Järelevalve valdkonnad
Keskkonnaameti töö on laias laastus jagatud kaheks: eluslooduse valdkonnaks ja keskkonnakasutuse valdkonnaks. Ka järelevalve on korraldatud sama põhimõtte järgi.
Keskkonnakasutuse valdkond korraldab lubade andmist ja tingimuste seadmist loodusressursside kasutamiseks.
Järelevalves vastab sellele valdkonnale keskkonnakaitse suund, kus kontrollitakse jäätmekäitluse, veekaitse, atmosfääriõhu kaitse, merekeskkonnakaitse, maapõuekaitse, tööstusheite, kiirgusseaduse ja kemikaalide käitlusnõudeid.
Eluslooduse valdkonna eesmärk on liikide ja elupaikade hea seisundi tagamine tasakaalus inimtegevusega.
See hõlmab näiteks looduskaitse planeerimist, elusloodust või kaitsealasid puudutavate tegevuslubade andmist ning mõne liigi kaitseks vajalike tegevuste korraldamist. Järelevalves jaguneb looduskaitse suund metsanduse, looduskaitse, jahinduse ja loomakaitse alamvaldkondadeks. Kalakaitse suuna all kontrollitakse nii harrastuspüüki, kutselist kalapüüki kui ka traallaevu ja kalakäitlusettevõtteid.
Kontrollkäigud ja kontrollide tulemused
Järelevalve töö ajaarvestuse ja plaani täitmise jälgimise aluseks on kontrollkäigud.
Kontrollkäigu käigus võidakse kontrollida mitut isikut ja/või objekti. Näiteks kui kalakaitseinspektorid kontrollivad ühe kontrollkäigu raames kümneid harrastuskalastajaid (isikud) ja leiavad ka märgistamata püügivahendeid (objektid).
Kontrollreid võib olla ka selline, mille käigus kedagi eraldi kontrollimiseks ei tuvastata, näiteks kui looduskaitseinspektorid kontrollivad parkimise, telkimise ja lõkke tegemise reeglitest kinni pidamist ja ühtki rikkumist ei avastata, pole põhjust ka kedagi tuvastada.
Kontrollkäikudele eraldi tulemeid ei määrata.
Tulemid määratakse kontrollidele siis, kui kontrollkäigu raames on kontrollitud objekti (näiteks leitud ebaseaduslik püügivahend) või isikut (näiteks kontrollis inspektor, kas harrastuskalastajal on lõhejõel kalastamiseks vajalik kalastuskaart olemas).
Kontrollimiste üle peetakse arvestust infosüsteemis OKAS-2. Siin lehel kuvatakse infosüsteemis kogutud andmeid kontrollkäikude ja kontrollide kohta.
Kontrollide tulemuste selgitused:
- Suuline hoiatus - kui avastatud puudus või rikkumine ei ole väga tõsine ning selle kõrvaldamiseks või lõpetamiseks piisab suulisest hoiatusest ja selgitusest. Näiteks võib looduskaitseinspektor piirduda suulise hoiatusega, kui matkaja on teadmatusest sattunud kaitsealal keelatud kohta, kuid ei ole keskkonnakahju tekitanud.
Suulise hoiatuse alus on Väärteomenetluse seadustiku § 31 lg 3 p 1, mille kohaselt võib vähetähtsa väärteo korral menetleja otsustada menetluse mitte alustada ja piirduda väärteo toimepannud isiku hoiatamisega. - Menetlust ei alustata - kui avastatakse puudus, mille mõju ei ole märkimisväärne ning ka rikkuja süü ei ole suur, ei pruugi menetluse alustamine olla vajalik.
Väärteomenetluse mitte algatamise alused tulenevad väärteomenetluse seadustikust. Näiteks võib vähetähtsa väärteo korral menetleja hinnangul jätta menetluse alustamata, kui väärteo toimepannud isiku väljaselgitamine on ebatõenäoline või menetluse läbiviimine oleks väärteo asjaolusid arvestades ebamõistlikult kulukas. Samuti ei alustata väärteomenetlust, kui väärtegu on aegunud, menetlusalune isik on surnud või teos puuduvad väärteo tunnused. - Väärteomenetlus - rikkumise täpsemate asjaolude ja süü väljaselgitamiseks alustatakse väärteomenetlust. Kui menetluse käigus tehakse süü kindlaks, määratakse rikkujale tavaliselt ka karistus, näiteks rahatrahv. Näiteks võib kalakaitseinspektor alustada väärteomenetlust, kui avastab kalastaja saagi hulgast alamõõdulisi kalu või märke keelatud püügivahendite kasutamisest. OKAS-2 süsteemis ei koguta infot väärteomenetluse lõpptulemuste kohta.
- Haldusmenetlus - kui väärteomenetluse eesmärk on selgitada välja süü ja rikkumise asjaolud, siis haldusmenetluse peamine eesmärk on rikkumine lõpetada. Tavaliselt tehakse haldusmenetluse käigus ettekirjutused, mis annavad rikkujale täpsed juhised ja tähtaja, näiteks ebaseadusliku hoone likvideerimiseks.
- Kriminaalmenetlus - kõige tõsisemate rikkumiste puhul alustatakse kriminaaluurimine. Kriminaalasjade puhul on rangemad nii võimalikud karistused kui ka nõuded rikkumise ja süü tõendamiseks. Keskkonnanõuete rikkumine võib olla karistatav kriminaalkorras, kui see on seaduses otseselt sätestatud või kui rikkumisega tekitatud keskkonnakahju ületab nelja tuhande euro piiri.
Viimati uuendatud 21.09.2026
