Matsalu rahvuspargi kaitse-eeskirja muutmine

Matsalu rahvuspargi kaitse-eeskirja muutmine

Vabariigi Valitsuse määruse „Matsalu rahvuspargi kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine“ muutmise ja uue kaitse-eeskirja eelnõu menetluse algatas Keskkonnaminister 2019. aastal. Muudeti Matsalu rahvuspargi kaitse-eesmärke, kaitsekorda ning korrigeeriti kaitseala välispiiri ja tsoneeringut.

Samaaegselt korrigeeriti ka Matsalu rahvuspargiga piirnevate hoiualade - Väinamere hoiuala ja Rajametsa hoiuala piire ning Puiatu ja Võigaste merikotka püsielupaikade piire.

Matsalu rahvuspargi kaitse-eeskirja muutmise menetluse raames on toimunud kaks avalikku väljapanekut, esimene avalik väljapanek toimus 12. november 2020 kuni 8. veebruar 2021, teine avalik väljapanek toimus 04. aprill 2022 kuni 06. mai 2022.

Pärast avalikke väljapanekuid kaaluti laekunud ettepanekuid põhjalikult. Kuna esimese avaliku väljapaneku järgselt oli vajalik muuta Matsalu rahvuspargi kaitse-eeskirja eelnõud, seletuskirja ja vööndite piire olulisel määral, korraldati teine avalik väljapanek. Pärast teist avalikku väljapanekut ettepanekute alusel kaitse-eeskirja eelnõus kavandatavaid muudatusi tutvustati avalikul arutelul, mis toimus Lihula kultuurimajas 15. juunil 2022 kell 15.00. Samuti vastati kõikidele ettepankute tegijatele kirjalikult, kas nende ettepanekutega arvestati või mitte. 

Pärast teist avalikku väljapanekut ja avalikul arutelul tutvustatud muudatusi tehti eelnõus veel üks muudatus, mis puudutab harrastuslikku kalapüüki kolmes sihtkaitsevööndis - Topu lahe, Topi lahe ja Rannikumere sihtkaitsevööndis. Sel põhjusel muudeti kaitse-eeskirja eelnõus ühte sätet (§ 13 lõige 4 punkt 1). Kuna tegemist ei olnud kõiki huvigruppe puudutava muudatusega, saadeti teade muudatuse kohta ainult nendele menetlusosalistele, kes teisel avalikul väljapanekul selle teemaga seoses ettepaneku tegid. 

Täpsem info peamiste muudatuste kohta ja teisel avalikul väljapanekul tutvustatud materjalid ning avaliku arutelu ettekanne on leitavad allpool.

Matsalu rahvuspargi kaitse-eeskirja eelnõud täiendati ja korrigeeriti avaliku väljapaneku järgselt. 2022. detsembris saadeti see menetluse jätkamiseks Keskkonnaministeeriumisse. Keskkonnaministeerium kooskõlastas eelnõu teiste ministeeriumitega.
Vabariigi Valitsus kinnitas kaitse-eeskirja 17.03.2023, uus kaitsekord jõustub 1. aprillil 2023.

Kaitse-eeskirja eelnõu, seletuskirja ja tsoneeringu kinnitatud dokumendid:

Kaardirakendus liikumis- ja kalapüügi piirangute kohta

Lisainfo: Nele Saluveer, 5693 9110, [email protected]

Ligikaudu 49 000 hektari suuruse Matsalu rahvuspargi suurim väärtus on linnud nii nende looduslikes elupaikades – merel, laidudel, roostikus ja metsas – kui ka inimese kaasabil kujundatud luhtadel, muudel niidualadel ja karjamaadel. Koosluste kujundamine on osa rahvuspargi kultuuripärandist.

  • Luua kaitse-eeskiri, mis tagab Matsalu rahvuspargi väärtuste kaitse ja säilitada kultuurpärand. 

    Kaitse-eeskirja eelnõu koostamisel lähtututi põhimõttest, et rahvuspargi loodusväärtused oleksid kaitstud ja säiliks traditsiooniline kultuur. Need väärtused, mille kaitset saab tagada ainult range kaitsekorra kaudu, on planeeritud sihtkaitsevööndisse ja need, mille kaitseks piisab leebemast kaitsekorrast, on arvatud piiranguvööndisse. Kaitsekord arvestab ka sellega, et säiliks traditsiooniline ehitusstiil ja kalapüügiviis.

