Põllumajandus

Intensiivne põllumajanduslik tegevus on üks veekeskkonda mõjutavatest koormusallikatest, mille tulemusena võivad taimetoitained jõuda nii pinna- kui põhjavette. Põhjavette sattunud orgaaniline aine, mikroorganismid, ammoonium ja nitraadid võivad oluliselt halvendada põhjavee kvaliteeti. Samuti võivad põllumajandusest lähtuvad saasteained mõjutada pinnaveekogude veekvaliteeti ning soodustada nende eutrofeerumist.

Intensiivse põllumajandustootmisega ja nõrgalt kaitstud või kaitsmata põhjaveega piirkondades on põhja- ja pinnavee kaitseks määratud nitraaditundlik ala.   

Nitraaditundlikuks loetakse ala, kus põllumajanduslik tegevus on põhjustanud või võib põhjustada nitraatiooni sisalduse tõusu põhjavees üle 50 mg/l või mille pinnaveekogud on põllumajanduslikust tegevusest tingituna eutrofeerunud või eutrofeerumisohus.

Pinna- ja põhjaveele avalduva põllumajandustootmisest tuleneva keskkonnariski vähendamiseks koostatakse nitraaditundliku ala tegevuskava, mille eesmärgiks on luua eeldused säästva põllumajandustootmise arenguks ning pinna- ja põhjavee hea seisundi ja hea kvaliteediga joogivee säilimiseks.  

Sügavallapanusõnniku aunastamine

Rohkem kui 5 loomühikut loomi pidav isik peab teavitama Keskkonnaametit sügavallapanusõnniku auna rajamisest või kompostimisest ning selle tegevuse plaanitavast asukohast vähemalt 14 päeva enne tegevuse alustamist. Teatis tuleb esitada kirjalikult lähtudes määruse nõuetest. 

Teatist ei pea esitama kui soovitakse kuni kahe kuu jooksul enne laotamist hoida tahe- või sügavallapanusõnnikut haritaval maal aunas.

Sügavallapanusõnniku aunas hoidmine kuni 8 kuud

Sügavallapanusõnnikut on lubatud hoida aunas kuni kaheksa kuud kui selle kogus ei ületa ühe vegetatsiooniperioodi kasutuskogust. Ladustamine aunas on keelatud ajavahemikul 1. november kuni 31. detsember. 

  • Sõnnikuaun peab paiknema tasasel maal, vähemalt 50 meetri kaugusel veekogust, kaevust ja karstilehtrist. 
  • Sõnnikuauna ei tohi rajada maaparandussüsteemi drenaažitoru kohale, kaitsmata põhjaveega, liigniiskele ega üleujutatavale alale. 

Sügavallapanusõnniku kompostimine

Sõnnikut tohib kompostida eelkõige sõnnikuhoidlas või haritaval maal aunas. 

  • Aunas on lubatud kompostida ainult vähemalt 25 protsendilise kuivainesissaldusega sügavallapanusõnnikut. 
  • Kompostitava sõnniku kuivainesisaldus määratakse ühesuguse tehnoloogiaga toodetud sõnnikust tootja kulul enne aunastamise alustamist vähemalt kord kahe aasta jooksul ühest proovist akrediteeritud laborianalüüsi meetodiga. 
  • Kompostimine põllul aunas on lubatud sellises mahus, mille puhul ei ole ületatud samale põllule laotada lubatud toitainete piirnorme, mis on sätestatud veeseaduse § 161 lõigetes 1 ja 8. 
  • Kompostitava sõnniku auna kõrgus auna rajamise ajal võib olla kõige rohkem kaks meetrit ja auna kuju peab välistama sademevee kogunemise aunale. 
  • Kompostitav sõnnik tuleb aunast põllule laotada 24 kuu jooksul pärast aunastamise alustamist. 
  • Komposti aunast äravedamise järel tuleb rohumaal asunud auna alus haljastada järgmise vegetatsiooniperioodi alguseks. 
  • Uut kompostitava sõnniku auna ei tohi paigutada samasse kohta viie aasta jooksul pärast laotamist.

Veekaitsevööndis karjatamine ja vedelsõnniku laotusplaanide esitamine

01.10.2021 jõustus veeseaduse muudatus, mille alusel ei pea Keskkonnaametit teavitama planeeritavast karjatamisest veekaitsevööndis. Samuti ei pea Keskkonnaametile läbi vaatamiseks esitama vedelsõnniku laotamisplaane.
Teavet ja nõudeid eelpool nimetatud tegevuste osas saab veeseadusest.

Veiste välisöötmiskoht

Viimati uuendatud 01.10.2021