Euroopa Komisjon avaldas 2021. aasta 14. juulil Euroopa Liidu kliima ja energeetika seadusandluse paketi – „Eesmärk 55“. Pakett kujutab endast nii-öelda sammude kogumit selle kohta, mida ELi liikmesriigid peaksid tegema, et vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks võrreldes 1990. aastaga 55% võrra ning kaugeleulatuva ja suurema eesmärgina saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus.
Pakett sisaldab mitmete kehtivate õigusaktide muutmisettepanekuid ja ka uusi algatusi. Väga tähtsal kohal selles paketis on Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem ehk ELi HKS või ingliskeelset lühendit kasutades – ETS (ingl k Emissions Trading System). Kauplemissüsteemi osalistele on kavas viia nõuded vastavusse uute ajakohastatud kliimaeesmärkidega ning lisaks plaanib Euroopa Komisjon kauplemise süsteemi liita ka merendussektori. Täiesti uue algatusena soovib Euroopa Komisjon luua uue kauplemise süsteemi hoonete ja maanteetranspordi sektorile.
Praegune kauplemissüsteem täidab oma eesmärki
ELi HKS loodi 2005. aastal ja seda peetakse kõige efektiivsemaks ja kulutõhusamaks meetodiks ettevõtete heitkoguse vähendamiseks. Kauplemissüsteemi peavad kuuluma teatud tegevusaladel tegutsevad ja teatud künniseid ületavad ettevõtted – lihtsustatult saame öelda, et süsteemi kuuluvad suuremad tööstus- ja energeetikaettevõtjad.
Eestis kuulub täna ELi HKSi 43 osalist, Euroopa Liidus on kauplemissüsteemis kokku ligi 10 000 osalist. Nende ettevõtete kasvuhoonegaaside heide moodustab ligi 40% kogu ELi heitest. Kõige levinum ELi HKSi tegevusala on üle 20 MW nimisoojusvõimsusega põletusseadmete, välja arvatud ohtlike või olmejäätmete põletustehaste käitamine.
Kauplemissüsteemi reeglid peavad olema ühetaolised kõigile süsteemi osalistele, sest süsteem on Euroopa Liidu ülene. Eestis vastutab ELi HKSi rakendamise eest Keskkonnaamet ning selle edukast toimimisest kõnelevad kõige paremini numbrid: 2020. aastal oli Euroopa Liidu paiksete käitiste CO2-heide 43% võrra väiksem võrreldes 2005. aastaga. 2020. aasta seisuga on Eestis kauplemise süsteemi kuuluvate ettevõtete heide võrreldes 2005. aastaga vähenenud umbes 56%.
Euroopa Komisjoni ettepaneku kohaselt hakatakse ELi HKSi ühikute üldkogust senisest kiiremini vähendama, mis tähendab, et turul olev ühikute kogus väheneb ning pakkumise vähenemine peaks eeldatavasti kaasa tooma ühiku hinna tõusu, mis omakorda peaks suunama ELi HKSi osalisi veelgi enam oma CO2-heite vähendamiseks võimalusi leidma. Lisaks plaanib Euroopa Komisjon suurendada võrdlusaluste maksimaalset võimalikku uuendamismäära. Võrdlusalused on üks osa tasuta ühikute eraldamise arvutusvalemist, mis võtavad arvesse tehnoloogia ja innovatsiooni arengut. Rangemad võrdlusalused on ettevõtetele taas stiimuliks, et oma CO2-heidet vähendada.
Panustama peaksid kõik
ELi HKSiga on hetkel hõlmatud suuremad tööstus- ja energeetikaettevõtted, aga ka lennundus. Kuna kliimaeesmärkide täitmisele peaksid kaasa aitama kõik sektorid, siis on Euroopa Komisjon teinud ettepaneku lisada ELi HKSi ka merenduse ning luua eraldi kauplemise süsteemi maanteetranspordi ja hoonete sektorile. Maanteetranspordis ja hoonete sektoris CO2 heitkogused praegu suurenevad ja seda peaks Euroopa Komisjoni hinnangul ohjama.
