„Rikkumine tuleb lõpetada," ütles Keskkonnaameti peadirektori asetäitja järelevalve valdkonnas Olav Avarsalu. "Oleme Halliste jõe kaldal asuva ehituskeeluvööndi kaitseks läbi proovinud kõik leebemad meetmed, kuid need ei ole olnud tõhusad.“
Peegelmajast, terrassist ja iglusaunast koosnev kompleks on rajatud Halliste jõe kaldale ehituskeeluvööndisse, osaliselt ka veekaitsevööndisse. Algselt asus pea kogu kompleks võõral kinnistul riigimaal. Suurema osa terrassist, samuti iglusauna tõstsid omanikud möödunud aastal ümber neile kuuluvale maale, kuid ikkagi ehituskeeluvööndisse. Peegelmaja ja seda ümbritsev terrassiosa asuvad jätkuvalt riigile kuuluval maal.
Ettekirjutuse loata rajatud hooned lammialalt teisaldada tegi Keskkonnaamet juba 2021. aasta veebruaris. Pärast seda on Keskkonnaamet käinud kohapeal korduvatel järelkontrollidel, hoonete omanikega kohtunud ja jaganud selgitusi looduskaitsepiirangute vajalikkusest. Amet on teinud kuus hoiatust ning määranud ettekirjutuse täitmata jätmise tõttu neljal korral sunniraha. 2022. aasta sügisel tehti omanikele asendustäitmise hoiatus. Kui hooneid selle peale ikkagi ehituskeeluvööndist ümber ei tõstetud, asuski Keskkonnaamet korraldama asendustäitmist.
"Enne sellist ettekirjutust kaalume alati, kas ehitised saaks ka seadustada ja samasse kohta jätta,“ kinnitas Keskkonnaameti peadirektori asetäitja järelevalve valdkonnas Olav Avarsalu. „Kanaküla peegelmaja omanikele oleme algusest peale selgitanud, et hooned on rajatud lamminiidule, kus looduskaitsepiirangute leevendamine pole põhjendatud."
Lisateave:
Olav Avarsalu
Keskkonnaameti peadirektori asetäitja järelevalve valdkonnas
506 0035