    Rahvuspargi kaitse-eesmärke oli vaja oluliselt täiendada, et tagada kõikide liikide ja koosluste kaitse. Vanas kaitse-eeskirjas on nimetatud kaitstavad väärtused üldsõnaliselt ja välja ei ole toodud konkreetseid kooslusi ja liike. 

    Mõned seni kehtinud kaitsekorra punktid ei taganud piisavalt hästi väärtuste kaitset. Näiteks ei olnud piiranguvööndis keelatud linnujaht. 

    Vana kaitse-eeskiri pärineb aastast 1997, looduskaitseseaduse kohaselt tuleb nii vanad eeskirjad uuendada 1. maiks 2023. aastal.
  • Muuta kaitsekord lihtsamaks ja selgemaks

    Uues kaitse-eeskirjas on vööndeid vähem ja nende piirid on planeeritud loogilisemalt. Lisaks väärtuste paiknemisele on vööndi piiride kulgemisel arvestatud ka sellega, et piirid oleksid ka looduses paremini tuvastatavad. See on eriti oluline liikumispiirangutega vööndite puhul.

    Varasemalt kehtinud piirangud – liikumispiirangud maismaal ja veekogudel, kalapüük ja jahipidamine – on mitmeti mõistetavad. Seetõttu on nende rakendamisega olnud probleeme ja need on tekitanud inimestes segadust. Uues kaitse-eeskirjas on vähem erinevaid ajalisi piiranguid ja muid erisusi.
  • Vähendada bürokraatiat

    Vana kaitse-eeskirja järgi pidi kohalik elanik küsima Keskkonnameti nõusolekut ka õuealale puukuuri või kasvuhoone ehitamiseks. Uue eeskirjaga on kavas seda muuta nii, et väikeehitiste õuemaale püstitamiseks edaspidi luba küsima ei peaks. Samuti ei säilitata selliseid piiranguid, mis ei ole seni oma eesmärki täitnud, kuid toovad kaasa palju asjatut bürokraatiat – näiteks liikumispiirangud puisniitudel. 
  • Avaliku väljapaneku eesmärk oli koondada nii maaomanike kui ka teiste huvigruppide arvamusi ja ettepanekuid, sest nii on võimalik saada parim lõpptulemus.

Kaitse-eeskirja eelnõu teise avaliku väljapaneku järgne korrigeerimine ja kinnitamiseks esitamine

Eelnõud täiendati ja korrigeeriti avaliku väljapaneku järgselt, 2022. a detsembris saadeti see menetluse jätkamiseks Keskkonnaministeeriumisse, kus seejärel see kooskõlastati ka teiste ministeeriumitega. Vabariigi Valitsus kinnitas kaitse-eeskirja 17.03.2023, uus kaitsekord jõustub 1. aprillil 2023.

Kaitse-eeskirja eelnõu teine avalik väljapanek

Kaitse-eeskirja eelnõu teine avalik väljapanek toimus  04. aprill 2022 kuni 06. mai 2022 

  • Eelnõu tutvustamiseks toimus infopäev 18.04.2022 kell 15.00 veebirakenduse MS Teams vahendusel.  Infopäeval tutvustati planeeritud muudatusi võrreldes kehtiva kaitsekorraga. Infopäeva salvestist saad järele vaadata SIIN

  • Parandusettepanekuid ja vastuväiteid kaitse-eeskirja eelnõu kohta sai esitada avalikustamise perioodil (04. aprill kuni 06. mai 2022) hiljemalt 06. maiks kirjalikult Keskkonnaametile [email protected] või Pikk 20a, Pärnu. Kui hiljemalt 06. maiks 2022 ei esitanud parandusettepanekuid või vastuväiteid, arvestame, et määruse eelnõu ettepanekutega ollakse nõus.

  • Peale avaliku väljapaneku perioodi analüüsiti laekunud ettepanekuid ja vastati kõigile ettepanekutele kirjalikult. 

