Looduskaitsekuu


2021. aasta looduskaitsekuu teema on „Looduskultuur ühendab“.  Loodus ja kultuur on tihedalt põimunud – pühapaigad, kohapärimus ja paigalood – ja nende teadjaile avaneb veel üks, silmale nähtamatu maastiku kiht. Rikas kultuuripärand on kujunenud mitmete inimpõlvede kestel kohapeal, koos loodusega ning rannikul-saartel või kuplilisel maastikul pisut isemoodi. Vaimne kultuuripärand ehk elav pärand on põlvest põlve edasi antud teadmised, oskused, kombed ja tavad, mis on kogukondadele omased ja olulised ka praegusel ajal.

Rahvuspargid on kaitsealad, kus hoitakse nii loodust kui kultuuripärandit, olles heaks näiteks, kuidas inimene ja loodus saavad tasakaalukalt koos eksisteerida. Niidud, meie poollooduslikud kooslused on liigirikkad just tänu inimmõjule – hooldamisele ja niitmisele. Eesti on kõige olulisem pool-looduslike koosluste hoidja Euroopas.

Loodus inspireerib fotograafe, maalikunstnikke, skulptoreid, heliloojaid, luuletajaid ja proosakirjanikke ning kõiki teisi, kes võtavad aega looduse ilu ja imelisust märgata. Üheks kultuuri osaks on ka loodusesse suhtumise ja looduses käitumise kultuur.

Need on vaid mõned viisid, kuidas selle aasta tunnuslauset mõtestada.

Vilsandi on kõige merelisem meie rahvusparkide seas, ⅔  sellest moodustab veeala, omanäoline ja kaunis on siinne rannikumaastik. Vilsandi rahvuspargis asuvad Eesti suurimad hallhülge lesilad. Erilised on siinsed loopealsed kodumaiste orhideede ehk käpaliste rikkusega.

Matsalu on üks Euroopa tähtsamaid veelindude pesitsus- ja rändepeatusalasid Väinamere, rannaniitude ja roostikega. Inimesel on siin oluline roll suurte poollooduslike koosluste hooldamisel.

Lahemaa on kuulus rannakultuuri, rändrahnude, jõgede, jugade ning mõisate poolest, siin elab haruldane ebapärlikarp. 

Soomaa on tuntud suurte rabade, lamminiitude, soostunud metsade, lookleva sängiga jõgede, viienda aastaaja ning ühepuulootsiku poolest. 

Karula on meie kõige künklikum rahvuspark, suurte metsa- ja järverikaste kuplite vahel elavad must-toonekured ja mudakonnad, kuplilist pärandkultuurmaastikku hooldavad lambad ja veised. Kohalikud käivad laupäeva õhtuti suitsusaunas.

Alutaguse metsasel ja soisel maastikul asuvad kümned järvesilmad, mõhnastikud, oosistikud ja luitestikud. Pikad mandriluited ehk kriivad on just kui sillad üle raskesti läbitavate soomaastike. Alutagusel elavad suurkiskjad, lendoravad, 5 liiki kotkaid ja habekakud, inimesi elab siin hõredalt.

Eesti loodus on meie kõigi hoida. Igaühe loodushoid on iga vabatahtlik ja teadlik tegu, mis aitab kaasa liikide ja nende elupaikade säilimisele. Targad valikud igaühe koduaias, -külas või -linnas on olulised, et hoida meie elurikkust.

Elurikkuse hoidmiseks:

  • Teavita elurikkuse hoidmisest naabritki! Prindi välja silt "Hoian siin elurikkust!" või "Ma ei ole laisk, hoian siin elurikkust!"
  • Õpi tundma liikidele olulisi elupaiku, et osata neid märgata ja hoida.
  • Niida harvem muru! Vähem kasutatavates aia osades eelista suvist heinategu.
  • Kasvata peenras, rõdukastis ja aiaservades rohkelt ja pikalt õitsevaid taimi, need pakuvad toitu mesilastele, kimalastele ja liblikatele.
  • Korja loodusest meie niiduliikide seemneid ning kasvata neid oma aias. Iga ruutmeeter kodumaiste õitsevate lilledega on tükike meie oma loodust.
  • Paigalda aeda lindude pesakaste ja putukahotelle.
  • Elurikkust soosib niitmata aianurk, kõdunev puutüvi, vana kiviaed, lehehunnik, oksakuhil ja sammaldunud kivi
  • Hoia väikseid veesilmasid – lombid, tiigid, kraavid, ojakesed on olulised paljudele liikidele nii elupaigana kui joogikohana.
  • Põõsad ja hekid pakuvad lindudele pesitsus- ja varjepaiku.
  • Kasuta sünteetiliste taimekaitsevahendite asemel looduslikke, nt nõgesevett.
  • Ära sõdi umbrohuga seal, kus see sind ei sega –  naat, võilill, ohakas ning paljud teised tülikaks peetud liigid on tolmeldajatele ja teistele putukatele väga olulised.

Looduskaitsekuu on Eestis tähistatav looduskaitsele pühendatud kuu, mis algab mai teisel pühapäeval ehk emadepäeval ja lõppeb juunikuu alguses keskkonnapäeval.

