Kiirgusseire ja kriisireguleerimine

Keskkonnaameti ülesandeks on koguda teavet keskkonna eri sfääride radioaktiivsuse tasemete kohta, eesmärgiga kaitsta inimest ja looduskeskkonda liigse ioniseeriva kiirguse kahjuliku mõju eest. Selleks viib läbi keskkonnaamet riiklikku kiirgusseiret, haldab varajase hoiatamise süsteemi ning omab valmidust reageerida erinevatele avariikiirituse olukordadadele.

Kiirgusseire

Riiklik kiirgusseire allprogramm

Vastavalt „Keskkonnaseire seadusele“ ja keskkonnaministri määrusele, „Riikliku keskkonnaseire programmi ja allprogrammide täitmise nõuded ja kord“, on riikliku kiirgusseire allprogrammi vastutavaks täitjaks Keskkonnaamet.

Vastavalt keskkonnaministri määrusele „Keskkonnaameti põhimäärus“ on Keskkonnaameti kliima- ja kiirgusosakonna ülesandeks kiirgusvaldkonnas:

  • korraldada keskkonna radioaktiivsuse seiret ja seiretulemuste analüüsi;
  • teostada ainete radioaktiivsuse laboratoorset analüüsi ja looduskiirituse uuringuid;
  • hinnata elanikukiiritust;
  • tagada kiirgusohu eest varajase hoiatamise süsteemi toimimine.

Rahvusvahelised nõuded

Eesti Vabariik on kohustused järgima Euroopa Aatomienergiaühenduse (EURATOM) Asutamislepingu artiklite 35 ja 36 nõudeid.

Artikkel 35 sätestab, et liikmesriik peab looma vajalikud vahendid õhu, vee ja pinnase radioaktiivsustaseme pidevseireks ning põhistandardite järgimiseks.

Artikli 36 kohaselt tuleb seireandmed edastada etteantud vormis perioodiliselt Euroopa Komisjonile, et Komisjon oleks teadlik elanikkonnale mõjuva radioaktiivsuse tasemest. Euroopa Liidu liikmesriikides on keskkonna kiirgusseires rakendatud ühtne metoodika, mis on kirjeldatud Komisjoni soovituses 2000/473/Euratom 8. juunist 2000.

Euroopa Komisjon viib läbi EL liikmesriikides auditeid, millega kontrollitakse riiklikku kiirgusseire korraldust nii tava- kui ka hädaolukorra tingimustes.

Kiirgusohust varajane hoiatamine

Tõsiste tuuma- ja kiirgusõnnetuste puhul võib atmosfääri sattunud radioaktiivne saaste ka riigipiire ületada.

Teave ohust ja saaste levimise iseärasustest annab võimaluse vastu võtta operatiivseid otsuseid elanikkonna kaitsmiseks.

Eesti kiirgusohust varajase hoiatamise seirevõrk koosneb kahte tüüpi mõõteseadmetest:

1. AUTOMAATSED KIIRGUSSEIREJAAMADEST (DOOSIKIIRUSE SEIREKS) (15);
2. FILTERJAAMADEST (ÕHUKANDELISTE OSAKESTE SEIREKS) (3).

Automaatsed seirejaamad

Kiirgusseire automaatseirejaam.
Foto autor: Teet Koitjärv

Kiirgusohust varajase hoiatamise seirevõrk koosneb 15 automaatsest kiirgusseirejaamast, mis mõõdavad üle Eesti reaalajas summaarset õhu gammakiirguse taset (nSv/h).

Gammakiirgust mõõdab süsteem peamiselt NaI(Tl) kristallil baseeruva detektoriga, mis mõõdab summaarset gammakiirguse doosikiirust, idenifitseerib radionukliide ning hindab erinevate radionukliidide poolt põhjustatud doosikiirust. 

Täiendavalt kristallile on seadmes ka Geiger-Müller detektor, mis on võimekam registreerima kõrgemaid doosikiiruseid.    

Eelkõige pakub huvi tehislikest radionukliididest põhjustatud komponent, mida võrreldakse etteantud alarmitasemega. Tingimustele vastava kiirgustaseme puhul edastavad jaamad sellekohase teate ka Keskkonnaametile.

