Veemajanduskavad

Eestis on moodustatud kolm vesikonda ja igale vesikonnale on koostatud veemajanduskava. Veemajanduskava on kuueaastane planeerimisdokument, milles on kirjeldatud veekogusid mõjutavad tegurid ja kavandatud tegevused nende hea seisundi saavutamiseks ja säilitamiseks.

Veemajanduskavad koostatakse iga kuue aasta järel selleks, et omada ajakohast ülevaadet Eesti pinnavee ja põhjavee seisundist ning neid mõjutavatest teguritest. Seeläbi planeeritakse ka iga kuue aasta tagant tegevused ehk meetmed veekogude seisundi parandamiseks. Veemajanduskavasid koostab Keskkonnaministeerium. 

Veemajanduskavade koostamisse kaasatakse asjast huvitatud isikuid ja selleks on koostatud tegevuskava:

Keskkonnaministeeriumis on koostamisel Lääne-Eesti, Ida-Eesti ja Koiva vesikonna veemajanduskavad ja meetmeprorammid perioodiks 2021-2027. 
Kõikidel huvitatud isikutel on võimalik dokumentidega tutvuda ja teha ettepanekuid.

Remote video URL
Eesti kaart jaotatuna kolmeks vesikonnaks: Lääne-Eesti vesikond, Ida-Eesti vesikond ja Koiva vesikond.

Keskkonnaamet koostab veemajanduskava ellu viimiseks iga vesikonna kohta tegevuskava. See on kava, mis kirjeldab hea seisundi saavutamiseks vajalikud tegevused ehk meetmed. Tegevuskava kinnitab keskkonnaminister veemajanduskomisjoni ettepanekul.

Loe kuidas hinnatakse veekogumite seisundit: 

Keskkonnaamet koostab igal aastal tegevustest ülevaate, mille esitab veemajanduskomisjonile heakskiitmiseks järgneva aasta 1. maiks. Ülevaade avalikustatakse pärast seda, kui veemajanduskomisjon on ülevaate selle heakskiitnud.

LIFE IP CleanEST

LIFE IP CleanEST projekti rahastusleping LIFE17 IPE/EE/00007 sõlmiti Keskkonnaministeeriumi ja Euroopa Komisjoni vahel 14.12.2018. Projekt kestab 10 aastat ning selle kogumaksumus on 16,7 miljonit eurot. 

•    Eesmärk
Projekti eesmärk on Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava meetmeprogrammide rakendamine Viru alamvesikonnas ja uue veemajanduskava koostamise toetamine perioodiks 2021–2027. Projekti integreeritus seisneb erinevate valdkondade kaasamises projektis planeeritud tegevuste elluviimiseks. Projekt hõlmab 38 vooluveekogumit, 2 rannikuveekogumit ja 8 põhjaveekogumit.

•    Partnerid
Projekti juhib Keskkonnaministeerium. Projekti partnerid on Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur, Eesti Keskkonnauuringute Keskus, Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus, Eesti Geoloogiateenistus, Maaeluministeerium, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Maaülikool, Teaduskeskus AHHAA, Eesti Rahvusringhääling, Riigimetsa Majandamise Keskus, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Rakvere linn, Narva linn, Alutaguse vald, Lüganuse vald, Viru-Nigula vald, Vinni vald, Kadrina vald, Rakvere vald, Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit ja välispartner NGO Rivers Trust.

•    Peamised tegevused
Peamised tegevusvaldkonnad on jääkreostuse ohutustamine, rändetakistuste likvideerimine, lõhede taasasustamine Purtse jõkke, põllumajandusest tuleneva surve vähendamine, punkt- ja hajukoormuse vähendamine ning keskkonnateadlikkuse suurendamine.

Rohkem infot projekti kohta leiad projekti kodulehelt Lifecleanest või Facebooki kontolt Virumaa veed puhtaks.
 

Keskkonnaamet tegeleb pinna- ja põhjavee punktkoormuse vähendamise meetmete rakendamisega.
Veemajanduskava pinnavee ja põhjavee meetmeprogrammist filtreeritakse välja tööstuste ja asulate reoveepuhastitega seotud meetmed Viru alamvesikonnas. Enne, kui tööstuste ja asulate reovesi veekogusse juhitakse, tuleb see puhastada nii, et heitvesi vastaks keskkonnaloas nõutavatele heitvee reostusnäitajate piirväärtustele. Loaga seotud nõuete ja tingimuste täitmise üle teostab järelevalvet Keskkonnaamet. Antud tegevuse läbi vähendatakse tööstuste ja asulate heitvee reostuskoormust veekogudesse. 
Samuti on fookuses pinna- ja põhjavee hajukoormuse vähendamine. Selleks kaardistatakse Viru alamvesikonnas reoveekogumisaladest ja perspektiivis ühiskanalisatsiooniga kaetavatest aladest väljaspoole jäävate kinnistute reovee kohtkäitlussüsteemid, nende seisukord, süsteemide toimimine ja investeeringute vajadus. Eesmärgiks on tagada nõuetekohane kohtkäitlus ja seeläbi vältida ohu tekkimist keskkonnale ja inimese tervisele.
 

Keskkonnaamet viib läbi erinevaid keskkonnateadlikkust tõstvaid üritusi ja tegevusi.
Projekti jooksul korraldatakse kokku 20 loodusõhtut, kus tutvustatakse projekti tegevusi ja saavutusi. Korraldatakse üks joonistusvõistlus 5–13aastastele, kolm fotokonkurssi 14–19aastastele noortele ja 3 veebiviktoriini koolinoortele. Samuti korraldatakse 14–19aastastele noortele kokku viis 2päevast looduslaagrit. Projekti raames on valminud Rakveres Soolikaoja virtuaalne avastusrada, mis on kõigile kättesaadav veebirakenduses avastusrada.ee. Informatsiooni keskkonnateadlikkust suurendavate ürituste kohta leiab nii Keskkonnaameti kui ka Virumaa veed puhtaks Facebooki lehel.
 

Inimtegevuse tagajärjel hävitatud või kahjustatud kaladele sobilikke kude- ja elupaiku taastatakse. Parandades veekogude seisundit, aitame samal ajal saavutada ka looduskaitselisi eesmärke.
Kokku taastatakse 10 km ulatuses vee-elupaiku ning eelistatud on seejuures Natura-aladele jäävad veekogud.
Keskkonnaamet on kaasatud jõeliste elupaikade taastamisse talgute korraldamise kaudu. Amet kaasab jõeliste elupaikade taastamisse vabatahtlikud ning tagab tööks vajalikud materjalid ja vahendid. Lisaks on Keskkonnaameti juhtida vee-elupaikade taastamise töögrupp. 
 

Uuringud ja ülevaated

1...

2....

3....

1...

2...

3...

1

2

3

...

...

..

2014 

Ülevaate koostamine vesikondade veemajanduskavade meetmeprogrammide rakendamise tegevuskavade elluviimisest

2013 

Keila jõe valgala reostuskoormuse uuringu lõpparuanne

2009

Selja jõe umbekasvamise põhjuste väljaselgitamine ja tervendamise abinõude plaani väljatöötamine

Viimati uuendatud 12.07.2021