Enne linnujahti veendu palun reeglites

Keskkonnaameti eluslooduse järelevalve osakonna peainspektor Liivi Plumer ütles, et Eesti Jahimeeste Seltsi koduleheküljel on jahikalendris kirjas, milliseid liike lasta tohib, kindlasti tuleb ka veenduda, et kütitakse lindu, kelle laskmiseks on olemas luba. „Juba alates 1. augustist tohib meil küttida kormorane, kelle populatsiooni pidurdamiseks ongi oluline kasutada kombineeritud ohjamise meetodeid - munade õlitamist, kevadist mitteletaalset ja letaalset heidutamist, samuti küttimist. Vee- ja soolindude küttimisaeg algab samas alles 20. augustil, hanedel ja lagledel veelgi hiljem – 20. septembril,“ selgitas Plumer. 

Paraku avastavad Keskkonnaameti järelevalveinspektorid igal aastal kontrollide käigus ka linnujahi nõuete rikkumisi. Sageli algatatakse väärteomenetlused just välisriikide kodanike suhtes. Plumer lisas, et näiteks on Eestis keelatud linnujahil kasutada elektroonilisi peibutusseadmeid ja kui algatatud on väärteomenetlus, saab sellistele seadmetele lisaks asitõendina hoiule võtta ka kütitud linnud. „Arusaadav, et nõuded riigiti erinevad. Seetõttu peabki välisriigi kodanik enne Eestis linnujahile minekut läbima siin kohustusliku koolituse. Selliseid koolitusi pakuvad koolitajad, kes on Eesti Jahimeeste Seltsis õppinud veelinnujahi korraldajaks. Koolituse käigus tutvustatakse Eesti Jahiseaduse nõudeid ja küttida lubatud linnuliike. Oluline on ka teada, et veelinnujahil ja märgaladel ei tohi kasutada pliihaavleid sisaldavat laskemoona ja elektroonilisi peibutusvahendeid,“ rääkis Plumer. 

Jahiseaduse järgi on linnujahil pliihaavlite kasutamise, elektroonilise peibutusvahendi kasutamise ja ka vale linnuliigi laskmise eest maksimum trahv 200 trahviühikut ehk 1600 eurot. Looduskaitsesse saame panustada me kõik. Kui märkate looduses kahtlast tegevust, palume sellest teada anda Riigiinfo telefonil 1247. Jahieeskirjaga saab tutvuda siin.