  • Muudetud eelnõu avalik arutelu toimus Lihula kultuurimajas 15. juunil 2022 kell 15.00. Avalikul arutelul tutvustati laekunud ettepanekuid ja ettepanekute põhjal kavandatud muudatusi. 

Pärast teist avalikku väljapanekut ja avalikul arutelul tutvustatud muudatusi tehti eelnõus veel üks muudatus, mis puudutas harrastuslikku kalapüüki kolmes sihtkaitsevööndis - Topu lahe, Topi lahe ja Rannikumere sihtkaitsevööndis. Sel põhjusel on muudetud kaitse-eeskirja eelnõus ühte sätet (§ 13 lõige 4 punkt 1). 

Teise avaliku väljapaneku järgselt muudetud Matsalu rahvuspargi kaitse-eeskirja eelnõu ja seletuskirjaga oli võimalik tutvuda 21. oktoobrist kuni 4. novembrini 2022. a. Eelnõu kõnealuse sätte muudatuse kohta sai parandusettepanekud või vastuväited kirjalikult esitada 04. novembrini 2022 Keskkonnaametile [email protected]. Kuna 04. novembriks 2022 parandusettepanekuid või vastuväiteid selles küsimuses ei esitanud, arvestasime, et ettepanekud ja vastuväited puuduvad. Kuna tegemist ei ole kõiki huvigruppe puudutava muudatusega ja eelnõus muudeti ainult ühte sätet, saadeti teade muudatuse kohta kirjalikult nendele menetlusosalistele, kes teisel avalikul väljapanekul selle teemaga seoses ettepaneku tegid. 

Kaitse-eeskirja eelnõu esimene avalik väljapanek

Kaitse-eeskirja eelnõu esimene avalik väljapanek toimus 12.november 2020 kuni 8. veebruar 2021.

Enne avalikku väljapanekut toimusid eelkohtumised valitud teemadel gruppidega, keda loodusväärtuste kaitseks seatavad piirangud enim mõjutavad. Seisukohad ja ettepanekud kuulati ära huvigruppide kaupa. Eelkohtumiste ettekanded annavad ülevaate vastavates teemadest ja soovitame huvi korral neid kindlasti vaadata.

Esimese avaliku väljapaneku eel toimunud sündmused

  • 2019 detsember – 2020 jaanuar kohtumised kohalike omavalitsustega. Kohtumiste eesmärk oli kaardistada omavalitsuste ettepanekuid seoses Matsalu rahvuspargiga. 
  • 27. jaanuaril 2020 kohtumine jahimaade kasutajatega jahipidamise teemal. Arutelu eesmärk oli tutvustada jahimaade kasutajatele uues kaitse-eeskirjas planeeritud jahipidamise korda, arutada  jahipidamise teemasid Matsalu rahvuspargis ja kaardistada olulisi küsimusi ning ettepanekuid seoses kaitsekorra muudatustega selle teema osas.
  • 13. veebruaril 2020 kohtumine turismi ja ettevõtluse teemadel. Kohtumise eesmärk oli tutvustada sektorit enim mõjutavaid muudatusi seoses kehtiva kaitsekorraga ja kaardistada olulisi küsimusi ja ettepanekuid.
  • 12. märtsil 2020 kohtumine kalapüüdmise teemadel. Kohtumise eesmärk oli tutvustada uues kaitse-eeskirjas sätteid, mis mõjutavad kalapüüdmise korda, arutada kalapüügi teemasid Matsalu rahvuspargis ja kaardistada olulisi küsimusi ning ettepanekuid.

Esimesesel valikul väljapanekul toimunud sündmused

  • 18.12.2020 kell 15 toimus infopäev veebirakenduse Microsoft Teams vahendusel. 
  • 22. märtsil 2021 kell 15 toimus kaitse-eeskirja eelnõu avalik arutelu Microsoft Teams vahendusel. Viiruse covid-19 laiema leviku tõttu ei olnud võimalik avalikku arutelu korraldada algselt planeeritud kujul Lihula kultuurimajas. Avalikul arutelul tutvustati laekunud ettepanekuid ja sellest lähtuvalt menetluse edasist käiku.

