Looma tekitatud kahjustuse ennetamise käsiraamat

Lisaks lipuliinile võib suurkiskjaid ajutiselt kariloomadest eemal hoida mitmete teiste visuaalsete, lõhna või heli tekitavate peletitega. Kasutada võib näiteks liikumisanduri abil tööle hakkavaid valgusteid, raadiot, helisignaali. Mesila juurde võib püstitada tugevalt lõhnastatud hirmuteid, jätta öösel raadio mängima või tööle seada vilkuvate paaristuledega (meenutavad kiskjale võõrast silmapaari) peleti. Kaugemal paiknevate karjamaade ja mesilate puhul saab elektroonsete hirmutite töös hoidmiseks kasutada autonoomseid teisaldatavaid päikesepatareisid. 

Põhjamaades on suurkiskjate hirmutamiseks edukalt kasutatud ka isekäivituvaid erinevaid tulevärke, pauguteid ning autonoomselt gaasil töötavaid paugutajaid (vt lähemalt rändlindude peletamise osas). 

Euroopas on viimastel aastatel toimunud katsetused hundile omast feromooni eraldavate kaeluste kasutamine lammaste kaitsel. Eelduslikult peletavad liigispetsiifilised signaalained sama liigi (hundi) isendeid sellisest lambakarjast eemale. 

Siiski peab meeles pidama, et erinevalt mehhaanilistest tõkenditest on enamus loomade erinevatele meeltele mõjuvad hirmutusmeetodid lühiajalise ja ajutise iseloomuga. Kiskja harjub samal kohal samalaadselt toimivate visuaalsete, keemiliste või akustiliste peletitega ära. Tema ettevaatlikkus väheneb ning tulemuseks võib olla peleti kasutuks muutumine ja kariloomade või mesitarude kahjustamine. Visuaalsed, lõhna ja heli tekitavad tehnilised peletid on ajutised, need tuleks esimesel võimalusel asendada või kasutada koos kiskjatõrjeaedadega.