Rikkumise menetlus

Väärteomenetlus

Väärtegude puhul saab menetluse läbi viia kiir- või üldmenetlusena.

Kiirmenetlust rakendatakse juhul, kui asjaolud on kohe selged ja need ei vaja täiendavat uurimist, näiteks kalastaja ei ole tasunud harrastuskalapüügiõiguse tasu ja selle tuvastamiseks ei ole vaja täiendavaid päringuid sooritada. 

Kui asjaolud vajavad täpsustamist, järgneb üldmenetlus. Kõigepealt tehakse sündmuskoha vaatlus, võetakse asjaosalistelt ja tunnistajatelt ütlused, küsitakse ettevõtetelt ja organisatsioonidelt vajalikke andmeid, mõnel juhul on vajalik ekspertiis. Need toimingud võtavad omajagu aega, sest päringute ja andmete küsimisel peab jätma vastamiseks mõistliku aja. 

Väärteootsuse rahatrahviga karistamise osas teeb Keskkonnaamet. Juhul, kui on vaja kohaldada aresti, saadab Keskkonnaamet väärteoasja otsuse tegemiseks maakohtule.

Kriminaalmenetlus

Kriminaalmenetlus on kõige karmim menetlusliik. See võimaldab rakendada sundi, pidada kinni kuriteos kahtlustatavaid ning koguda tõendeid erinevate toimingutega alates ülekuulamisest kuni läbiotsimiseni. 

Kriminaalasja uurimine toimub prokuratuuri juhtimisel ja otsuse langetab kohus.

Haldusmenetlus

Haldusmenetlus viiakse läbi millegi kordategemiseks ja olukorra seadusega vastavusse viimiseks, näiteks tehakse ettekirjutus ebaseadusliku ehitise likvideerimiseks.

Kui adressaat ei täida ettekirjutust nõutaval viisil ja nõutavaks tähtajaks, saab määrata sunniraha, seni kuni ettekirjutus on täidetud. Võimalus on ka lasta asi korda teha asendustäitmise korras ja nõuda ettekirjutuse adressaadilt kulude hüvitamist.