Korraldatud jäätmevedu ei tähenda vaid segaolmejäätmete vedu. Korraldatud jäätmevedu tähendab segaolmejäätmete, paberi ja papi, biolagunevate ning suurjäätmete vedu. Kohalike omavalitsuste (KOV) tegevuse hindamiseks analüüsis Keskkonnaamet nende jäätmehoolduseeskirju ja jäätmeveohankeid.
Kohalikel omavalitsustel on oluline roll jäätmete liigiti kogumise korraldamisel. Selle kaudu aitavad omavalitsused täita jäätmete ringlussevõtu eesmärke Eestis.
Jäätmeseadus kohustab üle 1500 elanikuga kohalikku omavalitsust korraldama oma territooriumil segaolmejäätmete ja vajadusel ka liigiti kogutud jäätmete äraveo. Vähemalt segaolmejäätmete äraveo on korraldanud kõik sellise kohustusega omavalitsused.
Analüüsi eesmärk oli hinnata, kas ja kuidas täidavad KOVid neile ette nähtud kohustust jäätmehoolduse organiseerimisel. See annab teavet, kui tõhus on olnud Keskkonnaameti ja Keskkonnaministeeriumi jäätmealane teavitus- ja nõustamistöö KOVidele.
Järjest enam kohalikke omavalitsusi on teinud pingutusi laiapõhjalisemalt korraldatud olmejäätmete veo nimel. „Samas tuleb kohalikel omavalitsustel jätkata sihipärast tööd, et suuremale osale Eesti elanikkonnast oleks võimaldatud rohkemate liigiti kogutud jäätmete äravedu,“ sõnas Keskkonnaameti jäätme peaspetsialist Katrin Kaare.
Kui kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskiri sätestab, kuidas omavalitsuses jäätmeid liigiti koguma peaks ning millised jäätmed tuleb elanikel ise jäätmejaama viia, siis ülevaate tegelikust olukorrast annavad KOVide korraldatud jäätmeveohanked.
2020. aastal on 14 omavalituses jäätmehoolduseeskirja kohaselt korraldatud vaid segaolmejäätmete vedu. 2019. aastal oli selliseid KOVe veel 16.
Positiivne on see, et suurenenud on nende KOVide hulk, kus jäätmehoolduseeskirjaga nähakse ette ka teiste olmejäätmeliikide (vanapaber, biolagunevad jäätmed, suurjäätmed ja pakend) äravedu.
Vaatamata sellele, et jäätmehoolduseeskirjade järgi kavandatakse lisaks segaolmejäätmete äraveole korraldada ka teiste jäätmeliikide äravedu, on paljudes KOVides jäetud need lisateenused hankimata. „Ideaalis peab hanke korraldama vastavalt jäätmehoolduseeskirjale, kuid päriselus seda alati ei tehta,“ ütles Katrin Kaare.
Erinevus jäätmehoolduseeskirjade ja tegelikult korraldatud jäätmeveo vahel on märgatav. Kui jäätmehoolduseeskirja järgi saab kodu juures ära anda vanapaberit 64 KOVis, siis tegelikkuses ainult 56-s. Köögi- ja sööklajäätmed peaks jäätmehoolduseeskirja järgi saama ära anda 49 KOVis, vastavad hanked on aga korraldatud ainult 44-s. Suurjäätmete kohta on need arvud vastavalt 35 ja 28 ning pakendite puhul 19 ja 16.
2020. aastal on Eestis endiselt 17 sellist omavalitsust, mille elanikel on tegelikult võimalik koduväravas ära anda vaid segaolmejäätmeid.
Olukord on siiski võrreldes eelmise aasta jaanuarikuuga paranenud, üha suurem arv KOVe korraldab lisaks segaolmejäätmetele ka teiste olmes tekkinud jäätmeliikide äravedu. Kõige suurem muutus on toimunud biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete ning vanapaberi äraveos. Veidi on suurenenud ka nende KOVide hulk, kus on korraldatud ka pakendi- ja suurjäätmete äravedu.
Graafik: muutused jäätmehoolduseeskirjade sisus näitavad KOVide teadlikkuse suurenemist.
Graafik: muutus kohalike omavalitsuste korraldatud jäätmeveos (KOVide arv).
Eeskujulikud omavalitsused, kus korraldatud jäätmeveoga on lisaks segaolmejäätmetele, vanapaberile ja biolagunevatele jäätmetele hõlmatud ka suurjäätmed ja/või pakendijäätmed, on 2020. aastal alljärgnevad. Üldjuhul on liigiti kogutud jäätmete üleandmine korraldatud kortermajade elanikele (tavapäraselt alates 10st korterist).
| Maakond | Vald |
| Harjumaa | Harku vald, Viimsi vald, Rae vald, Saue vald, Kuusalu vald, Saku vald, Maardu linn, Keila linn, Harku vald, Jõelähtme vald, Kiili vald, Tallinn, Raasiku vald, Loksa linn, Lääne-Harju vald |
| Hiiumaa | Hiiumaa vald |
| Ida-Virumaa | Jõhvi vald, Kohtla-Järve linn, Lüganuse vald |
| Jõgevamaa | Põltsamaa vald |
| Läänemaa | Haapsalu linn |
| Lääne-Virumaa | Viru-Nigula vald |
| Pärnumaa | Põhja-Pärnumaa vald |
| Raplamaa | Märjamaa vald, Rapla vald, Kehtna vald |
| Saaremaa | Muhu vald, Saaremaa vald |
| Viljandimaa | Mulgi vald |
Need KOVid moodustavad 37,2% omavalitsuste koguarvust.
17,9% kohalikest omavalitsustest on korraldatud üksnes segaolmejäätmete vedu. Need omavalitused on alljärgnevad (andmetes ei kajastu Kihnu, Ruhnu ja Vormsi saartel asuvad omavalitsused, kuna nende elanike arv alla 1500):
| Maakond* | Vald |
| Ida-Virumaa (1/9) | Alutaguse vald |
| Jõgevamaa (1/3) | Mustvee vald |
| Järvamaa (1/3) | Türi vald |
| Lääne-Virumaa (4/8) | Haljala vald, Väike-Maarja vald, Kadrina vald, Rakvere vald |
| Põlvamaa (1/3) | Räpina vald |
| Pärnumaa (1/6) | Lääneranna vald |
| Tartumaa (3/8) | Peipsiääre vald, Luunja vald, Kastre vald |
| Võrumaa (3/5) | Võru vald, Rõuge vald, Setomaa vald |
*Sulgudes on toodud korraldatud segaolmejäätmete veoga valdade arv maakonna valdade koguarvu kohta.
- Kohalikel omavalitsustel on kohustus korraldada jäätmehooldus enda haldusterritooriumil. Seda reguleeritakse jäätmehoolduseeskirjaga, mis näeb ette meetmed hoidmaks ära või vähendamaks jäätmete negatiivset mõju keskkonnale ja inimeste tervisele. Samuti määrab jäätmehoolduseeskiri tegevused, kuidas edendada jäätmete liigiti kogumist ja ennetada jäätmetega seotud rikkumisi.
Lisateave:
Katrin Kaare
Keskkonnaameti jäätme peaspetsialist
katrin.kaare@keskkonnaamet.ee
5300 0843
Reet Siilaberg
Keskkonnaameti jäätmebüroo juhataja
reet.siilaberg@keskkonnaamet.ee
5884 9116
Andri Küüts
Keskkonnaameti avalike suhete nõunik
andri.kuuts@keskkonnaamet.ee
5745 0332