Pärast teist avalikku väljapanekut ja avalikul arutelul tutvustatud muudatusi tehti eelnõus veel üks muudatus, mis puudutab harrastuslikku kalapüüki kolmes sihtkaitsevööndis. Sel põhjusel on muudetud kaitse-eeskirja eelnõus ühte sätet (§ 13 lõige 4 punkt 1).

Avaliku väljapaneku jooksul esitati mitmeid muudatusettepanekuid. Nende hulgas esitati mitme menetlusosalise poolt ettepanek mitte leevendada harrastusliku kalapüügi regulatsiooni merealal.  Keskkonnaamet arutas kõik olulised avalikul väljapanekul laekunud ettepanekud läbi koos Keskkonnaministeeriumiga ja seda ettepanekut arvesse toona ei võetud. Kompromisslahendusena pakuti kalapüügi surve vähendamiseks välja variant laiendada Haeska sihtkaitsevööndit ka merele, mis tagab Haeska linnuvaatlustorni esisel madalamal merealal pikema liikumispiirangu ka lindude sulgimise ajaks ning sügisrändel varajaste lahkujate kogunemiseks. 

Pärast avalikku väljapanekut on kõnealust ettepanekut Keskkonnaministeeriumis uuesti kaalutud ja minister on otsustanud seda ettepanekut osaliselt siiski arvestada ja edaspidi mitte  lubada harrastuskaluritel püüda nendes merealale jäävates vööndites, kus neil täna püügiõigus puudub. Muudatus puudutab kolme vööndit, mis on Matsalu rahvuspargi uues kaitse-eeskirja eelnõus nimetatud kui Topu lahe sihtkaitsevöönd, Topi lahe sihtkaitsevöönd ja Rannikumere sihtkaitsevöönd. Nendes piirkondades täna kehtiva Matsalu rahvuspargi kaitse-eeskirja  ja kalapüügieeskirja  alusel harrastuskaluritele kalastuskaarte ei väljastata. Uue kaitse-eeskirja eelnõu kohaselt oli nendes vööndites kavas lubada harrastuskaluritel püüda ainult suvisel ja talvisel perioodil, mil lindude kontsentratsioon on väiksem. Samas võib nendel aladel siiski ka suvisel perioodil linde esineda. Samuti võib sõltuvalt konkreetse aasta ilmastikuoludest koguneda sügisrändeks linnuliike juba suve teisel poolel, näiteks juulis toimub ka kahlajate ja kurvitsaliste ränne. Kuna peamine põhjus nendel aladel liikumiseks oleks seotud kalapüügiga, leiti, et harrastuskalurite lubamine nendele aladele ja seeläbi kalapüügi surve suurendamine ka suvisel ja talvisel perioodil ei ole siiski põhjendatud. Samuti oleks harrastuskalurite lubamine Rannikumere sihtkaitsevööndisse suurendanud huvide konflikti turismisektori ja kalapüügisektori vahel ühes olulisemas linnuvaatluspunktis Haeskas. Kuna harrastuskalurid Rannikumere sihtkaitsevööndis siiski ka edaspidi kala püüda ei saa, loobutakse ka Haeska sihtkaitsevööndi laiendamisest merele, Haeska sihtkaitsevööndi ja Rannikumere sihtkaitsevööndi vaheline piir kulgeb mööda rannikujoont nii nagu see oli kavandatud ka eelnõu avalikul väljapanekul tutvustatud kaartidel.

Muudetud materjalid:

Seletuskirjas on muudetud sätte seletus leitav leheküljel 79

Eelnõu materjalid

Eelnõu, seletuskirja ja kaardimaterjaliga oli võimalik tutvuda ka paberkandjal avaliku väljapaneku perioodil (04. aprill kuni 06. mai 2022) Keskkonnaameti Pärnu kontoris (Pikk 20a, Pärnu), Matsalu rahvuspargi külastuskuses Penijõe mõisas (Penijõe, Pärnu maakond), Lääneranna vallavalitsuses (Jaama tn 1, Lihula linn), Martna osavallavalitsuses (Vallamaja, Martna küla) ja Haapsalu linnavalitsuses (Posti 34, Haapsalu). 

