Eesti kaitsealade piire ja kaitstavate loodusobjektide asukohti näeb Maa-ameti Geoportaalist. Enne kaitseala külastamist tasub lugeda vastava kaitseala kaitse-eeskirja, mis on leitav Riigi Teatajast.
Kaitse-eeskirjaga võib kaitstavad loodusobjekti poolt hõlmatava maa-ala jaotada erineva rangusastmega vöönditeks, milleks on loodusreservaat, sihtkaitsevöönd ja piiranguvöönd. Loodusreservaat on kõige rangema kaitsega vöönd, mis hoitakse otsesest inimtegevusest puutumata.
Sihtkaitsevööndis ja piiranguvööndis annab looduskaitseseadus kaitse-eeskirjaga võimaluse reguleerida erinevaid tegevusi, näiteks:
- ehitiste püstitamine
- inimeste viibimine
- sõiduki, maastikusõiduki või ujuvvahendiga sõitmine
- telkimine, lõkke tegemine ja rahvaürituse korraldamine
- marjade, seente, muude metsa kõrvalsaaduste ja roo varumine
Kaitse-eeskirja tuleb vaadata koos looduskaitseseadusega, sest eelmainitud tegevused on looduskaitseseaduse kohaselt sihtkaitsevööndis ja piiranguvööndis keelatud, kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti.
Seega, kui kaitseala kaitse-eeskirjas ei ole eelmainitud tegevusi käsitletud, siis on need tegevused looduskaitseseaduse kohaselt kaitsealal keelatud. Looduskaitseseaduse ja kaitse-eeskirjadega on võimalik tutvuda Riigi Teatajas.
Hoiualadel kaitse-eeskirja ei ole ja nende maa-ala ei ole jaotatud piirangu-ja sihtkaitsevöönditeks. Hoiualadel tegutsemisel tuleb juhinduda looduskaitseseaduse 5. peatükist, mis näeb ette, et teatud tegevuste kavandamise korral tuleb Keskkonnaametile esitada hoiuala teatist, mille kohta leiad rohkem infot Hoiuala teatise rubriigist. Kõikide teiste tegevuste korral tuleb arvestada, et tegevusega ei tohi hävitada ja kahjustada elupaiku ja kasvukohti, mille kaitseks hoiuala moodustati ning oluliselt häirida kaitstavaid liike. Hoiualade kaitse alla võtmiste kohta leiab infot Riigi Teatajast.
Viimati uuendatud 21.07.2021
