Pisilina vajab kasvuks avatud, vähese taimkattega ja niisket liivapinda. Miniatuurse taimena ei suuda ta pinnase kamardumisel konkureerida teiste taimeliikidega ning kaob kooslusest. „Eestis kasvab pisilina vaid ühes kohas ja tema populatsioon on väga väike. Lisaks võivad liiki mõjutada eutrofeerumine, niiskusrežiimi muutused ja kooskõlastuseta inimtegevused kasvukohas. Pisilina kasvukoha regulaarne hooldus on liigi säilimiseks kriitilise tähtsusega,“ ütles Keskkonnaameti liigi- ja elupaigakaitse osakonna ekspert Ulvi Selgis.
Tegevuskava eesmärgiks nii lühi- kui ka pikaajalises perspektiivis on pisilina olemasoleva kasvukoha säilitamine sobivas seisundis. „Pinnase freesimine on oluline, et säilitada avatud liivapind, ning rohustu niitmine konkurenttaimede eemaldamiseks. Töid tuleb teha igal aastal, soovitatavalt pärast seemnete valmimist varasügisel. Lisaks on oluline riiklik seire, mille abil jälgitakse populatsiooni seisundit ja arvukuse dünaamikat. Olulist infot liigi kohta võiksid anda teadusuuringud, mille alusel saab kaitsemeetmeid täpsustada,“ selgitas Ulvi Selgis.
Pisilina kaitse tegevuskava tugineb 2012. aastal Kai Rünki (Tartu Ülikool) ja Ülle Jõgari (OÜ Hendrikson & Ko) poolt koostatud kaitse tegevuskava eelnõule, mida on täiendanud ja ajakohastanud Keskkonnaameti ning Keskkonnaagentuuri spetsialistid. Tegevuskava on koostatud tähtajatult, tegevused on kavandatud 12 aastaks.
Tegevuskava koostamist on kaasrahastanud Šveitsi riik majanduslike ja sotsiaalsete erinevuste vähendamiseks Euroopa Liidus.
Pisilina kaitse tegevuskavaga saab tutvuda Keskkonnaameti kodulehel.