Kodulehele ei ole pandud üles ekspertiisi, kuna see on tehtud üle 10 aasta tagasi teistsugusele eelnõu versioonile. Kuna andmed ja olud on selle aja jooksul muutunud, on ekspertiisi aluseks võetud vaid vähesel määral. Kui ekspertiisiga on siiski soov tutvuda, siis palun pöörduda Kaie Eha poole [email protected]

Enne esimest avalikku väljapanekut esitatud ettepanekud:

Esimesel avalikul väljapanekul esitatud ettepanekud:

Avalikustamise jooksul eraisikute poolt tehtud ettepanekute failis on välja toodud ettepanekud üldiste teemade kohta ja kokkuvõtlikul kujul tuues välja ettepaneku peamise mõtte. Kinnistupõhiseid ettepanekuid ei ole eraldi välja toodud, sest kinnistupõhised ettepanekud on seotud eelkõige konkreetsete kinnistutega ja eelnõu sätetega, mis neid mõjutavad. Peamiselt on tehtud ettepanekuid kinnistul vööndite muutmise kohta (tsoneerida piiranguvööndist sihtkaitsevööndisse ja vastupidi) ja piiritlemise kohta (sh ettepanekud kaitsealalt väljaarvamiste kohta).

Kohalike omavalitsuste, ekspertorganisatsioonide ja  keskkonnaühenduste esitatud ettepanekud:

Kõiki esitatud ettepanekuid kaaluti pärast avalikku väljapanekut.

  • Muudetud on tsoneeringut ja vööndite nimetusi. Mereala ei arvata piiranguvööndisse, vaid mereala kavandatakse sihtkaitsevööndisse ja suurendatakse reservaatide pindala. Jõed kavandatakse valdavalt sihtkaitsevööndisse, piiranguvööndisse jäetakse vaid hästi ligipääsetavad jõelõigud. Natura metsaelupaigatüüpide ja merikotka elupaikade kaitse terviklikumaks tagamiseks arvati sihtkatisevööndisse täiendavalt metsakooslusi. Muudetud on vööndite piire ka poollooduslike koosluste esinemisaladel (peamiselt Puise, Saastna ja Rooglaiu piirkondades). 
  • Muudetud on liikumispiirangute sätteid, mille kohaselt on veealal esimesel avalikustamisel tutvustatud eelnõuga võrreldes liikumine rangemalt reguleeritud. Väiksemal määral on liikumispiirangutes muudatusi tehtud ka maismaa vööndites.
  • Muudetud on kalapüügiga seotud sätteid. Võrreldes  esimesel avalikul väljapanekul tutvustatud eelnõuga reguleeritakse kalapüüki rangemalt. Piiratud on kalapüügiks lubatud alasid ja aegasid, enamikes vööndites tuleb ka kalapüügil kinni pidada liikumispiirangutest (va mõnel juhul kutselisel kalapüügil), mis on vajalikud linnustiku kaitseks. 
  • Muudetud on jahipidamisega seotud sätteid. Võrreldes  esimesel avalikul väljapanekul tutvustatud eelnõuga kaasneb muudetud eelnõuga vähem bürokraatiat, jahipidamine on leebemalt reguleeritud piiranguvööndis ja rangemalt sihtkaitsevööndis.
  • Muudetud on metsaraiega seotud sätteid. Võrreldes esimesel avalikul väljapanekul tutvustatud eelnõuga, ei lubata alal lageraiet ka hall-lepikutes. Lisaks on seatud tingimused raie intensiivsuse vähendamiseks ja elustiku mitmekesisuse säilitamiseks.
  • Muudetud on väetiste, biotsiidide ja taimekaitsevahendite kasutamist. Rahvuspargi põllumaal lubatakse vaid mahepõllumajanduses lubatud ainete kasutamist, intensiivpõllumajanduses kasutatavate ainete kasutamine on lubatud ainult kaitseala valitseja nõusolekul.
  • Muudetud on ala kaitse-eesmärke. Täiendati kaitse-eesmärgiks seatavate liikide nimekirja uute inventuuri andmete järgi alale iseloomulike ja oluliste liikidega.

Viimati uuendatud 01.12.2023