Planeeringute kooskõlastamine

Planeeringutele annab Keskkonnaamet kooskõlastusi ja seisukohti seaduses sätestatud juhtudel ja ulatuses.

Millise asutusega tuleb planeeringu koostamisel teha koostööd ja keda tuleb planeerimismenetlusse kaasata, on planeerimisseaduses  iga planeeringu liigi juures eraldi välja toodud. Koostöö lõppeb kas planeeringu kooskõlastamise või kooskõlastamata jätmisega.

Planeerimisseaduse § 4 lõike 4 alusel on Vabariigi Valitsus kehtestanud 17.12.2015 määruse nr 133, millega on kehtestatud planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused .  

    Maalihe. Pärnu jõe alamjooksu kaldad on lihkeohtlikud. Foto: Toomas Kalda

    Planeering (ning keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne, kui KSH on algatatud)  tuleb Keskkonnaametiga kooskõlastada, kui:

    • planeeringu elluviimisega võib kaasneda oluline keskkonnamõju (st planeeringu koostamisel tehakse KSH), välja arvatud juhul, kui koostöö tegijaks ja kooskõlastajaks on Keskkonnaministeerium (alus: määruse nr 133 § 3 punkt 2 );
    • planeeringualal asub kaitseala, hoiuala, püsielupaik, kaitstava looduse üksikobjekt või selle kaitsevöönd (alus: määruse nr 133 § 3 punkt 2 );
    • planeeringualal asub ala, mille suhtes on Keskkonnaministeerium algatanud kaitseala, hoiuala, püsielupaiga või kaitstava looduse üksikobjekti kaitse alla võtmise menetluse(alus: määruse nr 133 § 3 punkt 2 );
    • detailplaneeringuga määratakse kallasraja vähim vajalik teeninduspiirkond(alus: keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 39_1 lõige 2 ). 

      Vajadusel võib planeerimisalase tegevuse korraldaja teha koostööd ja kooskõlastada planeeringu (ja vajadusel KSH aruande) ka muudel juhtudel.

      • Kui koostöö ja kooskõlastamise kohustus ei tulene määruse nr 133 § 3 punktist 2, tuleb planeeringu Keskkonnaametile esitamisel alati kaaluda selle vajalikkust ning sisuliselt põhjendada koostöö ja kooskõlastamise soovi. Too välja, mis keskkonnaprobleemide ja küsimuste lahendamiseks see on vajalik.

      • Kindlasti tuleb vältida planeeringute „igaks juhuks“ saatmist. sh dubleerimist erinevate asutuste vahel. Dubleerimine erinevate asutuste vahel pole mõistlik.

      • Planeeringu kooskõlastamiseks saatmisel ei piisa, kui koostöö tegijad on nimetatud planeeringu lähteseisukohtades, kuid koostöö tegemise vajadust ei ole sisuliselt põhjendatud. Lisa alati põhjendus, miks konkreetne planeering vajab Keskkonnaameti kooskõlastust.

      • Lisaks on riigihalduse ministril õigus määrata koostöö tegijaid ja kaasatavaid üldplaneeringu, kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ning üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamisel.

      Täiendavalt oleks mõistlik (kuid mitte kohustuslik) teha koostööd ja planeering (samuti KSH aruanne, kui KSH on vajalik) esitada kooskõlastamiseks Keskkonnaametile, kui:

      • planeeringu ülesanne on ehituskeeluvööndi vähendamine, planeering võib oluliselt mõjutada keskkonnatingimusi kaitstaval loodusobjektil või planeering hõlmab kaitstavate liikide leiukohti. Looduskaitseliste küsimustega seotud kooskõlastusvajaduste kohta vaata lähemalt "Planeerimine ja ehitamine" alt.
      • planeeritud tegevusega kaasneb oluline põhjaveekogumi ja/või pinnaveekogumi seisundi mõjutamine või seisundiklassi muutmine;

      • planeeringulahendus puudutab heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõudeid;
      • planeeringud, milles kavandatud tegevuste elluviimiseks tuleb hiljem taotleda Keskkonnaametilt mõnda keskkonnaluba.

      Sageli saadetakse planeering kooskõlastamiseks rohevõrgustiku tõttu. Rohevõrgustikuga seonduvat vaata "Ehitamine ja planeerimine" alt.

      Planeeringu kohta arvamuse küsimine

      Planeerimisseaduses on iga planeeringu liigi juures sätestatud, et lisaks koostöö tegemisele ja planeeringu kooskõlastamisele on võimalik kaasata asutusi planeeringu koostamisse ehk küsida planeeringu kohta arvamust. Kaasamine peab olema vajalik ja põhjendatud ning esitatud arvamus ei ole planeerimisalase tegevuse korraldajale siduv.

      Arvamuse küsimiseks esitada vastavasisuline taotlus koos põhjendusega aadressile info@keskkonnaamet.ee 

      Viimati uuendatud 28.06.2021