Merendussektori lisamine olemasolevasse ELi HKSi tähendab seda, et laevade käitajad peavad hakkama nõuete täitmiseks oma CO2-heitele vastavas koguses ühikuid ostma ja tagastama. Uue kauplemise süsteemi loomine maanteetranspordi ja hoonete sektorile oleks olemuselt ja reeglite poolest sarnane juba olemasoleva ELi HKSiga. Euroopa Komisjon näeb ette uue süsteemi loomist ja mitte juba olemasoleva külge liitmist eelkõige seetõttu, et ELi HKS on juba pikki aastaid edukalt toiminud ning selle toimimist ei soovita ohustada. Pealegi on oodata nendes süsteemides erinevat lubatud heitkoguse ühiku hinda, mis õigustaks uue kauplemise süsteemi loomist.
Uue kauplemissüsteemi oluline erinevus oleks see, et ettepaneku kohaselt siin ettevõtetele tasuta ühikuid ei eraldata. See tähendab, et süsteemi osalised – kütusemüüjad ja soojatootjad – peavad vastavalt kütuste heitemahukusele lubatud heitkoguse ühikuid ostma. Lihtsamalt öeldes hakkab fossiilsete ja saastavamate kütuste kasutamine olema rohkem maksustatud kui alternatiivsete kütuste, näiteks biokütuste kasutamine.
Praegu juba toimivas kauplemise süsteemis on määratud ülempiir kogu Euroopa Liidus õhku paisatavatele kasvuhoonegaasidele. Ülempiiri vähendatakse ajas järk-järgult ning see viib heitkoguse vähenemisele. Illustreerimaks süsteemi ulatust, olgu öeldud, et näiteks 2021. aastal on see ülempiir paiksetele ettevõtetele 1 571 583 007 lubatud heitkoguse ühikut. ELi HKSist rääkides on oluline teha vahet tasuta lubatud heitkoguse ühikute eraldamisel ettevõtetele ja riikide poolt enampakkumisele suunatavatel ühikute kogusel. 2021. aastal suunati ligi 57% ühikutest enampakkumisele ja ülejäänud kogus eraldati ettevõtetele tasuta.
57% ühikute kogusest arvatakse maha erinevatesse fondidesse (nt moderniseerimisfond) suunatud ühikud ning lisaks vähendatakse seda kogust vastavalt turustabiilsusreservi toimimise reeglitele. Riikide poolt enampakkumisele suunatavad ühikute kogused on peamiselt paika pandud liikmesriigi osaga ELi HKSi heitkogusest 2005. aastal või 2005.–2007. aasta keskmise kogusega, lähtudes sellest, kumb on suurem.
Enampakkumised toimuvad ELi liikmesriikide ühisel enampakkumisplatvormil reeglina kolm korda nädalas ning sealt saadud tulu laekub riikide kontodele. Riikidel on kohustus vähemalt 50% sellest tulust kasutada kliimaeesmärkide täitmiseks ning ülejäänud osa võib suunata üldisesse riigieelarvesse. Eesti on aastatel 2013–2021 saanud nn tavaenampakkumistulu 782 349 815 miljonit eurot. Lisaks tavaenampakkumistele toimuvad ka lennunduse enampakkumised, kust Eesti on samal perioodil saanud tulu 1 362 310 eurot.
ELi HKSi ettevõtted saavad tasuta ühikuid vastavalt oma ettevõtete tootmistasemele paika pandud kindlate reeglite ja valemite alusel. Näiteks tellisetootjal on tootmistasemeks toodetud telliste kogus tonnides ja kaugkütteettevõtte puhul kaugküttevõrku toodetav soojuse kogus teradžaulides. Kui toodang oluliselt suureneb või väheneb, siis kohandatakse ka tasuta eraldatavate ühikute kogust. Kohandamise eesmärk on see, et ettevõtetele tasuta eraldatavate ühikute kogus oleks võimalikult suurel määral kooskõlas tegeliku tootmistasemega.
