Käsiraamat kohaliku omavalitsuse keskkonnaspetsialistile

Eesti looduse infosüsteemi (EELIS) on kantud üle tuhande paisu. Lisaks on teada 757 hävinud, lammutatud ja likvideeritud paisutust. Paisud on üldjuhul rajatud 19.–20. sajandil, uusi paisusid rajatakse harva.

Pais on ehitis ehitusseadustiku mõistes. Paisutamine on tegevus, mille tulemusena tõstetakse paisu abil veekogu looduslikku veetaset rohkem kui 0,3 m (vt veeseaduse § 174). Pais ja paisutamine ei ole samatähenduslikud sõnad/tegevused.

Paisutamise eesmärk on enamasti olnud vee-energia kasutusvõimaluse loomine, hiljem ka veevõtukoha, maastikuelemendi või supluskoha rajamine. Tänapäeval on paisjärved tihti määratud tuletõrje veevõtukohtadeks.

Ajavahemikul 2012–2013 tehti paisude inventuur (edaspidi „inventuur“), kus ligikaudu tuhat paisu vaadati ja mõõdeti üle. Inventuuri andmed on leitavad Keskkonnaagentuuri (KAUR) kodulehel (sh veetasemed, põhikonstruktsioonid, mõju kalastikule jms). Inventuurist on möödunud juba üle kümne aasta, kuid andmekoguna on see siiani asjakohane.

• Vaata lisainfot Keskkonnaagentuuri kodulehe alajaotisest „Tõkestusrajatiste inventariseerimine vooluveekogudel kalade rändetingimuste parandamiseks“.