Välisõhk

Välisõhuks nimetatakse atmosfääri alumise kihi hoonevälist õhku, väljaarvatud õhku töökeskkonnas. Õhu kaitseks on välja antud hulganisti õigusakte, neist olulisim on atmosfääriõhu kaitse seadus (AÕKS). Selle peaeesmärk on välisõhu kvaliteedi säilitamine või parandamine ning seda kvaliteeti mõjutava tegevuse reguleerimine.

Keskkonnaameti ülesanne on tagada seaduse täitmine järgmiste, peamiselt ennetavate, meetmetega:

• õhusaasteloa väljastamine;
• välisõhu kvaliteeti mõjutavate tegevuste registreerimine;
• lõhnaaine esinemise vähendamise kava hindamine;
• saasteainete vähendamise tegevuskava hindamine.

Välisõhu kvaliteedi mõju inimtervisele

Välisõhk on hea kvaliteediga, kui selles on võimalikult väike saasteainete sisaldus. Kui õhus on aga palju erinevaid saasteaineid, siis on õhk saastunud. 

Õhk võib olla saastunud nii linnades kui ka maal ning saastumisel võivad olla nii inimtekkelised kui looduslikud põhjused. Õhus olevad saasteained põhjustavad otsest või kaudset mõju meie tervisele.

Selleks, et kaitsta inimtervist ja looduskeskkonda, on kehtestatud mitmed õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused. 

Õhukvaliteedi piirväärtus

• saasteaine lubatav kogus välisõhu ruumalaühikus, mis on kehtestatud teaduslike andmete alusel;
• eesmärk on vältida või vähendada saasteaine ebasoodsat mõju inimese tervisele ja keskkonnale;
• ei tohi ületada;
• ületamise korral tuleb saavutada piirväärtusele vastavus kindlaksmääratud aja jooksul;
• ületamise korral eeldatakse olulise keskkonnahäiringu tekkimist.

Saasteained välisõhus

Peamised välisõhu kvaliteeti mõjutavad saasteained:

• eriti peened osakesed (PM_2,5);
• peenosakesed (PM₁₀);
• troposfääri osoon (O₃);
• lämmastikdioksiid (NO₂);
• vääveldioksiid (SO₂).