Kõige värskemad seirejaamade

tulemused Eestis ja mujal Euroopas

AVA KAART 

Õhufilterjaamad

Tallinn-Harku aeroloogiajaamas asuv
seirejaam. Foto autor: Uko Rand

Varajase hoiatamise alla kuulub ka atmosfääriosakeste ja aerosoolide radioaktiivsuse seire, mida viiakse läbi kolmes seirejaamas: Harkus, Narva-Jõesuus ja Tõraveres.

Seadmetes on kasutusel klaasmikrofiibrist filtrid, mida vahetatakse kord nädalas ning analüüsitakse Keskkonnaameti kliima- ja kiirgusosakonna laboratooriumis. Filtrite laboratoorne analüüs võimaldab avastada väga väikeseid radionukliidide aktiivsuskontsentratsioone õhus (suurusjärgus µBq/m3). 

Atmosfääri radioaktiivse saaste kõige olulisemaks indikaatorisotoobiks on inimtekkelise päritoluga radioisotoop Tseesium-137 (Cs-137), mida leidub õhus vähesel määral alati. Alati leidub atmosfääris ka looduslikku radioisotoopi Berülleum-7 (Be-7). 

Kiirgushädaolukord

Kiirgushädaolukorda Eestis võib põhjustada õnnetus:

  • naaberriigi tuumaelektrijaamas;
  • radioaktiivsete jäätmete käitlemisel;
  • liikluses radioaktiivseid aineid vedava veokiga;
  • kiirgusallikaga töötamisel ohutusnõuete eiramise tõttu.

Kiirgushädaolukorra võib põhjustada ka:

  • varastatud radioaktiivse aine sattumine keskkonda;
  • “räpase pommi” lõhkamine (tavalisele pommile lisatakse radioaktiivseid aineid);
  • tuumakütusel töötava satelliidi kukkumine Eesti territooriumile või selle lähedusse;
  • tuumalaengu tahtlik või tahtmatu lõhkamine.

Väliõppus. Foto autor: Uko Rand

Riskianalüüsid ja lahendamise plaanid

Erinevate üleriigiliste ohtude ja riskide hindamiseks koostatakse hädaolukorra riskianalüüse, mis võimaldavad süsteemselt hinnata, millised sündmused võivad edasi areneda hädaolukorraks ja millised mitte. Hindamise käigus analüüsitakse samuti valmisolekut ja võimeid, et kaardistada olulised puudused ning planeerida meetmeid nende kaotamiseks või vähendamiseks. 

Keskkonnaameti ülesandeks on koostada ja uuendada hädaolukordade riskianalüüse teemadel "kiirgus- või tuumaõnnetus".

Keskkonnaameti ülesandeks on koostada hädaolukorra lahendamise plaanid kaheks eraldiseisvaks olukorraks:

  • kiirgusõnnetus naaberriigis,
  • riigisisene kiirgusõnnetus.

Keskkonnaameti ülesandeks on juhtida kiirgushädaolukordi. Hädaolukordade lahendamiseks kehtivad ühtsed põhimõtted ja protseduurid, mida rakendavad kõik juhtivad ja lahendamisele kaasatavad asutused. Ühtsed põhimõtted on kehtestatud juhtimiskorraldusele, asutustevahelisele koostöö korraldusele ja teabevahetusele, avalikkuse teavitamisele ning ulatusliku evakuatsiooni korraldamisele.

Vabariigi Valituse määrused:
"Loetelu sündmustest, mis võivad põhjustada hädaolukorra ja mille kohta koostatakse riskianalüüs, ning hädaolukorra riskianalüüsi koostamist juhtivad asutused"
"Hädaolukorrad, mille kohta tuleb koostada nende lahendamise plaan ja mille puhul korraldada riskikommunikatsiooni, ning hädaolukordade lahendamist juhtivad asutused"

Käitumisjuhised kiirgusohu korral

Ametlikud teated välisõhu saastumisest

  • varju lähimasse ruumi: koju, töökohta või tuttavate juurde. Sule tihedalt aknad, uksed ja muud välisõhu sissepääsud. Võimaluse korral varu plast- või klaastaarasse pakendatud toitu ja jooki.
  • täida täpselt politsei- ja päästetöötajate juhiseid. Ära lahku elupaigast omal algatusel, tee seda ainult ametivõimude soovitusel.
  • objektiivse teabe saamiseks kuula pidevalt kohaliku raadio või Eesti Raadio saateid või vaata Eesti Televisiooni saateid. Need allikad edastavad kõige täpsemaid juhtnööre.
  • püüa vältida või vähendada saadavat kiiritusdoosi.

