Välisõhu kvaliteet

Õhk on elu alus ning õhu kvaliteedist sõltub inimeste tervis. Keskkonnaameti eesmärk välisõhu vallas on säilitada ja parandada välisõhu kvaliteeti. Keskendume inimesele, kelle heaolu ja tervist õhusaaste võiks mõjutada, ning looduskeskkonna kaitsele.

Välisõhk

Välisõhuks nimetatakse atmosfääri alumise kihi hoonevälist õhku, väljaarvatud õhku töökeskkonnas. Õhu kaitseks on välja antud hulganisti õigusakte, neist olulisim on atmosfääriõhu kaitse seadus (AÕKS). Selle peaeesmärk on välisõhu kvaliteedi säilitamine või parandamine ning seda kvaliteeti mõjutava tegevuse reguleerimine.

Keskkonnaameti ülesanne on tagada seaduse täitmine järgmiste, peamiselt ennetavate, meetmetega:

Hommikune vine metsa kohal. Foto: Allar Liiv

Välisõhu kvaliteedi mõju inimtervisele

Välisõhk on hea kvaliteediga, kui selles on võimalikult väike saasteainete sisaldus. Kui õhus on aga palju erinevaid saasteaineid, siis on õhk saastunud. 

Õhk võib olla saastunud nii linnades kui ka maal ning saastumisel võivad olla nii inimtekkelised kui looduslikud põhjused. Õhus olevad saasteained põhjustavad otsest või kaudset mõju meie tervisele.

Selleks, et kaitsta inimtervist ja looduskeskkonda, on kehtestatud mitmed õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused. 

Jalutuskäik värskes õhus. Foto: Maris Sepp

Õhukvaliteedi piirväärtus

  • saasteaine lubatav kogus välisõhu ruumalaühikus, mis on kehtestatud teaduslike andmete alusel;
  • eesmärk on vältida või vähendada saasteaine ebasoodsat mõju inimese tervisele ja keskkonnale;
  • ei tohi ületada;
  • ületamise korral tuleb saavutada piirväärtusele vastavus kindlaksmääratud aja jooksul;
  • ületamise korral eeldatakse olulise keskkonnahäiringu tekkimist.

Õhukvaliteedi sihtväärtus

  • saasteaine kogus välisõhu ruumalaühikus, mis on kehtestatud teaduslike andmete alusel;
  • eesmärk on parandada õhukvaliteeti;
  • vältida või vähendada ebasoodsat mõju inimese tervisele ja keskkonnale;
  • tuleb saavutada kindlaksmääratud aja jooksul või võimalikult kiiresti meetmetega, mis ei too kaasa ebaproportsionaalselt suuri kulutusi;
  • ületamise korral eeldatakse, et tegu ei ole olulise keskkonnahäiringuga.

Saasteained välisõhus

Peamised välisõhu kvaliteeti mõjutavad saasteained:

  • eriti peened osakesed (PM2,5);
  • peenosakesed (PM10);
  • troposfääri osoon (O3);
  • lämmastikdioksiid (NO2);
  • vääveldioksiid (SO2).
Auror: Toomas Kalda. Sauga saeveski

Saasteained ja nende mõju inimtervisele

Eriti peened osakesed ja peenosakesed kujutavad otsest ohtu inimese tervisele, eelkõige kopsuhaiguste näol. Tuginedes õhukvaliteedi seiretulemustele on Eesti välisõhu kvaliteet eelpool nimetatud saasteinete osas jätkuvalt hea. Peamiseks linnaõhu probleemiks võib pidada peeneid osakesi, mille negatiivne mõju inimtervisele on kogu maailmas viimastel aastatel järjest rohkem tähelepanu all. Peenete osakeste allikateks on kütmine, sh ahjuküte ja keskküttekatlamajad, maanteetransport ning erinevad tööstusettevõtted

Suure sisalduse korral põhjustab osoon tõsiseid tervisehäireid (silmade ärritus, hingamisteede probleemid), vähendab põllukultuuride saagikust, kahjustab taimede lehti ja materjale. Troposfääri osoon on ka oluline kasvuhoonegaas. Kõrge osoonisisaldus õhus koos teiste saasteainetega lühendab Euroopa Liidu maades igal aastal 20 000 inimese eluiga. Lääne-Euroopas põeb 7% 4–10-aastastest lastest astmat, mille üheks põhjuseks peetakse maapinnalähedast osooni.

Lämmastiku- ja väävliühendite peamisteks allikateks on tööstus ja mürkkemikaalide ning väetiste kasutamine. Eelnevalt nimetatud saasteained on ka happevihmade põhjustajad ja nende liigsus välisõhus kujutab ohtu eriti okaspuudele ja vee-elustikule. Happevihmad on tõsiseks probleemiks Kesk-Euroopas. 

Viimati uuendatud 21.07.2021