Vastus: Antud vallas on korraldatud jäätmeveoga biojäätmed hõlmatud ning selle hanke on võitnud ettevõte X. Hanke võitnud ettevõttel on ainuõigus antuid jäätmeid vedada.

Vastus: Hiljemalt 31. detsembrist 2023 on kohustuslik biojäätmete tekkekohalt kogumine st elanikel peab olenemata korterite arvust ja tekkekogusest võimalik biojäätmeid jäätmevedajale üle anda. Kui biojäätmed on võimalik tekkekohal ringlusse võtta ning kinnistul on olemas võimalused kodukompostimiseks, ei pea toimuma biojäätmete regulaarset äravedu. Kohaliku omavalitsuse üksus peab aga olema veendunud, et kinnistul tõepoolest biojäätmeid kompostitakse. 

Vastus: Liigiti kogumise kohta on materjale Kliimaministeeriumi lehel kliimaministeerium.ee/liigitikogumine

Vastus: Piktogrammid ei ole kohustuslikud, kuid failid on vabakasutuses ning leitavad liigiti kogumise veebilehelt (https://liigitikogumine.ee/et). 

Vastus: Olenevalt, mida te plaanite nende jäätmetega teha, tuleb tegevus registreerida Keskkonnaametis. Kui soovite koguda aia- ja haljastujäätmeid konteinerisse ning see viiakse kinnistult teatud aja pärast ära jäätmekäitleja poolt, kes omab selleks vastavat luba, piisab jäätmekäitelja registreeringust (kogumiseks). Kui soovite koguda jäätmeid lahtiselt platsil ning neid seal ka kompostida, on antud tegevuseks vajalik keskkonnaluba.   

Vastus: Keskkonnaamet on koostanud jäätmehoolduseeskirja koostamise juhendi, milles on toodud järgmiselt: eeskiri peab sisaldama biojäätmete kompostimise nõudeid kompostimise tagamiseks JäätS § 71 lõike 2 punkti 2 kohaselt (JäätS § 71 lg 2 p 21). Antud osas tuleb kirjeldada, kus (nt tekkekohas või jäätmeloaga jäätmekäitluskohtades) ning millistes tingimustes (nt biolagunevaid köögijäätmeid võib kohapeal kompostida ainult kinnises kahjurite eest kaitstud kompostimisnõus ning biolagunevaid aia- ja haljastujäätmeid võib kompostida lahtiselt aunas) on biolagunevate jäätmete kompostimine lubatud. Samuti tuleb välja tuua nõuded kompostimisnõu ja -auna paiknemiskohale.  

Jäätmeseaduse § 18 sätestab keskkonnahäiringu mõiste: Keskkonnahäiring käesoleva seaduse tähenduses on arvulise normiga reguleerimata negatiivne keskkonnamõju või negatiivne keskkonnamõju, mis ei ületa arvulist normi, nagu jäätmetest põhjustatud hais, tolm või müra; lindude, näriliste või putukate kogunemine; aerosoolide sisaldus õhus või jäätmete tuulega laialikandumine. 

Vastus: Jah, peab olema korraldatud. Jäätmeseaduse mõistest lähtuvalt kuuluvad biojäätmete hulka nii köögi- ja sööklajäätmed kui aia- ja haljastujäätmed. Jäätmeseadus § 31 lg 4 sätestab, et kohaliku omavalitsuse üksus peab korraldama biojäätmete liigiti kogumise tekkekohalt, kui neid ei ole võimalik tekkekohal ringlusse võtta. Lisaks on toodud JäätS § 136 (12), et kohaliku omavalitsuse üksus peab viima biojäätmete tekkekohal liigiti kogumise või tekkekohal ringlussevõtu kooskõlla käesoleva seaduse § 31 lg 4 sätestatuga alates uuest korraldatud jäätmeveo hankest, kuid mitte hiljem kui 2023. aasta 31. detsembriks. 

Võib-olla oleks mõistlik kaubanduskeskus võtta ühe kogumiskohana ning eraldi konteinereid iga poe kohta ei peaks planeerima. Pakendatud kaup ei kuulu köögi- ja sööklajäätmete hulka (jäätmekood 20 01 08), vaid liigitatakse kasutamata toodeteks (16 03 06), mis ei ole korraldatud jäätmeveoga hõlmatud. Kui kaupluses tõesti biojäätmeid ei teki, saab KOV teha otsuse nende korraldatud jäätmeveost vabastuse hulka.

Kui inimesel on oma komposter, siis supi võib sinna panna koos vedelikuga (kinnisesse kompostrisse on tihti vaja vett lisada). Biojäätmete konteineri kasutajatele soovitaks suppi kurnata ja vedelik kanalisatsiooni suunata ning paks biojäätmete konteinerisse.

Piimaga sama seis kui supiga (kui oma komposter, võib sinna panna, aga soovitaks kohe komposti sisse segada), konteinerisse ei tohi vedelikke panna, pigem kanalisatsiooni valada.

Õli ei tohi kanalisatsiooni valada. On ettevõtteid, kes võtavad toiduõli ümbertöötlemiseks vastu (selleks tegevuseks peab ettevõttel olema keskkonnaluba jäätmete taaskasutamiseks).

Jäätmeseadus toob välja tingimused, kuna võib erandit kasutada (JäätS § 31 lg 6) ja et seda kasutada peab täidetud olema vähemalt üks välja toodud tingimustest. Erandite tegemine peab olema väga põhjendatud ja analüüsitud ning soovitame erandeid pigem mitte kasutada. Jäätmeseaduse seletuskirjast leiab pikema seletuse.

