Lendorava elupaikade taastamine

Keskkonnaamet koos partneritega alustab lendorava elupaigavõrgustiku taastamist

Eesti-Soome ühisprojekt „Co-operation for improving the conservation of the Flying squirrel in Europe” keskendub lendorava olemasolevate elupaikade säilitamisele ja elupaigavõrgustiku taastamisele.

Projekti juhtpartner on Soome Metsavalitsus (Metsähallitus), Eesti partnerite tegevusi koordineerib Keskkonnaamet ning lisaks on projekti kaasatud 13 partnerit Soomest ning 4 Eestist (Keskkonnaamet, Riigimetsa Majandamise Keskus, Eesti Erametsaliit ja Metsakorralduse büroo). Projekti põhirahastajaks on Euroopa Liidu LIFE-programm ning kaasrahastajaks SA KIK ja kõik projekti partnerid. Projekti tegevusi viiakse ellu aastatel 2018-2025.

Milline on lendorava arvukus ja seisund?

Lendorav (Pteromys volans) kuulub Eestis I kaitsekategooriasse ning teda esineb Euroopa Liidu riikidest ainult Eestis ja Soomes. Maailmas leidub lendoravat ka Venemaal, Valgevenes, Jaapanis, Hiinas ja Koreas.

Eestis on lendorava levik viimase sajandi jooksul tugevalt vähenenud ja tänapäeval võib teda leida vaid Virumaa vanades metsades. Teistes piirkondades on lendorav suure tõenäosusega välja surnud.

Ka Virumaal on lendorava levila võrreldes varasemate perioodidega oluliselt ahenenud ja nüüdseks killustunud mitmeks isoleeritud grupiks. Kõige kriitilisem oli lendorava olukord kümmekond aastat tagasi -  2013. aastal leiti lendorava tegevusjälgi vaid 27 leiukohas. LIFE-projekti toel on viimastel aastatel suurema jõudlusega inventuure tehtud ning 2021. aastal on teada ca 90 asustatud leiukohta.

Lendorava asurkonna säilimist mõjutavatest ohuteguritest on kriitilise tähtsusega elupaikade isoleeritus ja kadumine ning asurkonda moodustavate loomade väike arv. Lisaks ohustab liiki kisklus.

Prioriteetsete tegevustena liigi kaitsel nähakse ette lendoravale potentsiaalsete sobivate elupaikade inventeerimist, et tagada tema elupaikade ja ühendusteede olemasolu vajalikus mahus.

Olulised tegevused on ka kunagiste lendorava elupaikade taastamine, tehispesade paigaldamine ja hooldus, kisklussurve vähendamine, liigi asurkondade isoleerituse uuringud ning piirkondlike maaomanike nõustamine.

Lendorava kaitse pikaajaliseks eesmärgiks on lendorava elujõulise asurkonna tagamine, mis koosneks vähemalt 250-st asustatud leiukohast.

Kuidas lendoravat kaitsta?

Projekti esimeses etapis inventeeritakse teadaolevaid ja potentsiaalseid lendorava elupaiku, tehakse telemeetrilisi uuringuid ning modelleeritakse asurkonna elupaikade võrgustik. Saadud tulemusi kasutatakse metsakujunduskavade koostamiseks eesmärgiga tagada lendorava elupaikade ja neid ühendavate koridoride metsade taastamine ja säilimine pikas perspektiivis. Metsakujunduskavades ette nähtud taastamistöid tehakse kokku 1400 hektaril. Toetava tegevusena liigikaitsel paigaldatakse lendorava elupaikadesse täiendavaid pesakaste.

Ka iga lendorava huviline saab ise kaasa lüüa lendorava kaitsel, osaledes projekti raames korraldatavatel loodustalgutel ja omandades uusi teadmisi lendoravale pühendatud seminaridelt, õppereisidelt ja peagi loodavalt lendorava püsiekspositsioonilt Iisaku looduskeskuses.

Lendorava pabulaid võib peamiselt leida vanade haavapuude jalamilt. 

Lisainfot jagavad:

Nimi Valdkond E-post Telefon
Tõnu Laasi Keskkonnaameti projektijuht tonu.laasi@keskkonnaamet.ee +372 5818 0755
Uudo Timm Keskkonnaameti projektiekspert uudo.timm@envir.ee +372 513 1389
Kaupo Kohv RMK looduskaitseosakonna juhataja kaupo.kohv@rmk.ee +372 5349 7924
Arpo Kullerkupp Eesti Erametsaliidu juhatuse nõunik arpo.kullerkupp@erametsaliit.ee +372 525 1026
Lembit Maamets Metsakorralduse Büroo juhataja lembit.maamets@metsakorraldus.ee +372 509 4226

Viimati uuendatud 23.07.2021