Praktilisi nõuandeid, kuidas erinevateks kriisiolukordadeks valmistuda ja neid käituda: olevalmis.ee

Erilehelt kriis.ee leiab juhiseid aktuaalse kriisi korral toimimise kohta. 

Infot saab ka riigiinfo telefonilt 1247.

Kiirgusallika leid

Radioaktiivset ainet sisaldava konteineri ehk kiirgusallikaga kokkupuutumine võib kujutada ohtu inimese tervisele ja ümbritsevale keskkonnale.

Erinevalt paljudest teistest ohtudest on ioniseeriv kiirgus lõhnatu, maitsetu ja visuaalselt nähtamatu, mistõttu inimene ei saa kiirgusallikast tulenevale kiirgusele instinktiivselt reageerida.

Kiirgusallika leiu puhul on keeruline tuvastada ohu olemasolu ning enamasti on see võimalik ainult kiirgusohu märgise või spetsiaalsete mõõteriistade abil. Kui avastatakse varjestuseta allikas, varjestatud allikas või tühi varjestuskonteiner, siis tuleb viivitamatult lahkuda leiukohast.

Seejärel tuleb anda kiirgusallika leiust viivitamatult hädaabinumbril 112 järgmine teave:

  • kiirgusallika leiukoht (võimalikult täpselt),
  • miks oletatakse, et tegu on kiirgusallikaga (nt kiirgusohu märgise olemasolu vms);
  • teavitaja nimi ja kontaktandmed.

Korduma kippuvad küsimused kiirgusohu korral

Mis võib olla võimalik kiirgusõnnetuse põhjustaja Eesti jaoks?

Eesti jaoks on võimalikuks kiirgusõnnetuse põhjustajaks avarii toimumine meile kõige lähemal asuvates tuumaelektrijaamades (AEJ). Need on Leningradi AEJ Vene Föderatsioonis (80 km Narvast) ja Loviisa AEJ Soome Vabariigis (90 km Eesti rannikust põhjasuunas). Nendest väiksema ohuga hinnatakse õnnetusi ka teistes töötavates tuumaelektrijaamades, millest tulenevad otsesed mõjud võivad puudutada ainult avamaastikul kasvatatud toiduaineid.

Kust ma saan kiirgusohu korral teavet?

Infokanaliteks on ametlikud Eesti Rahvusringhäälingu kanalid (raadio, televisioon ja internetiväljaanded). Pressiteateid edastatakse ka riigiasutuste sotsiaalmeedia kanalite kaudu (nt Facebook ja Twitter).

Mida ma pean tegema, kui kuulen, et on toimunud tuumaõnnetus? 

Kuulake ametiasutuste poolt avaldatud teateid.

Kuidas ma käitun siis, kui viibin välismaal, kus on toimunud õnnetus tuumaelektrijaamas?

Jälgige asukohariigi kohapealset meediat ja vastava riigi ametlikke soovitusi elanikkonnale. 

Kas jooditinktuurist on kasu kiirgusõnnetuse korral?

Tuumaelektrijaamu omavad riigid hindavad joodiprofülaktika kasutamist vajalikuks ja efektiivseks kuni 30 kilomeetri kaugusele jaamast. Lähim tuumaelektrijaam asub Eesti piirist ligikaudu 80 km kaugusel. Joodi tarvitamine ei aita kiirguse kui sellise vastu, vaid ainult konkreetselt radioaktiivse joodi isotoobi (I-131) vastu. Seda isotoopi võib saastepilves leiduda, kuid Eesti kaugusel sündmuskohast on kontsentratsioon juba nii madal, et koduste vahenditega (eriti jooditinktuuriga) end mürgitada ei ole mõtet.

Kuidas hädaolukorda juhtiv asutus teab, milliseid soovitusi elanikkonnale anda?

Iga olukord on erinev ning ei arene hädaolukorraks koheselt. Erialaspetsialistid hindavad informatsiooni, mis võib pärineda naaberriigi pädevalt asutuselt või rahvusvahelistest organisatsioonidest. 

