Kahjuks on sagenenud juhtumid, kus inimesed on langenud prügipättide ohvriks. Petturid võtavad raha ehitus- või suurjäätmete äraveo teenuse eest, kuid lõpuks viivad nad prügi jäätmekogumispunkti asemel kas metsa või mujale selleks mitte ette nähtud kohta. Kes vastutab selliste juhtumite eest?
Kui annad oma jäätmed ilma loata tegutsevale ettevõtjale, siis kaasneb sellega risk, et kui prügi satub valesse kohta.
Sina vastutad oma jäätmete eest seni, kuni need on üle antud seaduslikule vedajale või käitlejale.
Jäätmete loodusesse viimise eest karistatakse kuni 1200 euro suuruse trahviga, lisaks tuleb süüdlasel korraldada prügi äravedu jäätmejaama. Nii läheb esialgu soodsana paistnud prügiveoteenus lõpuks inimesele väga kalliks maksma.
Kuidas vältida prügipettuste ohvriks sattumist?
Veebilehelt kuhuviia.ee leiad täpsemat infot selle kohta, kuhu ja millist prügi viia ning kui palju see maksma läheb. Enamasti on kohalikele elanikele sorteeritud jäätmete üle andmine tasuta. Täpsemat teavet leiad oma kohaliku omavalitsuse ja jäätmejaama kodulehelt.
Sageli on prügi ise ära viimine soodsam kui vahendaja tellimine ning sobiliku haagise või veoauto võib ka rentida.
Kui sul puudub transport või võimalus tekkivaid ehitus- või suuremõõtmelisi jäätmeid ise jäätmejaama viia, siis palu vedamisel abi oma sõbralt või kelleltki teiselt, keda usaldad.
Seda, kas prügiveoteenust osutaval ettevõttel on jäätmekäitlusluba, saab järele vaadata Keskkonnaameti infosüsteemist KOTKAS. Selleks sisesta ettevõtte nimi lahtrisse „omaja“ ning seejärel kuvatakse kõik selle ettevõttega seotud keskkonnaload.
Ehitus- ja suuremõõtmeliste jäätmete äraveoteenuse tellimisel küsi kindlasti prügivedajalt või vastuvõtjalt jäätmete kogumispunkti väljastatavat kviitungit, kuhu märgitakse andmed, kuhu ja millal teie jäätmed viidi. Võid paluda, et tšekk antakse sulle üle, saadetakse e-posti teel või fotona. Nii saab veenduda, et sinu prügi on tõesti õigesse kohta viidud ja vajadusel seda ka tõendada.
Prügi lõkkes põletamine ja metsa alla viimine kahjustab tervist ja reostab keskkonda.
Plastid ja muud materjalid põlevad lõkkes madalal temperatuuril. Sel juhul tekivad sellised väga ohtlikud ained nagu dioksiin ja furaniin. Nende kahjulik mõju organismile ei avaldu kohe, kuid sissehingamisel satuvad nad inimkehasse ja võivad põhjustada tõsiseid terviseprobleeme nagu vähk, väärarengud ja arengupeetus. Pikaajalisel kokkupuutel kogunevad need mürkained pinnasesse ning selle tulemusena satuvad need juur- ja puuviljade tarbimisel ka meie kehasse. Enamasti võib haiguse sümptomite ilmnemiseni kuluda aastaid.
Kõige rohkem kaebusi ehitus- ja lammutusjäätmete või suuremõõtmeliste jäätmete, näiteks mööbli loodusesse viimise kohta registreeriti eelmisel aastal Harju, Tartu ja Ida-Viru maakondades. Probleem puudutab just erakorraliselt tekkinud ehitus- ja lammutusjäätmeid ning suuremõõtmelisi jäätmeid, mitte tavapärast regulaarset jäätmevedu.
Graafik: kaebused, mis on laekunud seoses ehitus- ja lammutusjäätmete ja/või suuremõõtmeliste jäätmete (nt mööbel) loodusesse viimisega maakondade lõikes.
Pea meeles, et vastutad oma prügi eest ise.
Tegutse vastutustundlikult!
Kui märkad prügi viimist metsa alla, jäätmete põletamist või matmist, tuleks sellest teavitada riigiinfo telefonil 1247.
Viimati uuendatud 03.02.2025
