Hättasattunud metsloom

Riiklikul tasemel korraldab hättasattunud ehk abitute metsloomade abistamist Keskkonnaamet koostöös Päästeametiga.

Abituks loetakse looma seisund, kui looduses vabalt esinev...

  • ... noorloom on orvustunud ning seejuures on orvuks jäämine tõendatud;

    Orvustumine ei saa olla pelgalt kellegi arvamus. Orvustunuks võib looma lugeda siis, kui on tõendeid loomavanema hukkumise kohta või ta on vigastatud nõnda, et ta ei saa enam oma järglas(t)e eest hoolitseda.

    Paljud loomad jätavadki pojad turvalisuse huvides omapäi. Kui inimene sekkub sellise noorlooma ellu, kes tegelikult ei ole orb, teeb inimene talle hoopis karuteene.
  • ... loom on nähtava vigastusega;

    Vajadusel suunatakse ravile eeskätt kaitsealuseid liike, kelle elujõulisuse taastamine on tõenäoline.
  • ... loom on jäänud kinni (nt kukkunud auku, takerdunud traati või aia vahele, vms) või sattunud väljapoole loomulikku elukeskkonda (paanikas suuruluk asulas) ning tema loomulikku elukeskkonda pääsemine on välistatud ilma kõrvalise abita.

Looma ei loeta abituks, kui looduses vabalt esinev loom...

  • ... käitub ebatavaliselt, kuid ei ole nähtava vigastusega;
  • ... on loomataudikahtlusega või ongi sellesse nakatunud;

    Mistahes taudi kahtlusega loomast teavita Põllumajandus- ja Toiduametit. Nt sigade Aafrika katku tõttu surnud metssigadest või lindude gripi tunnustega lindudest teavita https://seakatk.ee/teata ja https://linnugripp.ee/teata.
  • ... on metsloom, kes elab tiheasustusalal (nt rebased, mägrad, metskitsed, jänesed jt on sageli kohastunud elama tiheasustusalal);
  • ... on abituna näiv noorloom, kelle orvustumise kohta pole veenvaid tõendeid (vajadusel langetab otsuse spetsialist).

    Nt üksi olev metskitsetall ja jänesepoeg inimese abi ei vaja.

Riigiinfo telefonile 1247 helista, kui kohtad:

  • abitusse seisundisse sattunud metslooma;
  • maanteel vigastatud või hukkunud suurulukit (hunt, karu, ilves, metssiga, punahirv, põder, metskits);
  • maanteel (riigiteel) hukkunud muud looma;
  • looduses vigastatud või hukkunud I või II kaitsekategooriasse kuuluvat looma (sh lindu); 
  • looduses vigastatud või hukkunud suurkiskjat (hunt, karu, ilves, hallhüljes).

Kohalikule omavalitsusele (tee omanik) helista, kui näed:

  • kohalikul teel või tänaval (linnas, alevis või alevikus) hukkunud looma.

Metsloomade ellu sekkumine peab igal juhul olema põhjalikult läbimõeldud. Enne sekkumist tuleb kaaluda, ega see loomale rohkem kahju ei tee.

Tervel metsloomal, sh linnul on kõige parem oma loomulikus elukeskkonnas – ta ei vaja inimeste sekkumist ja tuleb rahule jätta. Sekkumine on põhjendatud juhul, kui loom on abitus seisundis.

Sageli saabki inimene metslooma aidata nii, kui ta jätab looma rahule ja eemaldub – nii saab tema loomulik elu jätkuda! Metslooma, sh lindu ei tohi puutuda ega muud moodi häirida (pikemalt vaadelda, silitada, sülle võtta, pildistada jne). Paljudel pealtnäha hüljatud poegadel on olemas vanemad, kes neil eemalt silma peal hoiavad, neid toidavad ja kaitsevad.

Metslooma, sh linnu eemaldamine tema loomulikust elukeskkonnast ei ole lubatud ja üldjuhul ka vajalik. Seda tohib teha vaid Keskkonnaameti loal.

