, välja arvatud kalakasvatusele kotka tekitatud kahjustuse korral.
Kalakasvatuses toituva kotka kohta laekunud teabe edastab amet kotkaste seire teostajale.
Kui hindamisakt on koostatud, saab Keskkonnaametile kahju hüvitamiseks esitada kirjaliku taotluse:
- kiskjakahjude (hunt, ilves, pruunkaru) puhul ühe kuu jooksul kahjustuse hindamisakti saamise päevast arvates;
- hülgekahjude puhul rannapüügipäeviku lehe esitamiseks määratud ajaks koos rannapüügipäeviku lehega.
- hanekahjude puhul 12 kalendrikuu jooksul kahjustuse hindamisakti saamise päevast arvates koos õiendiga kahjustatud põllumajanduskultuuri saagi suuruse kohta;
- kotkaste tekitatud kahjude puhul jooksva aasta 1. detsembriks.
Taotluste vormid kahju hüvitamiseks
Taotlus esita Keskkonnaametile:
- e-posti teel aadressile [email protected]
- paberil Keskkonnaameti kontorisse
Jälgi, et taotlusega oleks kaasas ka selle kohustuslikud lisad (loetelu leiad taotluse vormilt).
Kahju ennetustööde hüvitamine
Keskkonnaamet hüvitab kahjustuse vältimiseks rakendatud abinõudele tehtud kulutused kuni 50% ulatuses.
Ühele isikule makstav summa on kuni 3200 eurot ühe majandusaasta kohta.
Otsus hüvitamise kohta tehakse kolme kuu jooksul nõuetekohase taotluse saamisest.
Taotluse vorm kahju ennetamise hüvitamiseks
Taotlus esita Keskkonnaametile:
- e-posti teel aadressile [email protected]
- paberil Keskkonnaameti kontorisse
Soovitused kahjude ennetamiseks
Suurkiskjate tekitatud kariloomade kahjustuste vältimiseks soovitame:
- ajada kariloomad ööseks väiksemasse kiskjatõrjeaiaga ümbritsetud aedikusse;
- valvata kariloomi spetsiaalselt selleks kohandatud tõugu karjavalvekoertega (vähemalt 2 karjamaarühma kohta) kogu kariloomade karjamaal viibimise ajal;
- rajada kiskjatõrjeaed, milleks loetakse vähemalt viietraadilist ja vähemalt 4500 V pingega elektrikarjust, mille alumine traat on maapinnast kuni 20 cm kõrgusel ning ülemine elektritraat või -lint maapinnast vähemalt 1,2 m kõrgusel. Samuti loetakse kiskjatõrjeaiaks eraldiasetseva ülemise elektritraadi või –lindiga võrkaeda, mille võrgu alumine serv toetub täies ulatuses maapinnale, võrgu kõrgus on vähemalt 1 m, võrgust väljaspool asetseb elektrikarjuse traat maapinnast kuni 20 cm kõrgusel ja võrgu kohal elektritraat kõrgusega maapinnast 1,2 m.
Hall- ja viigerhülge tekitatud kalapüüniste kahjustuste vältimiseks soovitame:
- vahetada kalapüüniste püügikohta peale kahjustuse ilmnemist;
- kasutada hülgekindlaid kalapüüniseid;
- kasutada hülgepeleteid (elektroonsed, helilised).
Pruunkaru tekitatud mesitaru ja viljapuuistanduse kahjustuse korral loetakse ennetustegevus piisavaks, kui mesitaru asub asustatud hoonele lähemal kui 100 m või mesila on ümbritsetud nõuetekohase kiskjatõrjeaiaga.
Lisainfo ja õigusaktid
Rändlindude tekitatud põllumajanduskultuuride kahjustuste vältimiseks soovitame:
- kasutada visuaalseid või helilisi peletusvahendeid (peeglid, tuulerattad, lehvivad lindid, õhupallid, helitekitajad) tihedusega vähemalt 4 peletusvahendit 1 ha põllumaa kohta;
- peletada rändlinde regulaarselt.
Kotka tekitatud kahjustuste vältimiseks kalakasvandusele soovitame:
- katta kuni 0,1 ha kalatiigid võrguga.
Viimati uuendatud 25.03.2024