Keskkonnaameti loodushoiutööde osakonna juhataja asetäitja Eike Tammekänd ütles, et karuputke võõrliigid on ohtlikud nii inimesele endale kui kogu loodusele, mistõttu tõrjetöödega peab jätkama. „Tõrje toimub kõigis teadaolevates kolooniates nii riigi- kui eramaal, oma tegevusega saab meile abiks olla iga inimene. Võõrliikide tõrjesse on oodatud panustama nii kohalikud omavalitsused kui eraomanikud,“ rääkis Tammekänd.
Iga maaomanik ja loodusest hooliv inimene võib karuputke võõrliike ise välja kaevata, järgides Keskkonnaameti kodulehel viidatud ohutusnõudeid. Tõrjemeetoditeks on peamiselt herbitsiidiga käsitsi pritsimine ja kaevamine.
Tammekänd lisas, et Keskkonnaamet ootab infot ka karuputke uutest leiukohtadest. „Näiteks lisandus selle aasta tõrjesse 90 hektarit täiesti uusi alasid. Teadaolevate kolooniate asukohad leiab Maa- ja Ruumiameti geoportaali karuputke rakendusest. Uue koloonia leidmisel palume saata foto taimedest ja asukoha kirjeldus aadressile info@keskkonnaamet.ee,“ selgitas Eike Tammekänd.
Sosnovski ja hiid-karuputk on omavahel üsna sarnased. Õitsemise ajal on nad oma hiiglasliku kasvu tõttu selgelt eristatavad pärismaistest liikidest. Kui taimi on tõrjeks tänavu mürgitatud, võivad nad olla väiksemad ja kiduramad. Liigi täpne määramine pole vaatluse sisse kandmisel esmatähtis – fotod aitavad spetsialistidel hiljem määrangu üle vaadata.
Kui soovid saada kindlust, kas tegu on ikka karuputke võõrliigiga, võib abiks olla mõni taimemääramise nutirakendus, näiteks Flora Incognita.
Eestis on Sosnovski ja hiid-karuputk jätkuvalt suure tähelepanu all. Neid ohtlikke võõrliike võib kohata erisugustes ja mõnevõrra ootamatutes kohtades nagu näiteks metsaraiesmikud, teeservad, metsateed või vooluveekogude kaldaalad. Oluline on uute kasvukohtade võimalikult varane avastamine. See aitab tõrjega aegsasti alustada ja saada kasvukoht paremini kontrolli alla.
Vaata videost, kuidas ohtlikku võõrliiki ära tunda.