Keskkonnaameti spetsialistid kasutavad olukorra hindamiseks ka mitmeid tehnoloogilisi lahendusi, näiteks ööpäevaringselt tulemusi edastavaid automaatseid seirejaamu. Andmed on vaadeldavad ka avalikkusele Keskkonnaameti kodulehelt. Lisaks on ametil mobiilne laboratoorium ning käsimõõteriistad. Spetsialistid kasutavad ka radioaktiivse saaste atmosfääris levimist modelleerivat tarkvara, mis kasutab reaalaja ilmastikuandmeid, võimaldades seeläbi modelleerida radioaktiivse saaste liikumist ajas ning hinnata saadavaid kiiritusdoose. Kõik see kokku annab piisavalt teadmisi, et anda elanikkonnale vajalikke käitumisjuhiseid. 

Miks ma peaksin kiirgusavarii ajal varjuma? Kuidas see mind kaitseb?

Saastepilve ülemineku ajaks võib olla vajalik varjuda siseruumidesse. Varjumise soovitus tuleb ainult ametiasutustelt. Kui seesugust soovitust ei ole antud, ei ole vajalik ka varjuda. 

Varjumine aitab vähendada saastepilvest saadavat kiiritust ja riiete saastumist pilvest sadeneva radioaktiivse ainega. Sõltuvalt hoone tüübist võib varjupaigas viibimine vähendada saadavat kiirgusdoosi kuni 80%, võrreldes välitingimustes viibitud sama ajaga. Varjuda tuleb lähimasse ruumi: koju, töökohta või tuttavate juurde. Sule tihedalt aknad, uksed ja muud välisõhu sissepääsud nagu ventilatsioonisüsteem ja kaminate siibrid.

Kuidas aru saada, et olen kokku puutunud kiirguse või radioaktiivsete materjalidega?

Inimene ei taju oma meeltega radioaktiivsust – see on nähtamatu, lõhnatu, hääletu ja maitsetu. Radioaktiivsust on võimalik tuvastada ainult spetsiaalsete mõõteaparaatidega. Eesti tingimustes ei ole oodata, et elanikkond võiks saada selliseid doose, mille tagajärjel võiksid avalduda kliinilised sümptomid nagu iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, nahapunetus ja turse. 

Mida teha, kui ma arvan, et olen kokku puutunud radioaktiivsete ainetega?

Pese end puhtaks, kasutades selleks leiget vett ja seepi. Pane selga puhtad riided ja jälgi avalikke teateid ja korraldusi. 

Kuidas ma saan oma lapsi või teisi pereliikmeid aidata, kui neid ei ole kodus, kuid on antud korraldus varjuda?

Kui teil on lähedasi koolides, lasteaedades, haiglates, hooldekodudes või muudes hoonetes, siis viibige seal, kus olete. Väljudes turvalisest keskkonnast, et abistada lähedasi, võite seada ohtu ennast ja teisi. Ka neile antakse juhiseid, et nad jääksid siseruumidesse kuni hädaolukorraga seotud asutused teatavad, et liikumine on taas ohutu. Massilise iseenesliku evakuatsiooniga võib tekkida asjatu paanika ja liiklusummikud, mis tekitavad omakorda täiendavaid riske. 

Helistamiseks ei ole soovitav kasutada mobiiltelefone, kuna see võib kiiresti võrgu üle koormata. Proovige lähedastega suhtlemiseks kasutada näiteks tekstisõnumeid. Kui teil on arvuti või nutitelefon, siis on mõistlikud sidepidamisvahendid ka e-post ja sotsiaalmeedia.

Kuidas ma saan teada, kas vesi ja toit on ohutud tarbimiseks?

Radioaktiivse saastumise kahtluse korral kehtestab vastav ametiasutus piirangud pinnaveekogudest pärineva joogivee ja avamaal kasvatatavate toidutaimede ning värskete piimatoodete tarbimisele. Seejärel analüüsitakse toiduaineid ja joogivett, mis pärineb pinnaveekogudest (näiteks Ülemiste järv ja Narva Veehoidla). Kuni tulemuste saamiseni on pudelivesi või puurkaevust pärinev vesi joogiks kõige kõlbulikumad. Vajadusel korraldatakse elanikkonna joogiveega varustamine tsisternautodega.

Kõik teised valikud (näiteks salvkaevust pärinev vesi) on igati sobilikud enda pesemiseks või majapidamistöödeks. Ka on ohutu tarbida suletud anumatesse (purgid, pudelid, karbid, konservid jms), külmkappi ja sügavkülma hoiustatud toiduaineid. 

Metsaandide ja peenramaal kasvavate toiduainete tarbimisega tuleb oodata kuni ametiasutused on kehtestatud piirangud tühistanud.

Viimati uuendatud 13.08.2021