Looduskaitsekuud hakati tähistama 1980. aastast. Enne seda tähistati 1958. aastast Eestis looduskaitsepäeva.

Looduskaitsekuu avamisel antakse alates 1989. aastast üle Eerik Kumari nimeline looduskaitsepreemia ning alates 2010. aastast antakse koos preemiaga üle ka looduskaitse kuldmärk.

Looduskaitsemärgil on 3 liiki – looduskaitse kuldmärk, looduskaitse hõbemärk ning noore looduskaitsja märk. Kuldmärkide laureaadid leiab aadressil https://envir.ee/eesti-looduskaitse-kuldmark, hõbemärgi laureaadid https://envir.ee/eesti-looduskaitsemark.

24. mail tähistatakse Euroopa kaitsealade päeva. 24. mail 1909. asutas Rootsi Riigipäev korraga üheksa rahvusparki, mis olid Euroopa esimesed rahvuspargid. Kaitsealade päeva tähistatakse alates nende asutamise 90ndast aastapäevast.

Varasemate aastate looduskaitsekuu teemad

2021 - Looduskultuur ühendab
2020 – Hoia, mida armastad! Looduskaitse 110
2019 – Igaühe loodushoid
2018 – Terve Eesti
2017 – Eestilt Euroopale ja Euroopalt Eestile
2016 – Eesti loodus ‒ oma või võõras?
2015 – Eesti maastikud
2014 – Mere ja ranniku kaitse
2013 – Pärand täis elu
2012 – Jõed ja allikad – elu voolavad lätted
2011 – Loodus on lähedal
2010 – 100 aastat looduskaitset Eestis
2009 – Elurikkus on elujõud
2008 – Looduse eluring
2007 – Puud rahva meeles ja keeles
2006 – Randade ja kallaste kaitse
2005 – Natura 2000 – ühised võimalused loodusele ja inimesele
2004 – Liikide kaitse Eestis
2003 – Tunne kodumaa loodust
2002 – Laps ja loodus
2001 – Eesti poollooduslikud kooslused ja nende kaitse
2000 – Eesti märgalad ja nende kaitse
1999 – Jäätmehooldus ja loodushoid
1998 – Looduskaitse linnades ja asulates
1997 – Eesti metsade kaitse
1996 – Vee ja vee-elustiku kaitse​​​​

2020. aastal tähistasime Eesti looduskaitse 110ndat sünnipäeva

Sada kümme aastat tagasi, 14. augustil 1910 rentis Riia Loodusuurijate Ühing Vilsandi saare majakavahi, suure linnusõbra Artur Toomi eestvedamisel Saaremaa Kihelkonna pastoraadile kuuluvad Vaika linnusaared. Eesmärk oli tagada sealsetele lindudele turvalised pesitsusvõimalused ja takistada munade korjamist. Sündis Baltimaade esimene kaitseala. Ja kuigi looduskaitsetegevused toimusid Eestis ka enne Vaika kaitseala moodustamist, peetakse Eesti tänapäevase looduskaitse alguseks just seda kuupäeva.

Eesti looduskaitse korraldus on olnud hoolimata aegade heitlikkusest järjepidev ning tänu enam kui saja-aastasele tegutsemisele on Eesti loodus hästi säilinud. Siin leidub puutumata loodust, haruldaste liikide elupaiku, kauneid maastikke. Eesti floora ja fauna mitmekesisus – elurikkus, võrrelduna teiste sarnaste aladega põhja pool 57ndat põhjalaiuskraadi, on üks suurimaid maailmas.

Erinevate kaitsealadega kaetud maa pindala on täna 19,4 % Eestimaast, alasid endid on üle tuhande. Loodushoiutööde raames on täna meie kaitsealadel hoolduses ja taastamises ligikaudu 40 000 hektartit pärandniite – luhtasid, alvareid, ranna- ja puisniite. Oleme taastamas soomaastikke ligikaudu 20 000 hektaril. Viimase kümne aasta jooksul on meie jõgedel avatud lõhedele ning teistele kalaliikidele ligikaudu 120 rändetakistust.  Et aga elurikkus saaks Eestis püsida ja kasvada, tuleb seda märgata, teadvustada ja hoida ka väljaspool meie kaitsealasid. Meie Kalastajate seltsi vabatahtlikud, kes ööpäevaringselt koostöös inspektoritega valvavad meie lõheliste kuderahu, talumees, kes hooldab oma kodulähedast puisniitu, aga ka linnapere, kes jätab niitmata enda aianurga – nad kõik aitavad oma tegudega, suurte ja väikestega, kaasa sellele, et meie kaasolendite käsi hästi käiks.

Käesolev looduskaitse juubeliaasta ongi pühendatud elurikkusele, aasta motoks on „Hoia, mida armastad!“ Nii kavandamegi koostöös  partneritega käesoleval aastal ohtralt elurikkuse tundmaõppimisele ning hoiule pühendatud üritusi, nagu koolitused, talgud, linnulauluhommikud, matkad, võistlused, seminarid ja palju muud. Eesmärk on aga ikka üks – tuua inimesi loodusele lähemale, aidata mõista ja lahti seletada ümbritsevat ning vältida võõrandumist loodusest.

Viimati uuendatud 30.07.2021