Hättasattunud looma aidates veenduge esmalt enda ohutuses ja kasutage võimalusel kindaid. Paanikas loom võib abistajat vigastada, levitada haigusi jms. Pärast soovitame pesta käsi ja järgida üldist hügieeni.

  • Kui metsloom on temale ohtlikus kohas (nt autoteel, augus, veetünnis vms), leidke võimalus ta lähimasse ohutusse paika suunamiseks või tõstmiseks.

    Nt laske teed ületaval linnuperel rahulikult üle tee minna, vajadusel andke kaasliiklejatele neist märku. Auku kukkunud konn tõstke välja või asetage talle väljumiseks lauajupp kaldteena august servani. Vett täis või tühja anumasse kukkunud putukas tõstke välja.
  • Kui loom on kinni jäänud, vaadake, ega tema liikumist ei takista mõni ese (heinapallinöör, plastpudel, traat, kile vmt). Võimalusel aidake tal vabaneda.

    Arvestage, et loomad võivad küünistada, hammustada või jalaga lüüa, linnud lüüa noka või tiibadega, röövlindude puhul tuleb kindlasti hoiduda küüniste eest.
  • Kui ilma sulgedeta linnupoeg on pesast välja kukkunud, asetage ta ettevaatlikult pessa tagasi.

    Hoidke kätt või näiteks riideeset mõni minut pesaavause ees. Pimedas linnupojad rahunevad ning ei hakka taas kohe pesast välja ronima.
  • Allakukkunud pesa asetage võimalusel tagasi. Mõnedele liikidele (pääsukesed, varblased) on inimesel võimalik vähese vaevaga pesa taastada.

    Näiteks võib valmistada puitmaterjalist sobiva kasti ning paigutada see endise pesakoha lähedusse või endisele kohale. Kasti tuleks asetada ka endine pesamaterjal.

    Pesa taastamiseks võib kasutada ka muid niiskuskindlaid vahendeid, nt korv, kauss, pott jne. Pappkast jmt vahendid selleks ei sobi.

Metsloom pole kodu- ega lemmikloom. Hättasattunud metslooma käitumine võib olla ettearvamatu, seepärast tuleb temaga kohtudes olla ettevaatlik.

Asulasse sattunud suuruluk (põder, hirv, metskits, metssiga, karu, hunt, ilves), kes liigub rahulikult või puhkab, tuleb rahule jätta. Kõige parem viis looma aitamiseks on temast rahulikult eemalduda ja paluda seda teha ka teistel kogunenud inimestel, et mitte ajada looma paanikasse. Teda ei tohi mingil viisil häirida: sh jääda teda vaatama, pildistama või filmima, ajada looma liikuma ega pakkuda talle toitu. Jälgige, et loomal oleks eemaldumiseks vaba ala – rahulik loom leiab ise tee tagasi loodusesse. Tea, et metsloom ei karda maju ega autosid.

Linnas paanikas ringi jooksvast suurulukist (põder, hirv, metskits, metssiga, karu jne) anna teada riigiinfo telefonil 1247.

Asulad sobivad elupaigaks paljudele väikestele metsloomadele. Nende kohta peaks teada andma ainult siis, kui nad on vigastatud või abitud (nt kuskile kinni jäänud).

Väldi metsloomaga kohtudes:

  • lähestikku sattumist, kuna see võib muuta looma agressiivseks. Mida suurem on vahemaa inimese ja metslooma vahel, seda vähem ohtu loom tajub;

  • kokkupuudet, kuna ta võib levitada haigusi või parasiite nii inimestele kui ka koduloomadele;

  • otsese silmside loomist, sest seda tõlgendavad loomad ohuna ja vajadusena ennast kaitsta;

  • kiirete ja äkiliste liigutuste tegemist, sest ka seda tõlgendab metsloom ohuna, mille eest on vaja ennast kaitsta (nt rünnak enesekaitseks).

Ilma Keskkonnaameti loata metslooma loodusest eemaldamine ja kodus kasvatamine ei ole seadusega lubatud, kuna metsloomadele on kõige parem elada loomuomases keskkonnas.