Tasuta eraldatav ühikute kogus sõltub ka sellest, kas ettevõte tegutseb sektoris, mida ohustab nn süsinikulekkeoht. Süsinikulekkeks nimetatakse riski, et Euroopa Liidu ettevõte viib oma tootmise kulude vähendamiseks riiki, kus CO2-heite vähendamise nõudeid ei ole. Et vältida CO2-heite väljaviimist kolmandatesse riikidesse, saavad lekkeriskiga sektorites tegutsevad ettevõtted suurema osa tasuta lubatud heitkoguse ühikuid.
Aasta algus on toonud suured hinnakõikumised
Ettevõtted teevad regulaarselt seiret ja annavad aru oma iga-aastasest CO2-heitest. Lisaks peavad ettevõtted kauplemise registris tagastama lubatud heitkoguse ühikuid võrdses koguses eelmise aasta reaalse heitkogusega. Süsteemi toimimise seisukohalt ongi väga olulisel kohal ühiku hind – pikka aega oli ühiku hind üpriski madalal tasemel ja see ei olnud sageli piisavaks stiimuliks energiatõhususe suurendamiseks vajalike investeeringute tegemiseks, kuid nüüd on olukord muutunud.
8. veebruaril püstitas ühiku hind uue rekordi, ligi 98 eurot tonni kohta, ent juba kuu hiljem oli langenud taas veidi alla 60 euro tonni kohta Märtsi lõpus on ühiku hind 80 euro piirimail. ELi HKSi reeglite kohaselt ei saa elektritootjad tasuta lubatud heitkoguse ühikuid ning nemad peavad oma kohustuste täitmiseks ühikuid ostma. Kui näiteks elektritootja aastane CO2-heide on 100 000 tonni, siis see tähendab, et nimetatud turuhinnaga ühikuid ostes on ettevõtte kulu 9 800 000 eurot. Teiste tööstusharude ettevõtted saavad osa ühikuid oma tootmistaseme alusel tasuta ja peavad vajaduse korral ühikuid juurde ostma või kui reaalne heitkogus juhtub olema väiksem kui konkreetsel aastal eraldatud ühikute kogus, siis võib ettevõte osa ühikuid müüa ka teistele või hoida tuleviku tarbeks.
Ehkki ELi üleselt on paika pandud heitkoguse ülempiir, ei ole piiritletud konkreetsete käitiste CO2-heide – ehk et kui mingile ettevõttele eraldatakse aastas 10 000 tasuta ühikut, siis ei tähenda see, et selle käitise heide ei või olla suurem kui 10 000 tonni CO2. Heide võib olla suurem, aga siis peab ettevõte kohustuste täitmiseks osa ühikuid turult juurde ostma. Eesti ettevõtted ei ole taotlenud otsepääsu enampakkumisplatvormile, mis tähendab, et nad ostavad vajaduse korral ühikuid vahendajatelt.
Pakett „Eesmärk 55“ on mahukas ja tooks kaasa olulisi muutusi mitmes sektoris. Läbirääkimised muutuste rakendamiseks kestavad kuni liikmesriigid ühises lähenemises kokkuleppe saavutavad. Eestis koordineerib paketi "Eesmärk 55" läbirääkimiseks vajalike seisukohtade kujundamist Keskkonnaministeerium. Kui liikmesriikide vahel on ühine kokkulepe saavutatud, siis ootavad ees triloogid ehk ühise kokkuleppe peavad saavutama nii Euroopa Liidu Nõukogu (liikmesriikide esindajad), Euroopa Komisjon ja Euroopa Parlament.
25.11.2021 kiitis Vabariigi Valitsus heaks Eesti seisukohad ning 24.01.2022 kinnitas seisukohad Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon, millest Eesti läbirääkimistel ja seisukohtade kujundamisel lähtub, et Eesti võimalikud erihuvid ja omapärad saaksid lõplike otsuste tegemisel võimalikult suurel määral arvesse võetud.
