Keskkonnaameti Ida-Virumaa järelevalvebüroo juhataja Käthlyn Lizdenisi sõnul sagenevad juhtumid, kus inimesed on langenud prügipättide ohvriks. „Need on juhtumid, kus veoteenuse pakkuja võtab raha ehitus- või suurjäätmete äraveo teenuse eest, kuid viib kliendilt saadud prügi jäätmekogumispunkti asemel kas metsa või mujale selleks mitte ette nähtud kohta,“ selgitas Lizdenis.
Sel moel valesse kohta jõudnud prügi eest vastutab aga inimene, kellele prügi kuulus. Lizdenisi selgitusel tuleb jäätmed üle anda ettevõttele, millel on olemas jäätmekäitlusluba või keskkonnakompleksluba. „Kui annate oma jäätmed ilma loata tegutsevale ettevõtjale, siis kaasneb sellega risk, et kui prügi satub valesse kohta, võib vastutus jääda teie enda kanda. Jäätmete loodusesse viimise eest karistatakse füüsilist isikut kuni 1200 euro suuruse trahviga, juriidilise isiku trahv on märksa suurem. Lisaks tuleb süüdlasel korraldada prügi äravedu jäätmejaama. Nii läheb esialgu soodsana paistnud prügiveoteenus lõpuks inimesele väga kalliks maksma,“ selgitas järelevalvebüroo juhataja.
Kõige rohkem kaebuseid ehitus- ja lammutusjäätmete või suuremõõtmeliste jäätmete, näiteks mööbli loodusesse viimise kohta registreeriti eelmisel aastal Harju, Tartu ja Ida-Viru maakondades. Probleem puudutab just erakorraliselt tekkinud ehitus-ja lammutusjäätmeid ning suuremõõtmelisi jäätmeid, mitte tavapärast regulaarset jäätmevedu.
„Pidage meeles, et vastutate oma prügi eest ise,“ rõhutas Ida-Virumaa järelevalvebüroo juhataja Käthlyn Lizdenis. „Lähenege sellele küsimusele vastutustundlikult!“
Kui märkate prügi viimist metsa alla, jäätmete põletamist või matmist, tuleks sellest teavitada riigiinfo telefonil 1247.
Kuidas vältida prügipättide ohvriks langemist?
- Vii ise prügi õigesse kohta ära. Veebilehelt https://kuhuviia.ee leiate täpsemat infot selle kohta, kuhu ja millist prügi viia ning kui palju see maksma läheb. Sarnast infot võib leida ka oma kohaliku omavalitsuse kodulehelt. Sageli on prügi ise ära viimine soodsam kui vahendaja tellimine ning sobiliku haagise või veoauto võib ka rentida.
- Palu abi usaldusväärselt sõbralt. Kui teil puudub transport või võimalus tekkivaid ehitus- või suuremõõtmelisi jäätmeid ise jäätmejaama viia, siis paluge vedamisel abi oma sõbralt või kelleltki teiselt, keda usaldate.
- Kasuta usaldusväärsete ettevõtete teenuseid. Seda, kas prügiveoteenust osutaval ettevõttel on jäätmekäitlusluba, registreering või kompleksluba, saab järele vaadata Keskkonnaameti infosüsteemist KOTKAS. Selleks sisestage ettevõtte nimi lahtrisse „omaja“ ning teile kuvatakse kõik selle ettevõttega seotud keskkonnaload.
- Küsi prügivedajalt tšekki. Ehitus- ja suuremõõtmeliste jäätmete äraveoteenuse tellimisel küsige kindlasti prügivedajalt või vastuvõtjalt jäätmete kogumispunkti väljastatavat kviitungit, kuhu märgitakse andmed, kuhu ja millal teie jäätmed viidi. Võite paluda, et tšekk antakse teile üle, saadetakse e-posti teel või fotona. Nii saate veenduda, et teie prügi on tõesti õigesse kohta viidud ja vajadusel seda ka tõendada.
Graafik: Kaebused, mis on laekunud seoses ehitus- ja lammutusjäätmete ja/või suuremõõtmeliste jäätmete (nt mööbel) loodusesse viimisega maakondade lõikes.
Lisateave:
Käthlyn Lizdenis
Keskkonnaameti Ida-Virumaa järelevalve büroo juhataja
kathlyn.lizdenis@keskkonnaamet.ee
339 5662