  • Kajakapojad

Suve alguses on tavapärane, et ka linnatänavail liigub pruunikashalle linnupoegi. Tegemist võib olla erinevate kajakaliikidega, kes on pesahülgajad. Pärast munast koorumist liiguvad nad pesa läheduses ringi (tihti tulevad katustelt alla maapinnale) ja pessa tagasi enam ei lähe. Vanemad kaitsevad neid võimalike ohtude eest ning toidavad neid siis, kui ümbritsev keskkond on rahulik ja ohtu ei ole. Lennuvõimeliseks saamine võib võtta aega kuni paar nädalat.

  • Teised linnupojad (varesed, hakid, rästad ja paljud teised)

On tavapärane, et pojad väljuvad pesast enne lennuvõimeliseks saamist. Kui linnupojal on suled seljas ja ta pole vigastatud, siis ta abi ei vaja. Lennuvõimeliseks saamiseks treenivad nad pesast väljas olles oma tiibu. Vanemad hoiavad poegadel eemalt silma peal, kuid väga tihti ei toida, et pojad saaksid lendamiseks sobivasse kaalu.

Kui linnupojal sulgi seljas ei ole või sulgede vahelt paistab selgelt paljast nahka, siis peaks linnupoeg olema veel pesas. Sellisel juhul vaata, kas läheduses paistab pesa, kust poeg võib pärit olla. Kui märkad pesa, võid poja ettevaatlikult sinna tagasi tõsta. Kui aga pesa näha ei ole, anna sellest teada riigiinfo telefonile 1247.

  • Piiritajad

Piiritaja on tavalisest pääsukesest natuke suurem, mustjas, tömbi pea, kitsa keha, harkis saba ja pikkade jäikade sirpjate tiibadega. Ta kurgualune on valkjas.

Piiritaja peab täieliku õhuelanikuna olema pesast lahkudes sama hea lendur kui tema vanemadki. Seepärast on pesaperiood nii väikese linnu kohta tavatult pikk – kuni kaheksa nädalat. Selle perioodi kestus sõltub suuresti ilmastikust, kuna piiritaja vanemad toidavad oma poegi eranditult õhust püütud putukatega.

Teisalt on loodus kinkinud piiritajapojale võime pikalt nälgida – niiviisi suudab ka vanemateta jäänud, aga eelnevalt priskeks nuumatud linnuke toiduta pesas kükitada ja endale „päris“ sulgi selga ja tiibadele kasvatada. Muidugi pole noor piiritaja hüljatu seisundiga sugugi rahul, lööb pesas kõvasti lärmi ja võib vahel sealt ka välja kukkuda. Maast piiritajapoeg ise lendu ei saa.

Kui sellise pikatiivalise linnu näiteks majaesiselt maast leiate, saab tedagi aidata. Visake lind kerge liigutusega õhku ja ärge kartke, et ta end surnuks või katki kukub – sinna majaesisele pidi ta potsatama ju hoopis kõrgemalt! Suure tõenäosusega sööstab noor piiritaja tiibade all õhku tundes lendu.

Kui see katse siiski ebaõnnestub, siis hoidke linnukest mõnda aega peos. Kui tiivuline nüüd värisema hakkab, siis pole see paanika – väike piiritaja pumpab sel moel tiibadesse verd ja on värina lõppedes tõepoolest lennuvalmis.

Kui värinat pole, siis on teie hoolealune veel liiga noor ja priske või tal pole veel lendamiseks piisavalt sulgi. Sel juhul jätke ta mõneks päevaks kasside eest varjatud paika (näiteks kingakarpi) rasvavaru raiskama ja sulgi kasvatama – üsna kindlasti saate ta peagi lendama.

  • Veelinnud

Üksi jäänud linnu vanemad ei naase poja juurde ega ilmu nähtavale, kui inimene on poja lähedal. Oluline on neid mitte „abistama“ tõtata, see võib ajada pere lahku ning sedasi on pojad kergeks saagiks vaenlastele.