JäätSi seletuskirjas on selline selgitus: Lõikega 6 lisatakse, et kohaliku omavalitsuse üksus võib sama paragrahvi lõigetes 3 ja 4 toodud liigiti kogumise korral jäätmekavas ja jäätmehoolduseeskirjas ette näha erandid, kui on täidetud  vähemalt üks lõikes 6 nimetatud tingimustest. Erandid, millistel juhtudel võib liigiti kogumise korraldamise kohustusest kõrvale kalduda, tulenevad jäätmete raamdirektiivi artikli 10 lõikest 3. Kuigi jäätmete liigiti kogumise kohustuse kohaselt on nõutav, et jäätmeid hoitakse liigist ja laadist lähtudes eraldi, võib teatavat liiki jäätmeid koos koguda, tingimusel, et see ei takista jäätmete kvaliteetset ringlussevõttu ega muud taaskasutamist kooskõlas jäätmehierarhiaga.

Üldisest jäätmete liigiti kogumise kohustusest võib kõrvale kalduda ka muudel nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, mida kohaliku omavalitsuse üksus analüüsib kohalikke olusid arvestades. Näiteks juhul, kui teatavate jäätmevoogude liigiti kogumine põhjustaks kõrvalistes ja hõredalt asustatud piirkondades negatiivset keskkonnamõju, mis kaalub üles selle üldise keskkonnakasu, või toob kaasa ebaproportsionaalsed majanduslikud kulud. Halvasti ligipääsetavates piirkondades või asukohtades, kus teekoormus ei võimalda raskete jäätmeautode ligipääsu, tuleb alternatiivina kaaluda väiksemate autode (mikrobusside) kasutamist ja küla või mitme majapidamise tarbeks ühise jäätmemaja rajamist, kus liigiti kogumine on võimalik.

Samuti võib teatud liiki jäätmeid koos koguda, kui on tagatud, et jäätmekäitluskohas, kuhu jäätmed suunatakse, toimub jäätmete sortimine, mille järel on võimalik jäätmed korduskasutuseks ette valmistada, ringlusse võtta või teha muid taaskasutamistoiminguid, kusjuures nende toimingute tulemus on sellise kvaliteediga, mis on võrreldav liigiti kogumisel saavutatavaga. Näiteks võivad kohaliku omavalitsuse üksused, taaskasutusorganisatsioonid ja jäätmevedajad leppida omavahel kokku, et teatud jäätmete liigiti kogumine ühildatakse materjalipõhiselt pakendijäätmete kogumisega (eeldusel, et mittepakendijäätmete kogumise eest kehtestatava tasu kannab jäätmevaldaja). Sellist lahendust saab kasutada ainult jäätmete tekkekohalt kogumisel, mitte pakendijäätmete avalikust võrgust kogumise korral.

Majanduslikel põhjustel jäätmete liigiti kogumise korraldamisest erandite rakendamisel tuleb võtta arvesse liigiti kogumise üldist majanduslikku kasu, sealhulgas välditud otseseid kulusid ning kulusid, mis on tingitud segaolmejäätmete kogumise ja töötlemise negatiivsest mõjust keskkonnale ja tervisele, teiseste toorainete müügist saadavat tulu ja selliste materjalide jaoks turgude loomise võimalust, samuti jäätmetekitajate ja toodete tootjate makseid, mis võivad jäätmekäitlussüsteemide kulutõhusust veelgi parandada. Liigiti kogumisest majanduslikel põhjustel tehtav erand peab sisaldama arvutuslikku analüüsi, mis tõendab, et teatud jäätmete liigiti kogumisega kaasnevad kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil ebaproportsionaalselt suured majanduslikud kulud, arvestades muu hulgas saastaja maksab põhimõtet. Arvestada tuleb, et liigiti kogudes saadakse ringlussevõtuks parema kvaliteediga materjal, mis vähendab keskkonna- ja tervisekahju kulusid.

Loomade, sh lemmikloomade väljaheited on küll bioloogilised jäätmed, kuid need tuleb panna paremate võimaluste tekkimiseni siiski segaolmejäätmete konteinerisse. Põhjuseks on see, et lemmikloomade väljaheidetes võib olla haigustekitajaid, mis võivad ohustada inimese tervist. Kodusesse kompostikasti võib väljaheited panna vaid siis, kui komposti ei kasutata toidutaimede kasvatamisel. Kompostikasti tuleb väljaheited panna ilma kilekotita, sest koduse kompostimise tingimustes ei lagune ka biolagunevad kilekotid.
Kõige sobivam kilekott lemmiku väljaheidete pakkimiseks on juba olemasolev sobivas suuruses kilekott (näiteks kauplusest mõne tootega kaasa tulnud kilepakend).

Erinevate biolagunevate kilekottide maailmas orienteerumine on keeruline. Biolagunevana võib olla märgistatud ka kott, kus taimne siduv aine, näiteks maisitärklis, on segatud plastiga. Sellised kilekotid lagunevad küll lühema ajaga kui tavalised kilekotid, kuid taimse siduva komponendi lagunemisel vabanevad mikroplastitükid, mis ei lagune ning võivad sattuda loodusesse. Täiesti biolagunevad on vaid täielikult taimsest ja bakterite toiduks sobivast plastist valmistatud kilekotid, mis ei sisalda keemilisi lisaaineid, on kompostitavad (pakendil on vastav märge) ning ka need on mõeldud tööstuslikuks kompostimiseks, kus seda tehakse kindla standardi järgi. Sellised kompostitavad kilekotid paraku lagunevad mõnikord juba kasutamise käigus.

Segaolmejäätmed lähevad täna põletamisele või ladestatakse prügilasse ja sel juhul pole vahet, kas lemmiklooma väljaheited on pakendatud tavalisse või biolagunevasse kilekotti.