Algava hundijahi käigus tohib esmalt küttida 50 looma

29.10.2021 | 10:08

Novembrist veebruari lõpuni kestva hundijahi eesmärk on ohjata hundi arvukust kiskjakahjustuste vähendamiseks ning ennetamiseks.
    • Jaga

Keskkonnaameti kinnitatud esmane küttimismaht on väiksem kui eelmisel aastal, kuna hundi arvukus on pisut vähenenud. Hundi küttimismahud kehtestatakse ohjamisalade põhiselt, kusjuures kuuele ohjamisalale – Alam-Pedja, Hiiu, Saare, Pärnu-Viljandi, Viljandi-Valga ja Põhja-Läänemaa – esimeses osas küttimismahtu ei kehtestata. Küttimismahtude määramisel võttis Keskkonnaamet aluseks Keskkonnaagentuuri esitatud hundi küttimisettepaneku ning Keskkonnaameti kogutud andmed hundi tekitatud kahjustuste kohta. 

„Hundil läheb Eestis endiselt hästi. Praeguste vaatlusandmete põhjal on meil kindlalt teada 18 hundi pesakonda üle Eesti, prognoosi järgi on aga tänavu Eestis 24–26 hundi pesakonda. Kehtiva kava järgi on eesmärk tagada Mandri-Eestis vähemalt 20 pesakonda ja populatsiooni võimalikult ühtlane jaotumine hundile sobilike elupaikade vahel,“ lausus Keskkonnaameti jahinduse peaspetsialist Margo Tannik.

Ohjamisala Küttimismaht
Alam-Pedja 0
Ida-Harju 2
Hiiu 0
Ida-Viru 3
Järva 2
Lõuna-Läänemaa 3
Lõuna-Pärnumaa 2
Viljandi-Valga 0
Harju 7
Lääne-Pärnumaa 3
Lääne-Viru 4
Pärnu-Rapla 3
Pärnu-Viljandi 0
Saare 0
Tartu-Jõgeva 3
Põlva-Tartu 5
Valga-Tartu 5
Võru 5
Viru 3
Põhja-Läänemaa 0
Kokku 50


Tabel: hundi esmane küttimismaht alates 1. novembrist 2021.

Joonis: hundi esmane küttimismaht ohjamisalade lõikes 2021/2022 jahihooajal

Kinnitatud küttimismahu esimeses osas lubatakse enim hunte küttida Harju (7), Põlva-Tartu (5), Valga-Tartu (5) ja Võru (5) ohjamisaladel. Küttimismahtu korrigeeritakse jahiaja jooksul vastavalt seireandmetele ja kiskjakahjustustele. Keskkonnaameti jahinduse peaspetsialist Margo Tannik tõdeb, et mida rohkem edastavad jahimehed vaatlusandmeid, seda paremini saab hundikarja suurust ja juurdekasvu hinnata ning selle järgi jooksvalt täiendavat küttimismahtu määrata. „Oluline on ka kiskjakahjudest Keskkonnaametile teada anda, sest nii saame vajadusel küttimist kahjustuspiirkondadesse suunata,“ toonitas Margo Tannik.

2021. aastal on seni Keskkonnaametile teatatud ja registreeritud 109 hundirünnakut kari- ja koduloomadele. Sellel aastal on enim hundirünnakuid toimunud Harju, Järva, Lääne, Lääne-Virumaa, Rapla, Pärnu ja Viljandi maakonnas. Kui mullu murdsid hundid 933 lammast, siis tänavu on see arv hundijahi alguseks 306 lammast ehk kolm korda väiksem. Lisaks on hundid tänavu murdnud 11 veist ja 5 koera.

Hundi rünnakute tõenäosust aitavad oluliselt vähendada kariloomade kaitseks mõeldud ennetusabinõud. Need on hoolikalt kontrollitud ja korralikult pingestatud kiskjatõrjeaiad ning karjavalvekoerad. Keskkonnaamet hüvitab kahjustuste vältimiseks rakendatud abinõudele tehtud kulutused kuni 50% ulatuses.

Algavaks jahihooajaks kinnitatud hundi küttimismaht lähtub 2021. aasta lõpuni kehtivast suurkiskjate kaitse ja ohjamise kavast. Praegu on peamiste huvirühmadega läbirääkimiste faasis ka uus suurkiskjate kaitse ja ohjamise kava aastateks 2022–2031. Sellega määratakse hundi, karu ja ilvese kaitsmise ja ohjamise eesmärgid ning korraldus järgmiseks kümneks aastaks.

  • Möödunud jahihooajal kütiti Eestis 129 hunti.
  • Hundijahti on lubatud pidada varitsus- või hiilimisjahina 1. novembrist kuni 28. veebruarini. 
  • Hundi küttimismahud, -andmed ja ohjamisalade kaardi leiab Keskkonnaameti kodulehelt.

Lisateave:
Margo Tannik
Keskkonnaameti jahinduse peaspetsialist
margo.tannik@keskkonnaamet.ee
516 0148

Andri Küüts

avalike suhete nõunik