àArvamus, kui inimene on linnupoega puutunud või tema peale hinganud, siis vanemad ei võta teda enam omaks on vale, sest lindude lõhnataju ei ole neil kõige paremini arenenud.

àÄrge toitke veelinde! Sügisene toitmine meelitab neid siia jääma ning linnud ei lähe rändama. Nii võib neil talvel tekkida probleem toidu kätte saamisega. Tavaliselt on inimeste pakutud toit (sai, küpsised) liiga kuiv ja neile harjumatu ning põhjustab haigusi.

àRändeperioodil põldudele puhkama ja toituma tulnud haned, luiged, ja lagled võivad paikneda ühes kohas nädalaid ja seda ka üksikuna. See ei ole veel põhjus nende ellu sekkumiseks. Ärge hakake neid toitma – nad puhkavad ja lähevad oma teed. Liigse toitmise tõttu jäävadki nad paigale ja ei lenda edasi.

àIgal aastal talvitub Eestis järjest rohkem veelinde. Nende sulepolster ja eriomase verevarustusega jalad ei lase neil jääkülmas vees maha jahtuda ning seetõttu kinni külmuda.

àMõned linnud ei suuda oma erilise kehaehituse tõttu maapinnalt lendu tõusta (nt sukelpardid, kaurid, pütid jt). Kuna nemad suudavad lendu tõusta ainult veest, siis on selliste lindude jaoks parim abi suunata nad lähima veekoguni.

  • Luiged

Terved linnud ei külmu talvel veekogusse kinni. Nad on liikumatult kohal, et hoida kokku energiat. Luikede lume- ja jäätükkidega loopimine pole mõttekas – tavaliselt ei lase nad sellest end häirida või veelgi hullem, nii võite lindu tõsiselt vigastada. Päästjate eest ära lendav luik naaseb varsti. Laske neil olla, hoidke silm peal ja helistage siis, kui linnul on tõesti häda käes. Luik on hädas, kui ta rapleb tiibadega ja ei saa mujale liikuda (seda juhtub haruharva).

Lindudel pole külm tänu nende paksule, tihedale ja vettpidavale sulgkattele. Lindude jalad ei külmeta.

Eestisse talvituma jäänud ja rändel olevad veelinnud (luiged, pardid) ei vaja enamasti toitmist ega päästmist.

Väikestele veekogudele peatuma jäänud luiki ja teisi veelinde ei tohi veekogu jäätumise tõttu toitma hakata. Sügiseti rändab luiki palju, mõned jäävad üksikult, mõned mitmekesi põldudele, väikestele veekogudele või mujale. Sellised rändepausid kestavad mõnest päevast kuni mõne nädalani, suured linnud puhkavad ja ootavad rändelennuks sobivat ilma. Palun ärge hakake neid toitma – las nad puhkavad ja lähevad oma teed.

Kui looduslikud tingimused muutuvad ebasobivaks, siis liiguvad loomad sobivasse kohta. Lisasöötmise tõttu ei liigu nad kuhugi ja jäävad sõltuma inimeste pakutud toidust, mis ei pruugi olla piisavalt regulaarne ja kindlasti mitte piisavalt tervislik (sai ei ole linnutoit). Nii muutuvad linnud nõrgaks ja võivad saada saagiks näiteks hulkuvatele koertele või rebastele.

Riigiinfo telefonile 1247 tuleks teavitada siis, kui on näha, et luik on nõrkenud, – pea on ette sirutatult jää peal või maas, lind ei lähe eest ära või püüab minna, aga ei saa. NB! Luiged magavad mitu tundi pea tiiva all ja jalad sulgede vahele üles keritult.

Keskkonnaameti e-õppematerjal tutvustab metsloomade ja inimeste kohtumiste põhjusi ning annab nendeks olukordadeks käitumisjuhised. Hariv materjal koosneb viiest videoklipist ja kinnistavatest ülesannetest, mis on saadaval keskkonnahariduse portaalis.

Vaata õppematerjali videoid Keskkonnaameti YouTube'i kanalil.

Viimati uuendatud 20.10.2021